3-18-1058/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1058

Haldusasi

S.B. kaebus Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr

318000070

tühistamiseks

ja

Eesti

Töötukassa

kohustamiseks taotluse uuesti lahendamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: S.B., volitatud esindajad: Ivar Stukolkin ja

Irina Bušujeva

Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad: Meelis

Paavel, Helle Rebane Raido Rink

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 10.10.2018, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. detsembril 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.02.2018 laekus Eesti Töötukassale pankrotihaldur Andres Hermeti avaldus tööandja

maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks OÜ Progress Service (likvideerimisel) endistele

töötajatele, nende hulgas kaebuse esitajale S.B.ele.

2. Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsusega nr 318000070 jäeti S.B.ele tööandja maksejõuetuse

hüvitis määramata (tl 5-7).

3. 29.05.2018 esitas S.B. Tallinna Halduskohtule kaebus Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse

nr 318000070 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluse uuesti lahendamiseks.

31.05.2018 määrusega võttis Tallinna Halduskohus S.B.e kaebuse menetlusse. Asjas toimus

kohtuistung 10.10.2018.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 ja kohustada Eesti

Töötukassat lahendada kaebaja taotlus uuesti järgnevatel põhjustel:

4.1. Kaebaja leiab, et otsuses toodud viide äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 4, mille kohaselt, kui

osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest

korraldustest ja tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus

teha ainult nõukogu nõusolekul, on kohatu, kuna nimetatud lõige puudutab juhatuse tegevust

osaühingutes milles on nõukogu olemasolu. Kaebaja tööandja osaühingus nõukogu, kui

juhtimisorgan puudus.

Kaebaja toob välja , et ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja

juhib osaühingut. Sellest tulenevalt ei võrdu osaühingu juhtimine kaebaja arvates finantsjuhi

kohustustega.

Kaebaja töölepingu punkt 2.1. ja lepingu lisas toodud finantsjuhi ametiülesanded on seotud

juhtimisega, mitte korraldamisega. Näiteks finantsjuhi ameti ülesanded on ettevõtte

finantsressursside liikumise juhtimine, ettevõtte finantsstrateegia ja finantsilise stabiilsuse

tagamine … ning muud ettevõtte finantside juhtimisega seotud ülesanded.

Kaebaja märgib, et lisaks finantsjuhi ülesannetele täitis ta ka muid ametiülesanded: ettevõtte

majandustegevuse korraldamine ja vastav dokumentaalne asjaajamine, töötehnika ja –

vahendite õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka kasutamise kindlustamine, tööks vajalike

põhivahendite hankimise korraldamine, lahkhelide lahendamine ja alluvate nõustamine.

4.2 Kaebaja ei nõustu Töötukassaga, et printsiibi kohaselt iga tööleping võrdub sisuliselt

juhatuse liikme kohustusega, kuna juhatuse liige korraldab kogu majandustegevust ja vastutab

raamatupidamise eest. Kaebaja arvates ei tähenda see, et raamatupidamise kohustust täites

(mille hulka kuulub ka finantsjuhtimine) täidaks isik samas ka juhatuse liikme kohustust.

Kaebaja toob välja, et OÜ Progress Service deklareeris ja tasus töötuskindlustusmakseid just

nimelt töölepingust tulenevalt, mitte juhatuse liikme lepingust tulenevalt. Lisaks sellele oli

kaebaja tööregistris registreeritud töötajana, mitte juhatuse liikmena ning tema tööülesanded

olid laiemad ja sügavamad, kui juhatuse liikme ülesanded.

4.3. Kaebaja möönab, et ta küll täitis muid juhatuse liikme ülesandeid, kuid mitte finantsjuhi

valdkonnas. Kaebaja täitis juhatuse liikme ülesandeid, mille eest ta tasu ei nõudnud, kuid

finantsjuhi ülesannete täitmise eest sai ta töötasu.

4.4. Kaebaja toob välja, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „ TLS § 7 p-st 10

ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. TLS

§ 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb

töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Igal konkreetsel

juhul tuleb kohtul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb

töölepingu alusel, langevad kokku. Kolleegium on oma varasemas lahendis tsiviilasjas nr 3-2-

1-134-02 (RT III 2002, 35, 385) leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel,

ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.. Seega

oli kohtul oluline selgeks teha, milliseid ülesandeid kostjad osaühingus täitsid.“

Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „Hageja märgib kassatsioonkaebuses, et

juhatuse liikme kohustused on ÄS §-des 180 ja 181 nimetatud suhteliselt laialt ning neid sätteid

sisustatakse igas kaasuses individuaalselt….. Kolleegium on 8. aprilli 2004. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 (RT III 2004, 11, 138) märkinud, et seadus ei keela äriühingu

juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi.“

Kaebaja leiab, et vastutaja ei ole piisava hoolega tuvastanud töösuhte olemasolu kaebaja ja

tööandja vahel ning suhtus otsuste vastuvõtmisel asjasse pealiskaudselt.

4.5. Kaebaja selgitab, et osaühing milles ta töötas, tegeles raudtee veeremitele varuosade

hankimisega ja müügiga ning tööstusettevõttetele seadmetele varuosade hankimisega ja

müügiga, seadmete remondiga ning tarninvate toodete ja varuosade kvaliteedi ja seisundi

kontrolliga.

Kaebaja märgib, et ta tuli OÜ-sse Progress Service tööle töölepingu alusel finantsjuhi

ametikohale 16.09.2013 (tl 8-10). Kaebaja väidab, et see, et ta sai hiljem juhatusse, ei muutnud

töölepingus kokkulepitud tööülesandeid, vaid temale lisati juurde lisaks töölepingus olnud

tööülesandetele ka seadusest tulenevaid juhtimis- ja esindusfunktsioonid.

Kaebaja töö sisu oli kirjeldatud töölepingu punktis 2.2. ning lisaks lepinguga ettenähtule osales

kaebaja pidevalt kauba vastuvõtmistel ja üleandmistel, isiklikult laadis kauba peale ja maha,

vormistas kauba dokumente, valmistas ette enampakkumistes osalemiseks dokumentide

pakette, teostas kauba ja teenuste hankeid, kohtus klientidega, tegi ettevõtte kontoritöid ja

teostas kontoritarvete oste ning korraldas ja koristas kontorit. Nimetatud ülesannete kirjeldus

ei ole lõplik ning juba nimetatud ülesanded viitavad asjaolule, et need ei kuulu juhatuse liikme

ülesannete hulka.

Kaebaja on seisukohal, et tal oli töösuhe osaühinguga olemas ning seega kaebaja tegevuse

suhtes tuleb lähtuda ka töölepingu alusel talle pandud kohustustest.

4.6. Kaebaja märgib, et asjaolu, et juhatuse liikme amet ja töötaja on ühes isikus, ei eelda, et

õigussuhete valik peab langema just juhatuse liikme suhtele.

Kaebaja arvates eeldab tööleping mitte töötasu tasumist, vaid tööandja töötajale töötasu

maksmise kohustust. See kohustus oli tööandjal küll olemas. Töötasu väljamaksmine on seotud

mingite põhjustega, kuid töötasu mingi aja eest välja maksmata jätmine iseenesest kuidagi ei

tõenda töösuhete puudumist.

4.7. Kaebaja märgib, et töötas OÜ Progress Service (registrikood 12175213, likvideerimisel)

finantsjuhi ametikohal töölepingu alusel alates 16.09.2013.a mitte alates 01.11.2016.a., nagu

on märgitud otsuses. Seoses töötasu muudatusega vormistati töötajale töölepingu lisa asemel

terviktekst, mis on kahjuks otsuse aluseks. Antud asjaolu viitab dokumentide ebapiisavale

analüüsile otsuse vastuvõtmisel. Töölepingust tulenevalt töötaja tööstaaž tööandja juures oli 4

aastat ja 5 kuud. Juhatuse liikmeks sai töötaja aga hiljem, ehk alates 22.10.2013. aastast.

Riigikohus tegi lahendis nr 3-3-1-25-15 (p 11) järelduse, et „Töösuhte jätkumisele viitab ka

töölepingute tingimus, mille kohaselt kehtivad need lepingud edasi ka pärast töötaja juhatuse

liikmeks valimist. .. ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt pooltel ka keelatud

samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes. Muu hulgas

võib see olla tingitud töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi.“

Kaebaja väidab, et tema ja osaühingu vahel sõlmitud tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks

olemise ajal, tööleping ei ole poolte vahel lõpetatud, töölepingus toodud tööülesanded jäid

muutmata. Seega kaebaja juhatuse liikmete kohustused tulenevad ainult seadusest ning

hõlmavad ainult esindamist. Seevastu kaebaja kui töötaja finantsjuhi kohustused ei kujuta

endast ainult juhatuse liikme kohustuste täitmist.

Seega on vastustaja väide, et kaebajaga vormistatud tööleping oma sisult vastab juhatuse liikme

lepingule väär.

Kaebaja leiab võttes arvesse kõik ülaltoodu, et on tõendatud töösuhte olemasolu kaebaja ja OÜ

Progress Service vahel ning talle tuleb tööandja maksejõuetusest tulenev hüvitis määrata.

4.8. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 463,35 eurot (tl

132-133).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja põhjendab oma seisukohti

alljärgnevalt.

5.1. Vastustaja jättis kaebuse esitajale maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna kaebaja ja OÜ

Progress Service (likvideerimisel) vahel ei ole olnud töösuhet. Vastustaja hinnangul täitis

kaebaja 22.10.2013-27.02.2018 OÜ-s Progress Service juhatuse liikme ülesandeid.

5.2. Vastustaja on seisukohal, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus samal ajal

töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse

liikme kohustuste täitmist. Teisisõnu, juhatuse liikmel saab olla töölepinguline suhe

äriühinguga ainult siis, kui ta täidab lisaks juhatuse liikme ametikohustustele ka muid

ülesandeid peale juhatuse liikme kohustuste.

Vastustaja märgib, et kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas

äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma

lahendites nr 3-2-1-39-04 ja nr 3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel

kindlaks teha milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus.

Osundatud Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas

äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme

kohustuste täitmist. Riigikohus märgib lahendis nr 3-2-1-39-04 ka seda, et TLS § 7 p 10

sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise

isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige

viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku

leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja

vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.

Seega selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis kaebaja pärast

22.10.2013 juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada, kas kaebaja ja OÜ Progress Service

suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte.

5.3. Vastustaja toob välja, et töölepingu mõiste sätestab töölepingu seadus (TLS) § 1. Selle

seadusesätte kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd teisele isikule

(tööandjale), alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepinguseadust lepingule, mille kohaselt töö

tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev

ning lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega

välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

Seega töölepingu tunnused on järgmised:

- töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd

tegema;

- lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul;

- töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja

juhtimisele ja kontrollile;

- töölepingu alusel tehtav töö on tasuline;

- töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.

Osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt äriseadustiku

(ÄS) § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab

ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole

see töötasu töölepingu seaduse mõttes.

5.3.1. Vastustaja rõhutab, et vaidlust ei ole, et kaebaja asus alates 16.09.2013 tööle OÜ-s

Progress Service finantsjuhi ametikohale poolte vahel 16.09.2013 sõlmitud töölepingu alusel

ning vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli töötaja töö sisuks firma finantsressursside

liikumise korraldamine ja finantssuhete reguleerimine, mis tekivad turu tingimustes

majandavate subjektide vahel, kõikide ressursside efektiivne kasutamine tootmis- ja

realiseerimisprotsessis ning maksimaalse kasumi saamine. Vastustaja märgib, et 01.11.2016

vormistati 16.09.2013 sõlmitud töölepingu muudatus seoses töötasu muutumisega ning

täpsustati kaebaja tööülesandeid (kaebuse p 8). Muudetud lepingu punkti 2.1 järgi oli

finantsjuhi ülesanneteks firma finantside juhtimine ja muude ülesannete täitmine, mis tulenevad

töö iseloomust või töö üldisest käigust ja on seotud tööandja eesmärkide saavutamisega.

Lepingu lisaks oleva ametijuhendi kohaselt olid finantsjuhil järgmised ülesanded: ettevõtte

finantsressursside liikumise juhtimine, ettevõtte finantsstrateegia ja finantsilise stabiilsuse

tagamine, maksude arvestamise juhtimine, investeerimispoliitika elluviimine ja ettevõtte

aktivate juhtimine ning muud ettevõtte finantside juhtimisega seotud ülesanded.

Võttes arvesse kõik kaebuse esitaja esitatud dokumendid ning selgitused, on vastustaja

hinnangul

kaebaja

töölepingus

toodud

ülesanded

seotud

äriühingu

igapäevase

majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega. Vastustaja hindas hüvitise taotlemise

avaldusele lisatud ja täiendavalt esitatud dokumente kogumis ning leiab, et finantsjuhi

ülesanded on ÄS kohaselt juhatuse liikme ülesanded. Vastavalt ÄS § 180 lg 1 on juhatus

osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §-d 179, 183, 185 ja 186 sätestavad

juhatuse liikmete täiendavad kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks koostada

raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne, korraldada osaühingu raamatupidamist,

vältida konkurentsikeelu rikkumist ning hoida osaühingu ärisaladust.

Vastustaja hinnangul ei välju kaebaja ametijuhendis loetletud ülesanded tavapärase äriühingu

majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Kaebaja tegeles osaühingu ühe

valdkonna (finantsjuhtimine) juhtimisega. Asja materjalist ei järeldu, et kaebaja oleks täitnud

mingit peamist ja juhtimisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada

äriühingu juhatuse liikmelt. Ka kaebaja ise on kaebuses välja toonud, et finantsjuhi

ametiülesanded on seotud juhtimisega (kaebuse p 2). Seega kirjeldatud finantsjuhi tööülesanded

on seotud ettevõtte juhtimise ja igapäevase majandustegevuse korraldamisega, mis on omased

juhatuse liikme ülesannetele.

5.3.2. Vastustaja peab oluliseks asjaolu, et vastustaja andis 12.04.2018 haldusmenetluses

kaebajale võimaluse esitada tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd

ning ka täiendava võimaluse vastavate tõendite esitamiseks. Kaebaja selliseid tõendeid

haldusmenetluses ei esitanud.

5.3.3. Arvestades asjaoluga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oli töötaja, kes allus

tööandja korraldustele ning ta tegeles tööülesannetega, mis väljuvad tavapärase äriühingu

majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest, tuleb vastustaja arvates asuda

seisukohale, et kaebaja ja OÜ Progress Service vahel ei olnud tööõiguslikku suhet pärast

kaebaja OÜ Progress Service juhatuse liikmeks valimist, vaid kaebaja täitis OÜ Progress

Service juures juhtorgani liikme ülesandeid. Sisuliselt puudus kaebuse esitajal ka töötaja ja

tööandja alluvusvahekord, mis on omane töösuhtele.

5.3.4. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et töösuhtele on iseloomulik, et töölepingu

alusel tehtav töö on tasuline. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kaebajale viimane

töötuskindlustusmaksega maksustatav väljamakse toimunud 2014. aasta maikuus (tl 27).

Asjaolu, et ligi 4 aastat ei ole kaebajale väljamakseid tehtud, viitab samuti asjaolule, et

pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib

osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest küll maksta tasu, kuid ÄS-ist ei tulene sellist

kohustust. Juhatuse liikmele makstav tasu ei ole töötasu töölepingu seaduse mõttes.

Vastustaja märgib täiendavalt, et TKindlS § 3 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kindlustatu isik, kes on

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei

laiene töölepingu seadus. Tulumaksuseaduse § 9 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku

kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust

reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani

tegevuse kontrollimisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on juhtimis- või kontrollorganiks muu

hulgas juhatus.

See tähendab, et juhatuse eest makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja talle ei

laiene töötuks jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitiste saamiseks. Vastustaja

on seisukohal, et kui juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult

kinni peetud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu

TKindlS mõttes. Samuti ei tõenda töötuskindlustusmakse tasumine kuni maini 2014, et tegemist

on töösuhtega. Vastustaja hinnangul on kaebajale makstud tasudelt alates 22.10.2013

töötuskindlustusmakse alusetult kinni peetud arvestades, et kaebaja täitis alates 22.10.2013

juhatuse liikme ülesandeid. Enammakstud töötuskindlustusmakseid on aga võimalik

maksukorralduse seaduses sätestatud korras maksuhaldurilt tagasi taotleda või tasaarvestada.

5.4. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja töölepingujärgsed tööülesanded on hõlmatud juhatuse

liikme kohustustega, puudus kaebaja ja OÜ Progress Service vahel töösuhe ja seega on

vastustaja otsus kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise osas

õiguspärane.

5.5. Vastustaja leiab, et ka kanne töötamise registris, mille kohaselt töötas kaebaja OÜ-s

Progress Service ajavahemikul 16.09.2013-08.02.2018 (tl 26), ei tõenda töösuhte olemasolu

kaebaja ja OÜ Progress Service vahel.

Vastustaja hinnangul ei ole töötamise registri kanne vastustajale siduv TKindlS § 20 kohase

hüvitise määramise otsustamisel, kuivõrd vastavatel andmetel on informatiivne tähendus. Seega

ei saa kaebaja käesoleval juhul töösuhte tuvastamisel võtta aluseks töötamise registrisse

märgitud kandeid. Töösuhte olemasolu või selle puudumise peab tegema kindlaks hinnates

kõiki esitatud tõendeid (lepinguid) kogumis.

5.6. Ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt pärast 22.10.2013 kui kaebaja nimetati OÜ

Progress Service juhatuse liikmeks jätkus tema töösuhe OÜ-ga Progress Service ning sõlmitud

tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks valimise ajaks.

Vaidlust ei ole selle üle, et alates 22.10.2013 valiti kaebaja äriregistri andmetel OÜ Progress

Service juhatuse liikmeks ja tema ülesandeks jäi finantstegevuse juhtimine äriühingus. Seega

oli kaebaja juriidilise isiku organi liige.

Vastustaja märgib, et kuivõrd osanike 18.10.2013 (äriregistri järgi 22.10.2013) otsusega valiti

kaebaja juhatuse liikmeks, mida tõendab OÜ Progress Service osanike koosoleku protokoll,

lõppesid kaebaja töösuhted OÜ-ga Progress Service tegelikult juba 18.10.2013, sest töölepingu

alusel juhtimisülesandeid täitva isiku nõusoleku andmist valida ta äriühingu juhatuse liikmeks,

tuleb käsitleda nõusoleku andmisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Sellisele

seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-96-00 ka Riigikohus. Kaebaja töölepingu jäeti

ilmselt vormiliselt korrektselt lõpetamata. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja väide, et

pooltevaheline tööleping jätkus pärast tema OÜ Progress Service juhatuse liikmeks valimist.

5.7. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on oma 04.05.2018 otsusega nr

318000070 õiguspäraselt keeldunud kaebajale määramast tööandja OÜ Progress Service

(pankrotis) maksejõuetuse hüvitist.

Kaebaja väidab kaebuses, et tema suhteid OÜ-ga Progress Service tuleb käsitleda mh

töösuhtena alates 16.09.2013 kuni 08.02.2018, mil töösuhe lõppes TLS § 89 lg 2 p 2 alusel

vaatamata sellele, et kaebaja oli ka OÜ Progress Service juhatuse liige ajavahemikul

22.10.2013-27.02.2018. Sellest tulenevalt oli tal õigus ka taotletud hüvitisele. Kaebaja leiab, et

ta täitis lisaks esindamise funktsioonile, mis tulenes juhatuse liikme staatusest, ka teisi

täiendavaid tööülesandeid, mis tulenesid töölepingust, kaasa arvatud 01.11.2016 sõlmitud

töölepingust, mis oli kaebaja väitel algse 16.09.2013 sõlmitud töölepingu muutmine, mitte uue

töölepingu sõlmimine. Kaebaja on seisukohal, et töölepingu alusel töötamist tõendab

muuhulgas see, et tema eest maksti töötuskindlustuse maksu ning ta oli registreeritud töötamise

registris.

Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajal puudub töösuhtest tulenev nõue OÜ

Progress Service vastu, millest tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane. Vastustaja leiab,

et kaebaja väited töösuhte olemasolu kohta on tõendamata. Vastustajale esitatud tõendid

viitavad sellele, et poolte vahel 01.11.2016 sõlmitud leping oli tegelikult juhatuse liikmega

sõlmitud leping ning mingeid muid ülesandeid ei ole kaebaja täitnud. 16.09.2013 tööleping

lõppes aga kaebuse esitaja juhatuse liikmeks valimisel (poolte kokkuleppel) vaatamata sellele,

et korrektselt lepingu lõpetamist ei vormistatud. Töötamise registril on informatiivne tähendus.

Juhul kui kaebaja eest tasuti ebaõigesti teatav periood töötuskindlustuse makseid, siis on õigus

taotleda nende tagastamist või tasaarvestamist maksuseadustes sätestatud korras. Lisaks ei ole

makstud kaebajale töötasu juba ligi 4 aastat.

7. TKindlS § 141 sätestab, et õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle

töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud

koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või

ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud

avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.

Seega on isikul õigus kindlustushüvitisele koondamise korral üksnes juhul kui isik on töötanud

töölepingu alusel või ametnikul. Järelikult tuli otsuse vastuvõtmisel vastustajal kontrollida

töösuhte olemasolu.

Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral sätestab TKindlS § 20, mille kohaselt tööandja

maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks

tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata

jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu

ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

TKindlS § 22 lg-st 1 (nii vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud redaktsioonis kui ka hetkel

kehtivas redaktsioonis) tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud

kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja

maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa

on põhjendatud. TKindlS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses sätestatud

haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades TKindlS erisusi. Üheks

erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise ja kindlustushüvitise määramisel

koondamise korral avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad

üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale

esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed.

Kohus märgib, et see ei tähenda siiski HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist,

vaid üksnes andmete esitamisel hoolsuskohustuse olemasolu. Töötukassa peab taotluse õigeks

lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda üksnes

pankrotihalduri esitatuga, kui see pole otsuse langetamiseks piisav.

Arvestades eeltoodud regulatsiooniga on antud juhul vajalik välja selgitada, kas kaebaja oli

Progress Service OÜ-ga töösuhtes ja kui oli, siis millisel perioodil ja kas kaebajale oleks tulnud

sellest tulenevalt maksta taotletud hüvitisi (tööandja maksejõuetuse hüvitisi).

8. Kohus märgib kõigepealt, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Progress Service OÜ

ja S.B.e vahel sõlmiti 16.09.2013 tööleping nr 09-13, mille kohaselt alustas S.B. tööandja juures

tööd alates 16.09.2013 finantsjuhi ametikohal (tl 40-41).

OÜ Progress Service 18.10.2013 osanike otsusega valiti S.B. juhatuse liikmeks (tl 113). Vastav

kanne on äriregistrisse tehtud 22.10.2013 (tl 124).

Küll aga on vaidlus kõigepealt selles, kas on õige vastustaja seisukoht, et S.B.e juhatuse

liikmeks valimisega lõppes vaikimisi poolte kokkuleppel ka 16.09.2013 sõlmitud tööleping nr

09-13 või kehtisid paralleelselt mõlemad õigussuhted.

9. Kohus leiab, tuginedes muuhulgas RK lahendile nr 3-2-1-96-00, et kaebaja ja Progress

Service OÜ töölepinguline suhe lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega. Viidatud lahendis

selgitas Riigikohus järgmist: „TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus osaühingu

juhatuse suhetele osaühinguga. Hageja nõustumine olla ME reorganiseerimisel osaühingu

juhatuse liige tähendas ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. ÄS § 180 järgi

on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. OÜ Valgemetsa

Puhkekeskus põhikirja p 28 kohaselt on juhataja ülesandeks osaühingu juhtimine ning p 29

kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline. Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja, olles alates

22. augustist 1997. a juhatuse liige, täitis osaühingu juhtimisel lisaks äriseadustikust ja

põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Seega osaühingu juhatuse liikmeks

valimisega tööleping hagejaga lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole õige ka kaebuse väide,

et vallavolikogu otsusega ME ümberkujundamisel OÜ-ks Valgemetsa Puhkekeskus jäi TLS §-

st 6 tulenevalt temaga sõlmitud tööleping kehtima.“

Kohus nõustub vastustaja ja tema antud põhjendustega, et käesoleval juhul puudusid kaebaja ja

Progress Service OÜ vahelistes suhetes alates tema valimisest juhatuse liikmeks töölepingut

iseloomustavad tunnused. Töölepingu mõiste sätestab töölepinguseadus (TLS) § 1. Kohus

nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt täidetud ülesanded TLS § 1 sätestatud tunnustele

ei vasta. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et analüüsides kõiki esitatud

dokumente ja selgitusi tuleb asuda seisukohale, et kaebaja töölepingus toodud

finantsjuhtimisalased tööülesanded kattuvad äriseadustikus (ÄS) üldisemalt sätestatud juhatuse

liikme ülesannetega. Selliseid töid, mida võiks eraldi juhtimisest ja esindamisest välja tuua, ei

ole. Õige on ka see, et kaebajale anti võimalus esitada haldusmenetluses 21.03.2018

täiendavaid tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd, kuid kaebaja seda

ei teinud (tl 75).

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja Progress Service OÜ vaheline

töösuhe, mis algas 16.09.2013 töölepinguga 09-13, lõppes kaebaja juhatuse liikmeks

valimisega 22.10.2013.

10. Vaidlust ei ole ka selles, et 01.11.2016 sõlmisid Progress Service OÜ ja S.B. töölepingu nr

03/2016 (tl 96-97), mille kohaselt S.B. asub tööle finantsjuhi ametikohale. Töö sisuks on

ametikoha eesmärgile vastavalt: firma finantside juhtimine ja muude ülesannete täitmine, mis

tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja on seotud Tööandja eesmärkide

saavutamisega. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib omanike nõukogu. Töötaja

tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on esitatud töötaja ametijuhendis (tl 82 ja selle pöördel).

Ametijuhendist nähtub, et S.B.e tööülesanded olid otseselt seotud kogu ettevõtte

finantsressursside juhtimisega ja planeerimisega, kaebaja vastutas kogu ettevõtte juhtimise

finantsilise poole eest.

Kohus leiab analüüsides ametijuhendit, et kaebajal oli sellest tulenevalt õigus ja kohustus

korraldada

oma

äranägemise

järgi

ettevõtte

majandustegevust,

kuivõrd

ettevõtte

finantsjuhtimine hõlmab endas ettevõtte majandustegevuse korraldamist. Isiku allumist

tööandja korraldustele aga ei nähtu, mis on üheks peamiseks töölepingu tunnuseks. Töölepingus

on küll punkt, mille kohaselt allub finantsjuht omanike nõukogule (tl 96 vt lepingu p 2.2.), kuid

arvestades, et kaebaja oli ise üks omanikest (tl 124) omades 50% osakutest, siis iseendale

allumist ei saa käsitleda kui alluvussuhet töölepinguseaduse mõistes. Samuti puuduvad

igasugused andmed, et ettevõttel oleks üldse olnud nõukogu. Vähemalt kohtule

kättesaadavatest äriregistri kannetest seda ei nähtu.

Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oli töötaja, kes allus tööandja

korraldustele ning, et ta oleks tegelenud tööülesannetega, mis oleks väljunud tavapärase

äriühingu juhtimise ja korraldamise raamidest. Kohtule ega vastustajale haldusmenetluses ei

ole esitatud ka ühtegi töölepingus nimetatud osanike nõukogu otsust või korraldust, millest

võiks järeldada, et kaebaja oleks olnud ettevõtte ühe omanikuna selles ettevõttes töötades

kellegagi alluvussuhtes. Lisaks eeltoodule on selge vasturääkivus töölepingus sätestatud

alluvussuhte ja töölepingu lisa nr 1 alluvussuhte osas. Kui töölepingus on ülesannete andjaks

määratud omanike nõukogu (p 2.2), siis selle lisa üldosas on töö vahetu korraldajana märgitud

hoopis ettevõtte tegevjuht, keda kaebaja selle järgi ka peaks vajadusel asendama. Kohus peab

vajalikuks seoses kaebaja väitega, et tegu on eelmise töölepingu (16.09.2013) tervikliku

asendamisega seoses palga muutumisega välja tuua ka seda, töölepingus puuduvad igasugused

sellekohased viited või viited eelmisele töölepingule. Veelgi enam, töölepingu 5. osa Töötasu

punktid 5.1.ja 5.2 näevad ette töötajale katseaja ja töötasu selle ajal. Samuti nähakse ette töötasu

peale katseaega, mis on võrdne katseaja töötasuga (1200 eurot kuus). Juba samal ametikohal

väidetavalt mitu aastat töötanud isiku suhtes on sellised töölepingu tingimused sisuliselt

arusaamatud ja vastuolus ka seaduse nõuetega.

Kohus peab vajalikuks eraldi välja tuua, et kaebaja ei toonud ei haldusmenetluses ega ka

kohtuistungil välja selliseid tööülesandeid, mida oleks võimalik käsitleda kui ainult töölepingu

alusel töötava finantsjuhi tööülesandeid. Kaebaja poolt nimetatud ülesanded on otseselt seotud

ettevõtte tegevuse juhtimise ja korraldamisega seda küll peamiselt finantsvallas. Kohus on

seisukohal, et arvestades käeoleva asja asjaolusid ja eriti kaebaja väiteid mitmeid aastaid tehtud

tööst, mis ei kattu juhatuse liikme ülesannetega, oleks kaebaja pidanud suutma esitada või siis

vähemalt nimetada mingeidki tehtud töid ja täidetud tööülesandeid või vähemalt seda, kust võib

tema tehtud tööde kohta tõendeid leida. Kaebaja seda ei teinud ja oma töötamist töölepingu

alusel ei ole tõendanud. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-11-3066

kohta langetatud otsuse punktis 11 muuhulgas märkinud “… taotluse osaline rahuldamine

eeldab ka huvitatud isiku poolt asjakohaste täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul

on apellant piirdunud üksnes formaalsete või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille

ebapiisavus töösuhte tegeliku olemasolu tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt

arusaadavalt teatavaks tehtud (töötukassa on saatnud kõigile asjaomastele töötajatele

tutvumiseks haldusakti projekti). Sellises olukorras pidi olema apellandile teada, et kui ta

soovib hüvitise määramist vähemalt osaliselt, siis tuleb tal töötukassale esitada täiendavaid

andmeid ja dokumente, mis tema töötamist (tööülesannete tegelikku täitmist) tõendaksid.“ ja

sama otsuse punktis 15 „ … Olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus

väitnud, et ta tegi töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid,

mis seda faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise

määramiseks esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse

asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-

12, p 16; 21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15).“. Kohus leiab, et need kõrgemate astmete

kohtute jõustunud otsustes väljendatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva asja

lahendamisel.

Kaebaja poolt kaebuses välja toodud muude väidetavalt täidetud ülesannete – kauba

vastuvõtmine ja üleandmine, kauba peale ja maha laadimine, kauba dokumentide

vormistamine, dokumendi pakettide ettevalmistamine enampakkumistel osalemiseks, kauba ja

teenuste hangete teostamine, klientidega kohtumine, kontori tööde tegemine, kontoritarvete

ostmine ja kontori koristamine ja selle korraldamine – kohta leiab kohus, et need ei ole samuti

selliseid ülesanded, mis arvestades ettevõtte väiksust võiks väljuda ettevõtte tavapärase

juhtimise raamidest. Seejuures ei olnud selliseid ülesandeid kaebaja töölepingus märgitud.

Kohus leiab ka, et väikeettevõtte puhul on tavapärane, et ettevõtte omanikuks olev juhatuse

liige täidab vajadusel erinevaid rolle selleks, et tagada ettevõtte majandustegevuse korrapärane

toimimine sh koristab vajadusel ise (kodu)kontorit, muretseb töövahendid, aitab kaupu vastu

võtta ja peale laadida jne. Üldiselt on ka tavaline see, et selliste ülesannete täitmise kohta eraldi

juhatuse liikme lepingust töölepingut ei sõlmita.

Kohus peab vajalikuks eraldi välja tuua ka asjaolu, et 1.11.2016 töölepingu lisas 1 toodud

ametiülesannete loetelu ei ole kuidagi iseloomulik väikeettevõttele, vaid see on ilmselt tehtud

valdavas osas copy-paste meetodil mõnest kaebajale kättesaadavast oluliselt suurema ettevõtte

finantsjuhi standardsetest ametiülesannetest. Sellele viitavad muuhulgas näiteks vastutus ja

osalus punktis 5 mainitud teaduslikes uuringutes ja nende väljatöötamises, samuti punktis 4

mainutud finantsnäitajate viimine osakondadeni ning punktis 6 mainitud finantsturgude

uuringute ja analüüside läbiviimine. Arvestades teavet, mis kohtul on OÜ Progress Service

(likvideerimisel) majandustegevuse kohta, on need ülesanded ilmselgelt asjakohatud.

Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja siinkohal vastates kohtu küsimustele, et tegu oli

eelkõige formaalsetele nõuete täitmiseks tehtud töölepinguga, mille sõnastust ei tuleks eriti

tõsiselt võtta, vaid arvestada tuleks eelkõige tegelikult tehtud tööd.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja Progress Service OÜ vahel

01.11.2016 lepingut ei saa käsitleda kui eraldiseisvat või eelmist töölepingut asendava

töölepinguna, vaid seda saab äärmisel juhul käsitleda nagu vastustaja seda ka tegi sisuliselt kui

juhatuse liikme lepingut. Järelikult ei olnud kaebaja töölepingulistes suhetes ka alates

01.11.2016 kuni 08.02.2018 (mil esitati S.B.ele OÜ Progress Service poolt töölepingu

ülesütlemise avaldus seoses OÜ Progress Service pankroti välja kuulutamata jätmisega

raugemise tõttu (vt tl 98)).

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli kantud töötamise registrisse (TÖR) alates

16.09.2013-08.02.2018 (tl 26). Küll aga on pooled erinevatel seisukohtadel seoses TÖR kande

õigusliku tähendusega.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et töötamise registri kanne ei ole vastustajale

siduv TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel, kuivõrd registrisse kantud

andmetel on informatiivne tähendus (vt Vabariigi Valitsuse 30.07.200 määrus nr 240 § 13 lg

1).

12. Kohus peab oluliseks märkida ka seda, et asjas on tõendatud, et S.B.ele maksti viimati

Progress Service OÜ poolt tasu maikuus 2014 aastal (tl 27). Pärast seda ei ole töötasu

väljamakseid toimunud. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et töösuhtele on

iseloomulik, et töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Asjaolu, et pärast maid 2014 ligi 4

aastat ei ole kaebajale väidetava töötasu väljamakseid tehtud, viitab samuti asjaolule, et

pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Küll aga võib ÄS § 1801 kohaselt

osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest tasu maksta, kuid sellist otsest kohustust ÄS-st ei

tulene.

Kaebaja väited, et juhatuse liikmed otsustasid esimesena tasuda võlgnevused teistele

ettevõtetele ja seejärel alles tasuda palgavõlgnevuse, et hoida ettevõtet toimimas, on iseenesest

tavaolukorras loogiline selgitus juhatuse liikme tasustamise osas, kuid on selge, et ükski

töölepinguga töötav töötaja ei oleks nõus tegema ligi 4 aastat tasuta tööd. Kohus märgib, et

tavaolukorras on tegelikult ka raske on uskuda, et nii pikalt oleks nõus tasuta töötama sisuliselt

tasuta pankrotis oleva ettevõtte juhatuse liige.

Vastav asjaolu näitab veelkord, et kaebaja kui ettevõtte üks omanikest ja juhatuse liikmetest ei

teinud ettevõttes töölepingu alusel tööd, vaid täitis üksnes juhatuse liikme ülesandeid, mis olid

heatahtlikult kohtule esitatud töölepinguid tõlgendades ja arvestades seda, et osaühingul oli ka

teine juhatuse liige, täpsemalt lahti kirjutatud juhatuse liikme lepingutes, mille pooled olid

tahtlikult või ekslikult vormistanud töölepinguna.

Veel on kaebaja ise välja toonud, et 01.11.2016 vormistati uus tööleping terviktekstina just

nimelt palga muudatuse tõttu. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et viimane palga makse on

tehtud 2014 mai kuus ning ettevõttel olid 2016 aastal juba majanduslikud raskused, siis on

eluliselt ebausutav, et seoses palga muudatusega, mida reaalselt polnud juba üle aasta makstud

ega hakatud maksma ka uue lepingu alusel, oli vajalik vormistada uus tööleping, mis väidetavalt

oli eelmise töölepingu muutmine. Pigem on siinkohal kohtu arvates eluliselt usutav, et sellise

lepingu vormistamise eesmärk oli eelkõige luua õiguslik alus võimalike riigipoolsete hüvitiste

saamiseks ettevõtte pankrotistumise korral.

13. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kuni 2014 maini kaebajale makstud tasudelt maksti

töötuskindlustuse maksu. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et isikule laieneks töötuks

jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitise saamiseks. Vastustaja on

põhjendatult

välja

toonud,

et

kui

juhatuse

liikme

eest

makstud

tasudelt

on

töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud, ei tekita see isikule veel kindlustuskaitset, kuna

juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes (valesti tasutud maksud on õigus seaduses

sätestatud korras tagasi nõuda). Samuti ei tõenda ainuüksi töötuskindlustusmakse tasumine kuni

2014 maini, et tegemist oli töösuhtega.

14. Arvestades kõiki eelpool tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt

jätnud oma 04.05.2018 otsusega nr 318000070 kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise

määramata.

Kohus leiab, et vastustaja on uurimiskohustust täites õigesti tuvastanud, et kaebajal ei olnud

vastustajaga sisulist tööõiguslikku suhet ajavahemikus 22.10.2013-08.02.2018 ning 01.11.2016

sõlmitud lepingu nr 09/2016 näol oli tegelikult tegemist juhatuse liikme kohustuste täitmise

lepinguga. Kohus märgib siinkohal, et eelnevalt on kohus juba nõustunud vastustajaga, et

töölepingu näol oli sisuliselt tegu juhatuse liikme lepinguga ehk näiliku lepinguga. Vastavalt

TSÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine ja vastavalt selle lg 3 kohaldatakse juhul, kui näiliku

tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seadusest

tulenevalt on seega võimalik töölepingu (mis sõlmiti 01.11.2016) ümberkvalifitseerimine

juhatuse liikmega sõlmitud lepinguks, mida nähtuvalt vaidlustatud otsusest vastustaja ka tegi.

15. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsuses põhiküsimuses

õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu ja seetõttu tuleb tööandja

maksejõuetuse hüvitis kaebaja osas jätta määramata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata nii

tühistamis- kui ka kohustamisnõude osas.

16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist nõudnud ja kohus jätab need menetlusosaliste enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik