2-17-18933/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-18933

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18933

Tsiviilasi

Margo Moggom hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

9066,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Margo Moggom (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja esindaja RÕA korras advokaat Birje Kalmus

(Advokaadibüroo LMP, e-post: birje.kalmus@lmp.ee)

Kostja Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal (büroo

asukoht:

Õpetaja

9,

Tartu;

e-post:

reet.rosenthal@taitur.just.ee)

Kostja lepinguline esindaja Einar Vallandi (Õigusbüroo

Faktoorum; e-post: einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. august 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Margo Moggomi kanda.

3. Määrata kohtutäitur Reet Rosenthali menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

mõista Margo Moggomilt Reet Rosenthali kasuks välja 210 eurot.

4. Välja mõista Margo Moggomilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 550 eurot.

5. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest. Tasumise info on kohtumääruse lisaks oleval makseinfo

lehel.

6. Menetluskulu riigituludesse tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist kuni kohase

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1.Margo Moggom esitas 18.12.2017 Tartu Maakohtule hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali

vastu kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 9066,84 eurot.

Täiteasjas nr 186/2015/916, mida viis läbi kohtutäitur Reet Rosenthal (edaspidi „kostja“)

toimus elektrooniline enampakkumine, mille tulemusel laekus XXX (registriosa nr XXX)

asuva korteriomandi müügist 14 000 eurot. Kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmanda jao

kande nr XXX all oli kantud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Margo Moggom (edaspidi

„hageja“) kasuks.

Nimetatud kanne (isiklik kasutusõigus) asus AS Nordea Finance kasuks seatud kohtuliku

hüpoteegi järel ja enne Jaak Vilonovi seatud hüpoteeki. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 158 lg-st 3 nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks

tunnistamisega. Kinnisasja täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja

tähtajatu kasutusõigus.

Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib TMS § 176 lg 1

kohaselt õiguse omaja tulemist nõuda hüvitist kustutatud õiguse eest TMS § 108 lg 2

sätestatud korras vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. Hüvitis isikliku servituudi

eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks

õiguse aastaväärtus. Hüvitusnõue võetakse arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste

maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kasutusõiguse seadmise

lepingus on kasutusõiguse aastaväärtuseks toodud 800 eurot, millest tulenevalt oleks tulnud

jaotuskavas arvestada 20 000 euro suuruse summaga.

TMS § 108 tulenevalt saab sissenõudjaks mitteolev isik esitada avalduse oma nõude

rahuldamiseks tulemist. Lg-st 2 tulenevalt võib isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, esitada

enne asja müüki kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist

tulemist. Hageja esitas kohtutäiturile kõnealuse avalduse 21.12.2015 ning täiendas avaldus

27.06.2016. TMS § 108 lg 5 tulenevalt võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja

nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast.

Õigus nähtus ka kinnistusregistrist. Tulenevalt TMS § 174 lg 1 jaotab kohtutäitur kinnisasja

müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute

vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras.

Sellest tulenevalt kuulus Margo Moggomi nõue rahuldamisele tulemist.

Kohtutäitur (kostja) võttis hageja poolt esitatud nõude arvesse ning koostas 7.07.2016

jaotuskava täiteasjas nr 186/2015/916 laekunud tulemi jaotamiseks. Jaotuskava punkti 3.2

kohaselt rahuldati hageja nõue 9088,84 euro ulatuses.

22.07.2016 esitasid konkreetses täiteasjas võlgnik ja sissenõudja hagi Reet Rosenthali ja

Margo Moggomi vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks. Maakohus jättis 7.11.2016

otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 hagi rahuldamata. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse,

mis võeti menetlusse. Ringkonnakohus tegi 20.03.2017 otsuse, millega tühistas maakohtu

otsuse ja tühistas täiteasjas nr 186/2015/916 kohtutäitur Reet Rosenthali poolt 07.07.2016

koostatud tulemi jaotuskava punktid 3.2 ja 3.3. Otsusele esitati kassatsioonkaebus, mida

Riigikohus ei võtnud menetlusse.

Ringkonnakohtus asus otsuses seisukohale, et kohtutäitur on rikkunud tulemi jaotamise korda.

Nimelt TMS § 108 lg 6 järgi kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist

kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel

arvesse. Kuid juhul, kui võlgnik ja sissenõudja on avaldusele vastu vaielnud, ei võimalda

TMS § 108 lg 6 tulemi jagamisel avaldusega arvestada. Konkreetsel juhul oldi avaldusele

vastu vaieldud, kuid kohtutäitur võttis nõude vaatamata sellele arvesse. Ringkonnakohus on

otsuse punktis 10 öelnud, et kohtutäitur oleks pidanud Margo Moggomile TMS § 108 lg 7

järgi selgitama võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur ei ole seda teinud.

Kohtutäitur

Reet

Rosenthal

koostas

15.07.2017

täiendava

jaotuskava

täiteasjas

186/2015/1070, mille punktis 3.2 on märgitud, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017

kohtuotsusele 2-16-11262 Margo Moggom nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu.

Täiendavas jaotuskavas on kohtutäitur vaidlustamise korra juures toonud välja TMS § 109 lg

1, mille kohaselt võib sissenõudja esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks ja TMS § 109 lg 3,

mille kohaselt kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul jaotuskava sissenõudjatele

kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse

jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi välja. Margo Moggom ei olnud antud

täiteasjas sissenõudja, mistõttu puudus tal võimalus TMS § 109 alusel jaotuskava

vaidlustamiseks hagi esitada. Küll aga teavitas Margo Moggom kohtutäiturit, et sai täiendava

jaotuskava kätte ning taotleb menetlusabi ja riigi õigusabi tulemuse vaidlustamiseks ning

esitas palve tulemit täiendava jaotuskava alusel mitte välja maksta. Kohtutäitur vastas 2 päeva

hiljem, et loeb teate kätte toimetatuks ning maksab raha vastavalt jaotuskavale välja

10.07.2017.

Hageja leiab, et kosja on avalike ülesannete täitmisel tekitanud talle kahju. Kohtutäitur oleks

pidanud TMS § 108 lg 7 tulenevalt kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava

koostamisel ei arvestata, selgitama avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude

tunnustamiseks. Kohtutäitur ei ole TMS § 108 lg 7 tulenevat selgitusnõuet täitnud.

Kohtutäituri kohustuse rikkumise tulemusel on hageja jäänud ilma TMS § 176 tulenevast

hüvitisest, millele hagejal oli õigus, kuna ta jäi ilma oma isiklikust tähtajatust tasuta kinnisasja

kasutusõigusest.

Hagejal oleks olnud õigus saada tulemist hüvitist summas, mis vastab tulenevalt TMS § 176

lg-st 3 20 000 eurole. Lähtudes aga sundmüügist saadud 14 000 eurost ning esialgsest

jaotuskavast, oleks hageja saanud hüvitist summas 9066,84 eurot. Hagejale on tekkinud

9066,84 euro ulatuses kahju, kuna hageja kaotas oma isikliku kasutusõiguse ning ei saanud

selle eest hüvitist.

Kostja seisukohad

2. Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited:

Tartu Ringkonnakohus on 20.03.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-11262 öelnud, et

kohtutäitur peab hagejale selgitama TMS § 108 lg 7 järgi võimalust esitada hagi nõude

tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul ajast kui avalduse esitaja on saanud teada

oma nõude arvestamata jätmisest. Hageja oli tsiviilasjas nr 2-16-11262 üks kostjatest ning sai

kohtu seisukohast (sh hagi esitamise kohustusest) teada selles asjas tehtud kohtulahendist.

Avaliku e-toimiku andmetel sai hageja tsiviilasjas nr 2-16-11262 tehtud Tartu

Ringkonnakohtu otsuse kätte 30.03.2017 ning Riigikohtu määruse, millega Riigikohus

keeldus menetlusse võtmast kostja kassatsioonkaebust, sai hageja kätte 13.06.2017.

Hageja pidi ka ilma kostjapoolse täiendava selgituseta aru saama, et kui ta ei esita kohtule

hagi oma väidetava nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada hageja nõuet vara

jaotuskava koostamisel.

Lähtudes tsiviilasjas nr 2-16-11262 avaldatud ringkonnakohtu seisukohast koostas kostja

15.06.2018 täiteasjas nr 186/2015/916 täiendava jaotuskava, milles Tartu Ringkonnakohtu

20.03.2017 kohtuotsusele viidates märkis, et hageja nõuet täitemenetluses ei rahuldata.

Täiendava jaotuskava koostamise hetkel oli kostjale teada, et hageja on kätte saanud

täiendavas jaotuskavas viidatud kohtuotsuse, milles kohus selgitas, et hüpoteegipidaja esitatud

vastuväite tõttu peab hageja täitemenetluse tulemist osa saamiseks esitama hagi oma nõude

tunnustamiseks.

Hageja on kohtutäituri büroosse korduvalt helistanud ning kohtutäitur on hagejale telefoni teel

selgitanud vajadust esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse ning et nõue tuleb esitada

tähtaegselt. Samuti on kohtutäitur selgitanud võimalust hagi tagamise korras peatada

täiendava jaotuskava alusel väljamaksete tegemine ning soovitanud taotleda riigi õigusabi.

Seadusest ei tulene TMS § 108 lg 7 kohasele selgitusele kohustuslikku vorminõuet. Hagi

esitamise võimalusest teavitamise kohustus on täidetud nii asjakohast selgitust sisaldavale

ning hagejale kätte toimetatud kohtuotsusele viitamisega kui ka täiendavate suuliste

avaldustega.

Hageja väide kahju tekkimise ja selle suuruse kohta on tõendamata. Hageja ei ole esitanud

ühtki tõendit temal väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta. Täiteasjas nr 186/2015/916

hüpoteegipidaja esitatud vastuväite tõttu hageja poolt esitatava hagi menetluse käigus

pidanuks kohus poolte esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal otsustama, kas ja missuguse

suurusega varaline nõue hagejale kuulub. Hageja eeldab põhjendamatult, et kui ta oleks hagi

esitanud, siis oleks see ka täies ulatuses rahuldatud. Tartu Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt

puudus kostjal pädevus hageja nõuet sisuliselt hinnata ja seetõttu ei oma tähtsust fakt, et

kostja esimese jaotuskava koostamisel hageja nõudega arvestas. Kostja juhib kohtu

tähelepanu asjaolule, et hageja on hagiavalduses nimetanud oma elukohaks sama korteri,

mille kasutamise õiguse kaotamisele tuginedes ta nõuab väidetava kahju hüvitamist.

Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et alates 7.07.2016 on registriosa

nr XXX omanik taas Karina Rannamaa, kellele hageja XX.XX.XXXX lepinguga oma

korteriomandid (sealhulgas registriosa nr XXX) kinkis ja kellega ta nimetatud lepingu p-s 2.3.

leppis muuhulgas kokku kõnealuse korteri tähtajatus ja tasuta kasutusõiguses. Hagiavalduse

lisa nr 1 põhjal võib oletada, et hageja eluasemekulud koosnevad peamiselt jooksvalt

tarbitavate kommunaalteenuste maksumusest, mitte aga eluruumi kasutamise õiguse eest

makstavast tasust. Tarbitud kommunaalteenuste maksumuse peab korteri kasutaja kandma

sõltumata sellest, kas kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud või mitte. Kahju

hüvitamise nõue ei tohi olla isiku rikastumise allikas.

Puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel. Kostja

tegevus ei saa olla hageja väidetava kahju põhjuseks. Tartu Ringkonnakohus avaldas

tsiviilasjas nr 2-16-11262 nii hageja kui kostja suhtes tehtud lahendis, et hageja nõuet saab

rahuldada enne kasutusõigusest tagapool seisva hüpoteegipidaja nõude rahuldamist üksnes

juhul, kui hageja esitab kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks. Loogiline ei ole hageja

väide, et tema kahju tekkis seetõttu, et ta ei saanud kostjalt veelkord sama teavet, mille ta oli

tema suhtes tehtud kohtulahendist juba saanud. Hageja väide, et ta ei teadnud hagi esitamise

vajadusest, on ebausaldusväärne ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule 4.07.2017 ja

19.07.2017 esitatud avaldused kinnitavad hageja teadmist kohtusse pöördumise vajadusest.

Seda, et hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule esitatud avaldustes nappis asjakohast

sisu või et need avaldused olid muul põhjusel mitteaktsepteeritavad, ei saa ette heita kostjale.

Isegi kui hagejal tekkis kahju, ei ole see põhjuslikus seoses mitte hagi esitamise vajadusest

mitteteadmisega, vaid see on põhjuslikus seoses teadmise hageja poolt ellurakendamise

ebaõnnestumisega.

Juhul kui kahju hüvitamise muud eeldused on täidetud, siis kahju põhjustas osaliselt või

täielikult hageja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta

kannab (VÕS § 101 lg 3, § 139 lg 1). Juba 28.06.2017 e-kirjas väljendas hageja teadmist, et ta

peab pöörduma kohtusse ning isegi väitis, et ta on seda juba teinud. Ka asja juurde võetud

tsiviilasja nr 2-17-10248 materjalidest nähtub, et ajal, kui kostja poolt hagejale teatavaks

tehtud täitemenetluse tulemi välja maksmise päevani oli veel küllalt aega, oli hageja teadlik

kohtusse pöördumise vajadusest. Hageja oli oma teadmise kasutamisel hooletu. Hageja

suurem hoolsus võinuks aidata hageja väidetava kahju tekkimise ära hoida. Hageja enese

käitumisel on tähtsus nii põhjusliku seose olemasolu (kahju põhjus ei ole mitte teadmise

puudumine, vaid selle kasutamata jätmine) kui ka kahjuhüvitise põhjendatud suuruse üle

otsustamisel.

Hageja täiendavad seisukohad

3. Hageja ei nõustu väitega, et hageja pidi juba Tartu Ringkonnakohtu otsusest aru saama, et

kui ta ei esita hagi oma nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada nõuet vara

jaotuskava koostamisel. Nimetatud kohtuotsuses on mainitud vaid seda, et TMS § 108 lg 6 ei

võimalda kohtutäituril arvestada tulemi jagamisel avalduse esitaja avaldust, kui võlgnik ja

sissenõudja on avaldusele vastu vaielnud ning kohtutäitur oleks pidanud avalduse esitajale

selgitama võimalust esita hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada alates 15 päeva

jooksul ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest.

Kohtuotsusega tühistati 7.07.2016 jaotuskava punktid 3.2 ja 3.3. Kohtuotsusest ei tulene, mis

saab osaliselt tühistatud jaotuskavast ning kuidas tuleb tulem jaotada. Kohtuotsusest ei tulene

ka seda, et hageja nõuet ei tohiks jaotuskava koostamisel arvestada. Kohtuotsusest ei tulene ka

seda, kelle vastu tuleb esitada hagi oma nõude tunnustamiseks. Tuleneb vaid see, et

kohtutäitur ei oleks tohtinud 7.07.2016 jaotuskava koostamisel arvestada hageja nõudega,

kuna sissenõudja ja võlgnik vaidlesid sellele vastu ning nõudega arvestamise asemel oleks

pidanud kohtutäitur pärast nõudega mitte arvestamist selgitama hagejale võimalust esitada

hagi nõude tunnustamiseks. Seda aga kohtutäitur teinud ei ole.

Isegi kui eeldada, et kostja poolt nimetatud kohtumine 27.06.2018 aset leidis, on kohtutäitur

siiski maksnud tulemi välja enne, kui on lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude

tunnustamiseks hagi esitamiseks. Sellest tulenevalt ei oleks ka antud juhul olnud hagejal

võimalik rikkumist peatada või ennetada, kuivõrd kohtutäitur oli tulemi välja maksnud enne

15 päeva möödumist. Kui eeldada et hagi nõude tunnustamiseks oleks rahuldatud, oleks

olukord endine, kuivõrd tulem maksti välja enne 15 päeva möödumist väidetava

selgitamiskohustuse täitmisest. Kostja, kohtutäitur Reet Rosenthal on vande all antud

ütlustega kinnitanud, et hageja on talle kirjutanud, et palub peatada väljamaksed ja esitab

kohtusse hagi. Seega oli kohtutäitur hageja tegevusest teadlik, kuid maksis vaatamata sellele

tulemi välja.

Hageja sai teada tema nõude mittearvestamisest jaotuskavas 28.06.2017, kui sai kätte kostjalt

täiendava jaotuskava, millest selgus, et tema nõuet jaotuskava koostamisel ei arvestatud.

Samal päeval esitas hageja õigusabi taotluse ning teavitas kostjat, et väljamakseid ei tehtaks,

kuivõrd hageja plaanib esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Hageja on täiendavalt

esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada väljamaksed. Kuigi nimetatud

taotluse jäeti puuduste kõrvaldamiseks käiguta, anti hagejale tähtaeg, mida hageja järgis.

Taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et kohtutäitur oli väljamaksed juba teostanud. Seda

vaatamata hageja teavitamisele ning vaatamata sellele, et möödunud ei olnud 15 päeva

hagejale dokumendi kätte toimetamisest, millest selgus nõude arvestamata jätmine.

Kohtuistung

4. 30.08.2018 toimus asjas kohtuistung. Kohus kuulas vande all ära pooled ning tunnistaja

Liis Rosenthali.

Kohtu seisukoht

5. Hageja on esitanud kohtule hagi kohtutäituri poolt tekitatud kahju (hagi ese) hüvitamiseks.

Hageja leiab, et kohtutäitur on tekitanud talle kahju selgitamiskohustuse täitmata jätmisega.

5.1 Kohus leiab, et Kohtutäituri vastutust reguleerib KTS § 9. KTS § 9 lg 1 kohaselt

kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse

seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt

süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 8 kohaselt kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega

seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus. Riigivastutuse seaduses (RVastS) reguleerivad

kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda

talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda

üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja

sellega rikuti isiku õigusi.

RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel

lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Tulenevalt VÕS § 1043

peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab

isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohus osundab, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Kohus leiab, et kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb tõendada

alljärgnevaid vastutuse eeldusi: 1) isikule suunatud ametkohustuse rikkumine, see tähendab,

et kohustuse eesmärgiks oli isiku õiguste kaitse; 2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos

ametikohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) ametikandja süü; 5) muu subsidiaarse

õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus.

5.2 Vaidlus puudub selles, et täiteasjas nr 186/2015/916 müüdi Tartus XXX asuv kinnisasi.

Kinnisasja täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu

kasutusõigus. TMS § 176 lg 1 kohaselt kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja

müügiga lõpeb, võib õiguse omaja tulemist nõuda TMS § 108 lg-s 2 sätestatud korras hüvitist

kustutatud õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. TMS § 108 lg 2

kohaselt isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile

avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Avaldusele tuleb lisada

õigust tõendavad dokumendid. TMS § 108 lg 7 kohaselt kui avalduse esitaja nõuet tulemi

jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale

võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast,

kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest.

Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et kohtutäitur koostas 7.07.2016

jaotuskava (tl 53), mille p-i 3.2 kohaselt rahuldati hageja nõue 9088,84 euro ulatuses. Tartu

Ringkonnakohus tühistas 20.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 (tl 63-72) 7.07.2016

koostatud tulemi jaotuskava p-d 3.2 ja 3.3. Kohtuotsuse põhjendavas osas Tartu

Ringkonnakohus märkis, et kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lg 7 järgi selgitama hagejale

võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast,

kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Otsuse peale esitatud

kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse. 15.06.2017 koostas kohtutäitur tulemi

jaotamiseks täiendava jaotuskava (tl 73-75), milles märkis, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu

20.03.2017 kohtuotsusele 2-16-11262 hageja nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu.

Täiendavas jaotuskavas kohtutäitur ei selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude

tunnustamiseks ning ei märkinud sellise hagi esitamise tähtaega. Kohus leiab, et kostja oleks

pidanud täiendavas jaotuskavas märkima, et hagejal on võimalik esitada hagi nõude

tunnustamiseks 15 päeva jooksul alates ajast, mil ta saab teada oma nõude arvestamata

jäämisest. Seda vaatamata sellele, et Tartu Ringkonnakohus oli 20.03.2017 otsuses tsiviilasjas

nr 2-16-11262 märkinud, et kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lg 7 järgi selgitama

hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi võib esitada 15 päeva

jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest.

Samas kohus leiab, et hagi esitamise kohta täiendavate selgituste andmata jätmist (nt kelle

vastu nõude esitamise hagi esitada) ei saa kohtutäiturile ette heita.

Kostja tugineb ka sellele, et on selgitamiskohustust täitnud suuliselt telefoni teel ning

27.06.2017 kohtumisel kostjaga Kaubamaja juures. Tõendamaks selgituskohustuse täitmist

suuliselt on kohus vande all ära kuulanud pooled ning tunnistajana kostja tütre ja kohtutäituri

büroo töötaja Liis Rosenthali. Arvestades et kostja oma vande all antud ütlustes

selgitamiskohustuse

täitmist

suuliselt

eitab,

ei

ole

kohtutäituri

poolt

suuliselt

selgitamiskohustuse täitmine kohtu hinnangul tõendatud.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtutäitur ei ole vastavalt TMS § 108 lg-le 7

selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks.

5.3 Täiendavalt on hageja tuginenud menetluses asjaolule, et kostja on maksnud tulemi välja

enne, kui oli lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude tunnustamiseks hagi

esitamiseks. TMS § 109 lg 3 kohaselt kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates

jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava

vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva

seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja. Hagi jaotuskava vaidlustamiseks

saab TMS § 109 lg 1 järgi esitada sissenõudja. Kohus leiab, et kohtutäitur ei pidanud ootama

väljamakse tegemisega nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja möödumiseni.

5.4 Kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise isikliku kasutusõiguse kaotamise eest

9066,84 eurot. Kohus leiab, et hagejale nimetatud summas kahju tekkimine ei ole tõendatud.

Kohtu arvates ei saa eeldada, et tähtaegselt nõude tunnustamiseks hagi esitamise korral oleks

see rahuldatud vähemalt ulatuses, milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Samuti ei saa

tekkinud kahjuna käsitleda seda summat, milles kohtutäitur 7.07.2016 jaotuskavas hageja

nõude rahuldas, kuna TMS § 176 lg-st 2 tulenevalt hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu

reaalkoormatise eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel

võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Summa makstakse kolme kuu eest ette. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt võetakse hüvitusnõue jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi

tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kavas

määratakse kindlaks, kuidas summa tuleb jaotada juhul, kui summale õigustatud isik sureb või

lõpeb või nõue ära langeb. Kohtutäitur märkis jaotuskavas (tl 59) Nõude rahuldamise ulatus:

9066,84 eurot, millest 200 eurot (kolme kuu maksed) makstakse õigustatud isikule Margo

Moggom ette jaotuskava jõustumisel ning ülejäänud summa makstakse õigustatud isikule

Margo Moggom igakuiste maksetena summas 66,67 eurot (arvestades seejuures sellega, et

aastas kokku makstav summa oleks võrdne õiguse aastaväärtusega 800 eurot). Kui summale

õigustatud isik Margo Moggom sureb või nõue ära langeb, jaotatakse järele jäänud summa

ühinenud sissenõudja/hüpoteegipidaja Jaak Vilonov hüpoteegiga (kinnistusraamatus

registriosa nr XXX. jaos kande nr XXX all olev hüpoteek – hüpoteegisumma 8000 eurot)

tagatud laenulepingust nr XXX tuleneva võlanõude tasumata osa katteks, kuid mitte rohkem

kui summas 8000 eurot (kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma ulatuses). Jaak Vilonov

hüpoteegiga tagatud võlanõude rahuldamisest ülejääv rahasumma tagastatakse võlgnikule

Rein Soopa. Eeltoodut arvestades sai hageja jääda kohtutäituri tegevusetuse tõttu ilma

perioodilisest makstavast hüvitisest. Ka kahju hüvitisena ei oleks alust hagejale korraga välja

mõista summat, milles kohtutäitur jaotuskavas hageja nõude rahuldas.

Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et hageja elab endiselt aadressil XXX ning

korteriomand on taas Karina Rannamaa omandis, kellele hageja varasemalt korteriomandi

kinkis koos hageja kasuks kasutusõiguse seadmisega (hageja esitatud kinnistusraamatu

väljavõte tl 36-38, isiklike kasutusõiguste seadmise lepingud ja korteriomandite kinkeleping tl

39-48). Kohtul on kahtlus, et hageja ei ole reaalselt kinnistu kasutamise õigust kaotanud.

5.5 Alternatiivselt leiab kohus, et praegusel juhul esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks

nullini.

RVastS § 13 lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel arvestatakse 1) kahju tekkimise

ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4)

eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.

VÕS § 139 lg 1 kohaselt kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist

vähendada kuni nullini, kui kannatanu oleks saanud või saab kahju tekkimist täielikult ära

hoida (vt nt Riigikohtu 13.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-15, p 25).

Kohus leiab, et vastutust selle eest, et hageja ei esitanud oma õiguste kaitseks tähtaegselt

vajalikku hagi, ei saa lükata kohtutäiturile. Kohtu arvates piisanuks selgitamiskohustuse

täitmiseks sellest, kui kohtutäitur oleks märkinud täiendavas jaotuskavas, et hagejal on õigus

esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi esitamise tähtaeg on 15 päeva alates ajast, mil

ta saab teada oma nõude arvestamata jäämisest. Arvestades et hageja oli tsiviilasjas nr 2-16-

11262 üks kostjatest, kohus leiab, et teatav arusaam pidi hagejale tsiviilasja nr 2-16-1126

menetluses tekkima, et kohtutäitur ei saa jaotuskava kinnitamisel tema nõudega arvestada ja

tal tuleb oma nõude tunnustamiseks pöörduda hagiga kohtusse. Samuti viidati sellise hagi

esitamise tähtajale. Seega pidi kostja sõltumata kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmisest

olema teadlik, et kohtutäituri poolt tema nõude arvestamata jätmise korral on tal võimalik

esitada hagi nõude tunnustamiseks. Samuti pidi hageja olema teadlik nõude tunnustamise hagi

esitamise tähtajast.

Menetluskulud

6. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Kostja palub hagejalt menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulu 210 eurot, mis

seisneb OÜ Õigusbüroo Faktoorum juristi Einar Vallandi poolt Reet Rosenthalile osutatud

järgmise õigusabi maksumuses: asjaoludega tutvumine, maakohtule kirjalike seisukohtade

esitamine (1,75 tundi) ja esindamine 30.08.2018 kohtuistungil (1,25 tundi). Lepingulise

esindaja tunnitasu oli 70 eurot. Kosja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

25.09.2018 seisukohas hageja palub kostja menetluskulusid vähendada. Hageja hinnangul on

kostja lepingulise esindaja tunnihind 70 eurot põhjendatud ning vastab keskmisele juristi

tunnihinnale. Hageja palub hinnata kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja

vajalikkust.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii

lepingulise esindaja ajakulu (kokku 3 tundi) ning tunnitasu 70 eurot saab pidada asja

keerukust ja mahtu arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodut arvestades kohus määrab

kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 210 eurot.

TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava

rahasummaga. Seega oli käesoleva hagi hind 9066,84 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 550 eurot. 22.12.2017 määrusega kohus rahuldas hageja

menetlusabi taotluse ning vabastas hageja riigilõivu 550 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas

isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Arvestades hagi rahuldamata jäämist tuleb riigilõiv 550 eurot hagejalt riigituludesse välja

mõista.

17.11.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-16409 on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei

tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotlejate kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari

2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).

Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik