2-17-11825/14 · 2-17-11825/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-17-11825 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11825 Tsiviilasi

A Ki hagi L Li vastu võlgnevuse 2519,12 euro ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 2720,65 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, e-post leino@biin.ee) Kostja L L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja Villu Tragon (Veracitas Law Office OÜ, e-post villu.tragon@veracitas.eu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada A Ki (hageja) ja L Li (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja maksab kolme pangapäeva jooksul hagejale kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest 120 eurot. 1.2. Pooled kinnitavad, et neil ei ole peale käesoleva kompromissiga võetud kohustuse täitmist teineteise suhtes mistahes varalisi või mittevaralisi nõudmisi, mis tuleneksid hagi aluseks olevatest asjaoludest ja õigussuhtest. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-17-11825 menetlus. 3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus

2-17-11825 2

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A K (hageja) esitas 08.08.2017 Harju Maakohtule hagi L Li (kostja) vastu võlgnevuse 2519,12 euro ja viivise saamiseks. Hagi aluseks on kostja ja hageja vahel sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 1950 eurot ning lisaks tasus kostja eest tema kohustusi 569,12 euro ulatuses, mille tagastamist nõuab alusetu rikastumise sätete järgi.

2. Kohus võttis 12.09.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse.

3. 09.11.2018 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled loobusid kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitasid, et neile on teada kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

8. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku menetluskulude kandmises, siis peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg- st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

9. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu, et TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal

2-17-11825 3

poole menetluses tasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule vastavasisuline taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.

10. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik