2-16-14701/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-14701

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus Ivo

Tapneri pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivo Tapneri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Ivo Tapner (isikukood:

XXXX); volitatud esindaja Marko Tiirik

Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(registrikood: 70000349); volitatud esindaja Inna Golovina;

Pankrotihaldur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ivo Tapneri (pankrotis) määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus

tsiviilasjas nr 2-16-14701 resolutsiooni punktide 12 ja 13

tagastatava menetlusabi ulatuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Ivo

Tapnerile tagastatava menetlusabi suuruseks 825 eurot 60

senti, sh käibemaks, mis hüvitada viie aasta jooksul viie

maksega

summas

eurot

senti.

Lugeda

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi suuruseks, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja

397 eurot, mille lisandub käibemaks.

4. Jätta rahuldamata taotlus määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu summas 50 eurot tagastamiseks.

5. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Pankrotihaldur Sirje Taela taotlus rahuldada.

5.2. Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Ivo Tapneri

(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha

masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

vajalike väljamaksete tegemiseks.

5.3.Kinnitada Ivo Tapner`i (pankrotis) pankrotimenetluses

võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses

võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 70 771

(seitsekümmend tuhat seitsesada seitsekümmend üks)

eurot ja 52 senti, mis jaguneb alljärgnevalt:

-

Maksu- ja Tolliameti II järgu nõue summas 45 863

(nelikümmend viis tuhat kaheksasada kuuskümmend

kolm) eurot ja 63 senti;

-

Sotsiaalkindlustusameti II järgu nõue summas 287

(kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 70 senti;

-

Riigi Tugiteenuste Keskuse II järgu nõue summas 327

(kolmsada kakskümmend seitse) eurot ja 55 senti;

-

Jaanika Antsmäe II järgu nõue summas 17 092

(seitseteist tuhat üheksakümmend kaks) eurot ja 37

senti;

-

Mildefor Äriteenused OÜ (endine Del Group OP) II

järgu nõue summas 7 200 (seitse tuhat kakssada)

eurot ja 27 senti.

5.4.PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud nõuded

puuduvad.

5.5.PankrS § 153 lg 1 p 3 nimetatud nõuded puuduvad.

5.6.Vabastada pankrotihaldur Sirje Tael oma ülesannete

täitmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

5.7.Algatada Ivo Tapneri suhtes võlgniku võlgadest

(kohustustest)

vabastamise

menetlus

vastavalt

Pankrotiseaduse §-le 171.

5.8.

Määrata

Ivo

Tapneri

usaldusisikuks

tema

kohustustest vabastamise menetluses Ivo Tapner (IK XXX,

elukoht XXXX).

5.9. Kohustada Ivo Tapnerit:

•

hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast

ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks

pangas

ainult

sellesk

ettenähtud

eraldi

pangakonto;

•

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning

kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

•

mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning

andma kohtule 1 kord aastas kirjalikult teavet

oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta;

•

teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma

elukoha ja tegevuskoha vahetumisest;

•

kandma 25% oma kõikidest tuludest üle

usaldusisiku

tegevuseks

ettenähtud

pangakontole;

•

võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet;

•

kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel

päritud varast 25% usaldusisiku kontole;

•

esitama hiljemalt 1. septembriks 2019 aruande

oma tegevusest usaldusisikuna Ivo Tapneri

võlgade tasumisel.

5.10. Määrata pankrotihalduri Sirje Taela tasu suuruseks

1085 (üks tuhat kaheksakümmend viis) eurot (lisandub

käibemaks 20% summas 217 eurot), kokku 1302 (üks

tuhat kolmsada kaks) eurot.

5.11. Välja mõista Ivo Tapnerilt Sirje Taela kasuks

pankrotihalduri tasu kokku summas 1302 (üks tuhat

kolmsada kaks) eurot, sh pankrotihalduri tasu 1085

(üks tuhat kaheksakümmend viis) eurot ja sellele

lisanduv käibemaks 217 eurot.

5.12.Rahuldada pankrotihalduri Sirje Taela taotlus

menetlusabi

saamiseks

ja

anda

Ivo

Tapnerile

menetlusabi kokku summas 1302 (üks tuhat kolmsada

kaks) eurot (sh 1085 eurot pankrotihalduri tasu ja 217

eurot käibemaks pankrotihalduri tasult), millest ei

mõisteta riigi tuludesse välja 397 (kolmsada üheksasada

seitse)

eurot,

millele

lisandub

käibemaks

(seitsekümmend üheksa) eurot 40 (nelikümmend) senti.

5.13.Menetlusabi anda kohustusega tasuda väljamõistetud

menetluskulud Ivo Tapnerile summas 825 (kaheksasada

kakskümmend viis) eurot 60 (kuuskümmend) (koos

käibemaksuga) 5 (viie) osamaksena 5 (viie) aasta jooksul

käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates, s.o 165

(ükssada kuuskümmend viis) eurot 12 (kaksteist) senti

aastas. Esimene makse 165 eurot 12 senti tuleb tasuda

28. detsembriks 2018, ülejäänud maksed tuleb tasuda

igal järgneval aastal hiljemalt 1. septembriks.

5.14.Maksed tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvele

EE3510100520310000

SEB

Pank;

EE502200221014193355

Swedbank,

nr

EE873300333499990003

Danske

Bank;

nr

EE401700017002872300 Luminor Bank, viitenumber

99918700043758,

selgituseks

märkida

tsiviilasja

number.

Pankrotihalduri

tasu

tasumist

tõendav

dokument või andmed, mis võimaldavad kontrollida

pankrotihalduri tasu tasumist, tuleb esitada Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumajale.

5.15.Hüvitada Sirje Taelale riigi vahenditest pankrotihalduri

tasu summas 1302 (üks tuhat kolmsada kaks) eurot (sh

1085 eurot pankrotihalduri tasu ja 217 eurot

käibemaks pankrotihalduri tasult).

5.16.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihalduri

tasu ja kulud kogusummas 1302 (üks tuhat kolmsada

kaks) eurot Prolex OÜ-le (registrikood 10605678),

arvelduskontole nr EE672200221013997303.

5.17.Avaldada

teade

pankrotimenetluse

lõpetamisest

raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5.18.Saata

kohtumäärus

menetlusosalistele

ja

Riigi

Tugiteenuste Keskusele määruse punktis 16 märgitud

makse teostamiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti) kaudu (võlausaldaja) esitas 30. septembril 2016

pankrotiavalduse Ivo Tapneri (võlgnik) püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks ja pankroti

väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrusega kuulutati välja võlgniku

pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael.

22. mail 2017 toimus nõuete kaitsmine. Pankrotimenetluses esitasid nõudeid 12 võlausaldajat

kokku summas 213 756 eurot 20 senti, millest 5 võlausaldaja nõuded summas 72 371 eurot 93

senti olid tunnustatud kaitsmiseta ning kaitsmisele pandi 7 võlausaldaja nõudeavaldused

kogusummas 141 384 eurot 27 senti. Pankrotihaldur ja võlausaldaja OÜ Del Group esitasid

vastuväited summas 141 096 eurot 57 senti. 29. mail 2018 kinnitas Viru Maakohus

jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas, kokku summas

70 771 eurot 52 senti.

30. juulil 2018 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, milles palus lõpetada võlgniku

pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 158 alusel ning otsustada

võlgnikust vabastamise menetluse algatamine PankrS § 171 lg 1 alusel. Aruande kohaselt

puudub võlgnikul vara, pankrotivarasse laekumisi ei ole. Tasumata on halduri kulud ning ajutise

halduri tasu kokku 1 982 eurot 40 senti. Võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgnikul on töökoht

ja sissetulek ca 810 eurot kuus, kuid lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) sätetest kuulub

võlgniku sissetulek alampalga määra ületavas osas lastele elatise tasumiseks. Pankrotihaldur on

võlgniku töötasu vastavas ulatuses vabastanud. Võlgnikul oli/on nõue Alik Rzajev vastu, kes ei

ole nõuet täitnud. Vara välistamise taotlusi pankrotihaldurile ega tagasivõitmise hagisid kohtule

esitatud ei ole. Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudeid ehk nn I järgu nõudeid

PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses ei ole. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on tähtajalised

nõuded summas 70 771 eurot 52 senti. Nõudeid pankrotimenetluses ei olnud võimalik

rahuldada. Rohkem laekumisi ette näha ei ole.

Aruande kohaselt on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks äritegevuses võetud liigsed

laenu-, maksu- ja käenduskohustused, mida võlgnik ei ole võimeline ebapiisavate sissetulekute

ja vara puudumise tõttu täitma. Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse võlgadest

vabastamiseks. Vastavalt PankrS §-le 171 saab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustada kohus. 22. mail 2017 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus ei osalenud

mitte ühtegi võlausaldajat. Võlgnik on avaldanud, et tal ei ole usaldusisiku kandidaati ning ta

on nõus ise täitma usaldusisiku ülesandeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 30. augusti 2018 määrusega pankrotihalduri taotluse, lõpetas

füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist,

kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. Maakohus kinnitas võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 70 771 eurot

52 senti.

Maakohtu määruse kohaselt pandiga tagatud nõuded puuduvad (PankrS § 153 lg 1 p 1),

PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud nõuded puuduvad.

Maakohus vabastas pankrotihalduri oma ülesannete täitmisest alates kohtumääruse

jõustumisest. Maakohus algatas võlgniku suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise

menetluse vastavalt PankrS §-le 171 ning määras võlgniku enda usaldusisikuks.

Maakohus määras pankrotihalduri tasu suuruseks 1302 eurot (koos käibemaksuga) ning mõistis

võlgnikult pankrotihalduri kasuks nimetatud summa välja. Maakohus rahuldas pankrotihalduri

taotluse menetlusabi saamiseks pankrotihalduri tasu tasumisel ja andis võlgnikule menetlusabi

summas 1302 eurot kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulu 5 osamaksena 5 aasta

jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates, so 260 eurot 40 senti aastas. Esimene makse 260

eurot 40 senti tuleb tasuda 28. detsembriks 2018, ülejäänud maksed tuleb tasuda igal järgneval

aastal hiljemalt 1. septembriks. Maakohus määras hüvitada pankrotihaldurile riigi vahenditest

pankrotihalduri tasu summas 1302 eurot (koos käibemaksuga).

Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole,

pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

Maakohus algatas PankrS § 171 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kuna

võlgniku suhtes puuduvad PankrS § 171 lg-tes 11, 21 sätestatud võlgadest vabastamise menetlust

välistavad asjaolud. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 26. jaanuaril 2017,

seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt (PankrS § 170 lg 1).

PankrS § 171 lg 2 p 2–5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse

algatamist, ei ole ilmnenud.

PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg

11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei

ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23

lg-te 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi

andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise

asjaolude kohaselt.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu

ülemmäär on 96 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 70 eurot, halduril kulus 15,5

tundi. Maakohus leidis, et pankrotihalduri tasu 1085 eurot (lisandub käibemaks 217 eurot),

kokku 1302 eurot on põhjendatud täies ulatuses.

Maakohus rahuldas pankrotihalduri taotluse võlgnikule menetlusabi andmiseks pankrotihalduri

tasu tasumisel.

Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2-st võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi

saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Maakohus leidis,

et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabastanud teda halduri

tasu maksmise kohustusest. Maakohus määras võlgnikule menetlusabi andmise kohustusega

tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 1302 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu 30. augusti 2018 määruse resolutsiooni p 1 (osaliselt), p-d 10–16 (täies ulatuses) ning

p 18 (osaliselt), teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada pankrotihalduri taotlus

pankrotimenetluse

lõpetamiseks,

vabastada

pankrotihaldur

võlgniku

pankrotihalduri

kohustustest, otsustada võlgnikust vabastamise menetluse algatamine, jätta rahuldamata

pankrotihalduri taotlus määrata pankrotihaldurile halduritasu 1302 eurot büroole OÜ Prolex

pankrotivara puudumise tõttu ja anda halduritasu hüvitamiseks menetlusabi, määrata

pankrotihalduri tasuks 0 eurot, jätta pankrotihalduri tasu selle puudumise tõttu võlgniku

pankrotivarast välja mõistmata. Võlgnik palub tagastada tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 5

alusel selle tasunud isikule.

Määruskaebuse kohaselt kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele osaliselt, so osas,

millega haldur on taotlenud pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. Võlgniku ajutine

pankrotihaldur S. Tael esitas 19. detsembril 2016 maakohtule ettekande, millest nähtuvalt ning

kooskõlas PankrS § 22 lg 2 p-ga 1 on ajutine haldur selgitanud välja võlgniku vara, sh võlgniku

kohustused, ning kontrollinud, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Ajutine

haldur ei ole oma ettekandes nimetanud, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrusest, millega kuulutati välja võlgniku pankrot ja mh

määrati ajutise halduri tasu, ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, et võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh

puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Määruskaebuse kohaselt kuuluks

kooskõlas PankrS § 29 lg-ga 1 pankrotiavalduse menetlus lõpetamisele raugemise tõttu.

Pankroti väljakuulutamise määruse põhjenduste kohaselt ei ole ajutine haldur esitanud taotlust

rahaliste vahendite tasumiseks kohtu deposiiti, seega ei ole kohus nimetatud ettepanekut

võlausaldajatele teinud ning kohtu deposiiti ei ole rahalisi vahendeid tasutud. Võlgniku pankroti

väljakuulutamise aluseks oli võlausaldaja avaldus ja ajutise halduri hinnangul oli võlgnik

püsivalt maksejõuetu ega esinenud olukord, kus puudunuks vahendid pankrotimenetluse kulude

katteks. Seega pankrotikulude PankrS § 150 tähenduses tasutuks saamise või tasumata jäämise

osas võttis pankrotihaldur ise äririski, kui teatas valmidusest olla võlgniku pankrotihaldur

võlgniku pankroti väljakuulutamisel ning seda ilma kolmanda isiku (võlausaldaja) poolse

finantseerimiseta.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 65 lg-t 11. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus

on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse

kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi

taotluse võib esitada haldur. Käesoleval juhul ei ole kuulutatud välja võlgniku pankrotti PankrS

§ 171 lg 11 alusel. Võlgniku pankroti välja kuulutamise aluseks oli, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu ja võlgnikul on piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks. Asjaolu, et edasise

menetluse käigus selgus, et võlgnikul siiski ei ole piisavalt rahalisi vahendeid

pankrotimenetluse kulude katteks, ei anna pankrotihaldurile ega maakohtule õiguslikku alust

PankrS § 65 lg 11 kohaldamiseks. Seega on maakohus ilma seadusliku aluseta määranud halduri

tasu osas menetlusabi andmise.

Maakohus on ebaõigesti mõistnud pankrotimenetluse kulud välja võlgnikult. PankrS § 65 lg 1

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid vastav tasu kuulub

väljamõistmisele võlgniku pankrotivarast, mitte aga võlgnikult. Pankrotiseaduse üldine

põhimõte on, et pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse pankrotivarast.

Maakohus on ebaõigesti määranud pankrotihalduri tasu. Pankrotihalduri 30. juuli 2018

raugemise aruandest ja 30. augusti 2018 maakohtu määrusest nähtuvalt pankrotivarasse

laekumisi ei olnud, samuti puudus pankroti väljakuulutamise seisuga raha, mida saanuks arvata

pankrotivarasse. Seega on võlgniku pankrotivara suuruseks pankrotimenetluse lõpetamise

seisuga 0 eurot. Olukorras, kus puudub pankrotivara, ei saa kohus määrata pankrotihaldurile

tasu, kuna sel juhul pankrotimenetluse kulud ületaks olemasoleva pankrotivara suurust.

Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus

olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtumäärusest ei nähtu põhjendusi ega kohaldatud

õigusnormi, millele tuginevalt on maakohus määranud võlgnikule antud menetlusabi riigile

hüvitamise tähtajad ja seal nimetatud summad (maakohtu määruse resolutsiooni p 13). Võib

juhtuda, et võlgnik ei ole suuteline seda kohustust täitma järgneva 5 aasta jooksul. Võlgadest

vabastamise menetlus kestab 5 aastat, mis tähendab, et võlgnik peab suure osa oma sissetulekust

üle andma võlausaldajatele. Võlgnik on seisukohal, et kui tekikski menetluskulude hüvitamise

kohustus riigile, siis selle kohustuse täitmise tähtaega ei tohiks määrata enne võlgadest

vabastamise menetluse lõppemist.

PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

4. Pankrotihaldur palub jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata

ning menetluskulud võlgniku kanda.

Vastuse kohaselt ei ole võlgnik määruskaebuses vaidlustanud, et haldur ei ole

pankrotimenetluses tööd teinud või tehtud töö ning sellele kuluv aeg ei vastaks töö iseloomule.

Võlgnik ei vaidlusta pankrotihalduri tasu suurust, vaid asjaolu, et tema seda tasuma peab.

Pankrotimenetluses halduri poolt läbi viidud toimingud tulenesid võlgnikupoolsest

käitumisest/avaldusest. Kuivõrd võlgnik esitas kohtule võlgadest vabastamise menetluse

algatamiseks avalduse, oli pankrotihalduril kohustus läbi viia nõuete kaitsmise koosolek ning

koostada jaotusettepanek kohtule kinnitamiseks. Võlgnik ise soovis enda pankrotimenetluse

läbiviimist, mistõttu ei peaks menetluskulud jääma ka võlausaldaja kanda. Juhul kui võlgnik ei

oleks kohtule avaldust võlgadest vabastamise menetluse algatamise kohta teinud, oleks

pankrotihaldur saanud koheselt esitada kohtule raugemise aruande PankrS § 158 alusel.

Pankroti väljakuulutamine ei tulenenud halduri taotlusest, vaid on kohtu otsus ajutise halduri

aruande alusel PankrS § 31 lg 1 järgi.

PankrS § 29 lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, mitte

kohustusega menetlus lõpetada. Haldur on täitnud pankroti väljakuulutamise järgselt kohtu

poolt antud korraldusi menetluse läbiviimiseks.

Pankrotiseadus ei näe ette, et pankrotihalduri tasu on 0 eurot. PankrS § 30 lg 1 järgi kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise

vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Sätte sõnastusest tulenevalt ei ole pankrotihalduri

kohustus esitada kohtusse taotlus määrata deposiidina summa menetluskulude katteks, vaid

tegemist on kohtu otsusega.

PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja

PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara,

määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks

võib kohus määrata menetlusabi andmise.

Maakohus on võlgnikule määranud mõistlikult tasuda menetlusabi korras väljamõistetud

menetluskulud summas 1302 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul kohtumääruse jõustumisest

arvates, so 260 eurot 40 senti aastas, st ühes kuus tuleb tasuda 21 eurot 70 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2,

§ 659). Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu määruse võlgnikult tagastamisele kuuluva

pankrotihalduri tasu suuruse osas ning teeb asjas uue määruse, millega määrab pankrotihalduri

tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi kasuks välja, summas 397 eurot, millele

lisandub käibemaks 79 eurot 40 senti ning määrab, et ülejäänud pankrotihalduri tasu, s.o 825

eurot 60 senti, tuleb hüvitada 5 aasta jooksul 5 maksega summas 165 eurot 12 senti. Ülejäänud

osas jääb maakohtu määrus muutmata.

6. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik

vaidlustas määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määruse osas, milles maakohus määras

pankrotihalduri tasuks 1302 eurot ning mõistis nimetatud summa võlgnikult välja. Võlgnik ei

vaidlusta määrust pankrotimenetluse lõpetamise, võlausaldajate tunnustatud nõuete,

pankrotihalduri halduri kohustustest vabastamise ega võlgniku suhtes võlgniku võlgadest

(kohustustest) vabastamise menetluse algatamise osas.

7. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et pankrotimenetlusega seonduvad kulud kantakse

esmajärjekorras ja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, pankrotivara arvelt. Kulude ja halduri tasu

seisukohast on kõige probleemsemad juhtumid, mil pankrotivara puudub või ei ole kulutuste

katmiseks piisav. Raugemise üheks eelduseks on see, et võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlgniku seisukoht, et maakohus on vääralt kohaldanud PankrS § 65 lg-t 11, on ekslik.

PankrS § 65 lg 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui

kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole

pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23

lg-te 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul

menetlusabi. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Vaatamata sellele, et maakohus kuulutas

võlgniku pankroti välja 16. jaanuari 2017 määrusega PankrS § 31 lg 1 alusel, on halduril õigus

käesolevas asjas tasule ka pankrotimenetluse hilisemal raugemisel. Võlgnik on esitanud

avalduse võlgniku kohustusest vabastamiseks pärast pankroti väljakuulutamist, kuid enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus

pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

8. Võlgniku seisukoht, et pankrotivara puudumise tõttu peab olema ka halduri tasu 0 eurot, ei

vasta pankrotiseaduse eesmärgile.

Vastavalt Pankrs § 65 lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

PankrS § 65 lg 2 järgi võetakse tasu suuruse määramisel arvesse töö mahtu, keerukust ja halduri

kutseoskust. Maakohus leidis õigesti, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Võlgnik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid halduri poolt tehtud töö

mahukusele või selle suurusele, s.o eelkõige tunnitasu suurusele. Kohtutoimiku ja halduri

aruande põhjal pankrotimenetluse keerukust ja halduri tegevuse mahtu arvestades (füüsilise

isiku pankrotiasjas puudus valitsemist ja müümist vajav vara, halduri 30. juuli 2018 aruande

kohaselt osales haldur ka läbi kahe astme kohtumenetluses nõude tunnustamise vaidlustes), on

ringkonnakohtu hinnangul halduri töömaht 15,5 töötundi mõistlik. Sellise töömahu juures

taotletava tasu määr 70 eurot / tund jääb alla PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud halduri maksimaalse

tasumäära 96 eurot / tund. Kuna halduri tasu nõuet pankrotivara arvel rahuldada ei saanud, siis

lähtudes PankrS § 65 lg 11 ja menetlusabi taotlusest, määras maakohus põhjendatult võlgnikule

menetlusabi andmise haldurile tasu maksmiseks. Seega PankrS § 65 lg 11 kohaldamine

menetlusabi andmisel pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist asetab

võlgnikku soodsamasse olukorda, kuivõrd halduri tasu ei mõisteta sellisel juhul võlgnikult

koheselt välja, vaid antakse selle hüvitamise osas menetlusabi.

9. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata TsMS § 183 lg 2

teist lauset.

TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seega ringkonnakohus määrab pankrotihalduri tasuks, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja,

397 eurot, millele lisandub käibemaks 79 eurot 40 senti. Ülejäänud pankrotihalduri tasu jääb

võlgniku kanda.

10. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et maakohtu poolt antud

menetlusabi, mille kohaselt tuleb võlgnikul tuleb hüvitada väljamõistetud halduri tasu 5 aasta

jooksul, on mõistlik. Võlgniku seisukoht, et menetluskulude hüvitamise kohustuse ei tohiks

määrata enne võlgadest vabastamise menetluse lõppemist, ei tugine seadusele.

Kuivõrd ringkonnakohus määras pankrotihalduri tasuks, mida ei mõisteta riigituludesse välja

476 eurot 40 senti, siis tuleb võlgnikul hüvitada pankrotihalduri tasu seda ületavas osas, s.o 825

eurot 60 senti (1302 – 476,40). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud 5 aastat

mõistlik aeg, seega tuleb võlgnikul hüvitada pankrotihalduri tasu vastavalt maakohtu poolt

määratud tähtaegadele iga aasta summas 165 eurot 12 senti (825,60/5).

11. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Vastavalt TsMS § 172 lg 2 teisele lausele tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt määruskaebuse

rahuldamise korral. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse vaid osaliselt, tuleb jätta riigilõivu

tagastamise taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke