1-18-6700/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-6700 1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2018. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-18-6700

Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. septembri 2018. a määrus, millega tunnistati lubatavaks Gunnar Sultsi suhtes tehtud Soome Vabariigi Länsi-Uudenmaa piirkonnakohtu 24.03.2015. a otsuse nr 16/113198 täitmine Eesti Vabariigis Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Gunnar Sultsi (ik 38110156016) kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, määruskaebus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2018. a määrus muutmata ning Gunnar Sultsi kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot) ning KrMS § 187 lg

2 alusel mõista nimetatud summa kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja Gunnar Sultsilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Gunnar Sultsile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gunnar Sults mõisteti 24.03.2016. a süüdi Länsi-Uudenmaa Piirkonnakohtu otsusega nr 16/113198 narkokuritegudes ning sõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ilma lubadeta. G. Sultsi karistati toimepandud kuritegude eest 5-aastase vangistusega ning karistuse kandmise alguseks loeti 15.05.2017. a. G. Sults viibis vahi all ka 2013 ja 2016. a ning tunnistuse kohaselt saab tal mõistetud karistus kantuks 16.12.2021. a. Soome Vabariigi kohtuotsus jõustus 01.04.2016. a

2. Justiitsministeerium edastas 24.08.2018. a Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud G. Sultsi suhtes koostatud vabaduskaotusliku

1-18-6700 2(4)

tunnistuse koos lisadokumentidega Länsi-Uudenmaa piirkonnakohtu kohtuotsuse nr 16/113198 tunnustamiseks ja G. Sultsi karistuse kandmise jätkamiseks Eestis.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus tegi 28.09.2018. a määruse, millega tunnistas lubatavaks G. Sultsi suhtes tehtud Soome Vabariigi Länsi-Uudenmaa piirkonnakohtu 24.03.2016. a otsuse nr 16/113198 täitmise Eesti Vabariigis ning luges G. Sultsi poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistuse, algusega 15.05.2017. a, 4 aastat 7 kuud ja 4 päeva.

4. Maakohus tuvastas, et G. Sults on süüdi mõistetud raskes narkokuriteos, mis on KrMS § 4896 lg 1 p 5 märgitud süütegu. G. Sultsile mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Eesti seaduse järgi on KarS § 184 lg 1 järgi toimepandud kuriteo sanktsioonimääraks 1-10 aastat vangistust. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt KrMS § 50835 lg 1 ja KrMS § 50835 lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on G. Sults enda Eestisse ületoomise vastu. KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lg-s 1 nimetatud isik.

G. Sults on Eesti Vabariigi kodanik, tema tegelik alaline elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis ja 08.09.2017. a otsustas Soome Immigratsiooniamet G. Sultsi Soomest välja saata. Tema suhtes on väljastatud 12-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks 08.09.2017-08.09.2029. a. Soome Immigratsiooniameti otsus on täideviimiskõlblik. Seega esinevad mõlemad KrMS § 50836 lg 1 nimetatud alused ning kohtul tuleb tunnustada ja täide viia karistus, mis talle Soome Vabariigi otsusega on mõistetud. Selle kriteeriumi puhul puudub kohtul kaalutlusõigus. KrMS §-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Länsi-Uudenmaa piirkonnakohtu otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks G. Sultsile mõistetud karistuse täitmise osas, määrates G. Sultsil ärakantavaks karistuseks vangistus 4 aastat 7 kuud ja 4 päeva, millise karistuse kandmise alguseks lugeda 15.05.2017. a.

Määruskaebus

5. Harju Maakohtu 28.09.2018. a määruse peale esitas määruskaebuse G. Sultsi kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel. Kaitsja palub maakohtu määrus kriminaalasjas 1-18-6700 tühistada ning tunnistada G. Sultsi suhtes tehtud Soome Vabariigi Länsi-Uudenmaa piirkonnakohtu 24.03.2016. a otsuse nr 16/113198 täitmine Eesti Vabariigis mittelubatavaks. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhistamata kõige olulisema asjassepuutuva asjaolu suhtes. Nimelt ei ole kohus selgitanud, mil määral hõlbustab vangistus Eesti vanglas isiku sotsiaalset rehabilitatsiooni paremini kui selle kandmine Soome vanglas. Seda nõuab ka KrMS § 508 3 p 3.

G. Sults töötab Soome vanglas ning töötamine hõlbustab sotsiaalset rehabiliteerimist. Eesti vanglas on töötamise võimalus väga väike. Seega raskendab tema ületoomine Eesti vanglasse sotsiaalset rehabiliteerimist, sest suure tõenäosusega G. Sults Eesti vanglas jääb ilma töö ja sissetulekuta. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et Soome seaduste kohaselt saaks G. Sults taotleda ennetähtaegset vabanemist poole karistuse ärakandmise järel, kuid Eestis saaks ta vabaneda poole

1-18-6700 3(4)

karistuse kandmise järel vaid elektroonilisele valvele (KarS § 76 lg 2 p 1). Elektrooniline valve seab aga isikule liikumispiirangud ega võimalda sotsiaalset rehabilitatsiooni.

6. Koos määruskaebusega esitas kaitsja ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsja maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 1,5 tundi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab ringkonnakohus, et need ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

8. Kohtukolleegium rõhutab esmalt juba maakohtu poolt välja toodut, et tulenevalt raamotsuse art 17 lg-st 1 reguleeritakse karistuse täideviimist täidesaatva riigi õigusega. Sama sätestab ka KrMS § 50845 lg 1. Maakohus tunnistas KrMS § 48911 lg 1 järgi lubatavaks välisriigi otsuse täitmise Eesti Vabariigis. Isikule välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse edasikandmiseks Eestis on formaalse eeldusena KrMS § 50834 kohaselt esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus. G. Sultsi suhtes on selle esitanud Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet. Nimetatud tunnistuse pinnalt tuleb Eesti kohtutel hinnata, kas on täidetud KrMS §-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja kas seejuures esinevad KrMS §-s 50836 nimetatud lubatavaks tunnistamise kriteeriumid. Maakohus on nende normide eeldused nõuetekohaselt tuvastanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on täidetud kõik KrMS §-s 50835 sätestatud tunnustamise üldtingimused. Lisaks peab kohtukolleegium oluliseks rõhutada, et konventsiooni üldpõhimõtte kohaselt jäetakse karistavas riigis mõistetud karistus elukohariigis muutmata.

9. Määruskaebuses leitakse, et G. Sultsi ületoomisega Eesti vanglasse on raskendatud tema sotsiaalne rehabilitatsioon, kuna Soome vanglas ta töötab. Eesti vanglas tal töötamise võimalus ilmselt puuduks. Seega ei ole täidetud KrMS § 50835 lg-st 3 tulenev sotsiaalse rehabilitatsiooni hõlbustamise tingimus. Kohtukolleegium kaitsja etteheitega ei nõustu. Sotsiaalse rehabilitatsiooni all tuleb eelkõige mõista kinnipeetava ühiskonda naasmise toetamist ja selle hõlbustamist. Töötamine Soome vanglas ei soodusta kohtukolleegiumi hinnangul G. Sultsi hilisemaid soodsaid rehabilitatsiooni võimalusi Eesti ühiskonda. Ka pakutakse Eesti Vabariigi kinnipidamisasutustes isikutele erinevaid programme, mis aitavad neil ühiskonda rehabiliteeruda. Siinkohal on kohtukolleegiumi hinnangul oluline võtta arvesse asjaolu, et G. Sultsile on väljastatud Soome Vabariiki sisenemiskeeld perioodiks 08.09.2017-08.09.2029. a, mistõttu on eriti asjakohane läbida programmid ja talle pakutavad erinevad tugiteenused just Eestis, kuivõrd vabanemisel tuleb tal rehabiliteeruda just siinsesse ühiskonda, kuna Soome riigist saadetaks ta peale vabanemist igal juhul välja. Seoses kaebuses avaldatuga Soome seaduse järgi ennetähtaegse vabanemise soodsama võimalusega, märgib kohtukolleegium, et kuigi Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK, millega reguleeritakse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsusteid ja millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil, art 17 lg 4 annab liikmesriikidele võimaluse näha ette, et iga enneaegse või tingimisi vabastamise otsus võib arvesse võtta ka väljaandjariigi osutatud neid siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal, siis Eesti Vabariik ei soovinud seda võimalust kasutada ning seadusandja ei näinud sellist võimalust ette. Seega toimub kogu karistuse täideviimine Eesti õiguse järgi. Nii on määruskaebuses esitatud seisukoht, et Eesti seadus näeb ennetähtaegse vabastamise puhul poole karistusaja ärakandmisel ette vaid elektroonilise valve alla vabanemise, mis seab liikumispiirangud, asjakohatu. Tegemist ei ole karistuse olemuse muutmisega ning seega G. Sultsi olukorra raskendamisega, kuna Soome Vabariigi kohtuotsusega määrati temale karistuseks

1-18-6700 4(4)

vanglakaristus ning nii on siseriiklik kohus seda ka tunnustanud. Karistuse olemusega oleks vastuolus olukord, kus siseriiklik õigus üldse ei võimaldagi samasuguse iseloomuga karistuse mõistmist, nagu välisriigis mõistetud on (näiteks sunnitöö vangistuse asemel vms). Eestis vangistust kandma asudes, on G. Sultsil samuti võimalik, vastavalt siseriiklikule regulatsioonile ning seaduses ettenähtud tingimuste täitmisel, ennetähtaegselt vabaneda. Seega pole ka seda võimalust temalt võetud ning ei saa väita, et karistust seeläbi raskendatud oleks.

10. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu 28.09.2018. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Seega juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

11. G. Sultsi kaitsja vandeadvokaat M. Senkel on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest ta taotleb kokku tasu 90 eurot, millele kaitsja taotluse kohaselt lisandub käibemaks 18 eurot. Esmalt juhib kohtukolleegium tähelepanu sellele, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasumääraks iga pooltunni eest 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsjal kulus taotluse kohaselt 1,5 tundi ehk 3 pooltundi, mis teeb tasu määraks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Seega tulenevalt kehtestatud korrast sisaldab 90 euro suurune tasutaotlus juba käibemaksu. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu arvates põhjendatud kaitsjale välja mõista töötasu riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest kokku 1,5 tunni ulatuses, s.o 75 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 90 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast tuleb Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ-le välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 90 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb nimetatud summa G. Sultsile kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/