1-09-17396/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.november 2009.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-09-17396 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi

J.F süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav J.F

J.F; isikukood: xxx, xxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 254, kohus : otsustas

Süüdi tunnistada J.F KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 270 krooni), s.o. 8100 (kaheksa tuhat ükssada) krooni.

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 4 kuu jooksul, määrates igakordselt tasumisele kuuluvaks 2025 krooni.

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista J.F-ilt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni.

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „J.F 1-09- 17396, rahaline karistus“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „J.F, 1-09-17396, menetluskulud“.

Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.F süüdistatakse selles, et tema 21.09.2009a. ajavahemikul kella 12.00 kuni

12.45-ni, olles x maakonnas x linnas x mnt x asuvas kaupluses x x, nägi kaupluse kassa

kotiriiulil must värvi rahakotti väärtusega 100 krooni, mille I.J oli sinna unustanud ning

omastas selle, pöörates rahakoti, koos seal olnud 1800 krooni sularaha ja tähtsate dokumentidega – isikutunnistus ja x pangakaart, oma kasuks, tekitades I.J`ile varalise kahju 1900 krooni.

Seega tema, võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud

tõenditega on süüdistus tõendatud. J.F on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole

ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendavate asjaoludena arvestab kohus isiku

puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. J.F on varem kriminaalkorras karistatud.

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades J.F poolt tema

puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus

karistuse mõistmisel, et J.F on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema

poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et J.F-ile tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 30 päevamäära, s.o 8100 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 270 krooni.

Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 270 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 420 krooni.

Anu Tammeniit kohtunik