3-18-1883/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1883, 3-18-1642

Haldusasi

MTÜ Eesti Ajalooliste Laevade Selts kaebus tühistada

kultuuriministri

01.09.2018

käskkiri

nr

ja

taotlusvooru „Eesti Kultuur maailmas“ komisjoni

23.08.2018 protokoll nr 2-1-9/190 (haldusasi 3-18-1883)

MTÜ Eesti Ajalooliste Laevade Selts kaebus tühistada

kultuuriministri

22.07.2018

käskkiri

nr

ja

taotlusvooru „Eesti Kultuur maailmas“ komisjoni

12.07.2018 protokoll nr 2-1-9/176 (haldusasi 3-18-1642)

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Ajalooliste Laevade Selts,

seaduslik esindaja Ain Tähiste

Vastustaja – Kultuuriministeerium, volitatud esindaja

Merle Põld

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine haldusasjas 3-18-1883, menetluse

lõpetamine haldusasjas 3-18-1642

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-1883 läbivaatamatult.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-18-1642 menetlus.

3. Tagastada MTÜ-le Eesti Ajalooliste Laevade Selts haldusasjades 3-18-1883 ja 3-18-

1642 kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 30 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Kultuuriministri 18.09.2017 käskkirjaga nr 209 kuulutati välja taotlusvoor „Eesti kultuur

maailmas“, mille eesmärgiks on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja

tutvustamisele maailmas ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele välismaal. Samas

käskkirjas kehtestati taotlusvooru tingimused ja kord ning moodustati komisjon taotlusvoorust

toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks (komisjon). Taotlusi sai esitada kahes osas

tähtpäevadega 20.10.2017 ja 15.05.2018.

2. MTÜ Eesti Ajalooliste Laevade Selts esitas 10.05.2018 taotluse „Eesti traditsiooniline

merekultuur Hansa Liidu 800. aastapäeva festivalil Rostockis“, et taotlusvoorus osaleda.

3-18-1883, 3-18-1642

2(4)

3. Kultuuriministri 22.07.2018 käskkirjaga nr 143 „Toetuse eraldamine 2018. a

eelarvevahenditest „Eesti kultuur maailmas““ avalikustati taotlusvooru tulemused, kuid seal

puudus teave kaebaja taotluse kohta. Selgitustaotlusele esitatud vastuse kohaselt ei vastanud

kaebaja taotlus taotlusvooru tingimustele ja seda sisuliselt ei hinnatud. Kaebaja pöördus

03.08.2018, 13.08.2018, 16.08.2018 Kultuuriministeeriumi (KuM) poole palvega edastada

talle käskkirja aluseks olnud koosoleku protokoll. Otsus kaebaja taotluse mittevastavuse kohta

kajastus komisjoni 05.06.2018 koosoleku protokolli (12.07.2018 protokoll nr 2-1-9/176)

preambulis.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 21.08.2018 MTÜ Eesti Ajalooliste Laevade Selts kaebus

kultuuriministri 22.07.2018 käskkirja nr 143 „Toetuse eraldamine 2018. a eelarvevahenditest

„Eesti kultuur maailmas““ tühistamiseks ja kohustamiseks anda kordushindamise järel uus

haldusakt (haldusasi 3-18-1642).

Tallinna Halduskohus võttis 30.08.2018 määrusega menetlusse kaebuse nõudes tühistada

komisjoni protokoll ja kultuuriministri 22.07.2018 käskkiri nr 143 „Toetuse eraldamine 2018.

a eelarvevahenditest „Eesti kultuur maailmas““ ja kohustada viima läbi kordushindamine.

5. Kultuuriministeerium esitas 27.09.2018 vastuse kaebusele. Vastustaja nõustus kaebaja

etteheidetega tema taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Kaebaja taotluse vastavuse hindamisel

ei tuvastanud vastustaja puudusi, mis oleks võinud kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmise

tingida. Samuti möönis vastustaja, et taotluse esitajat ei teavitatud mõistliku aja jooksul taotluse

läbi vaatamata jätmisest ning hilisemates teavituses esitatud põhjendus võis olla kaebajas

segadust tekitav, kuna see viitas juba taotluse sisulisele hindamisele.

Kultuuriministeerium uuendas kaebaja taotluse menetluse, vaatas selle läbi ja andis taotluse

kohta haldusakti. Taotlusvooru „Eesti Kultuur maailmas“ komisjon vaatas kaebaja taotluse läbi

22.08.2018 toimunud koosolekul ja komisjoni 23.08.2018 protokollist nr 2.1.9/190 nähtuvalt

tegi komisjon kultuuriministrile ettepaneku kaebajale toetust mitte eraldada. Kaebaja taotlus

jäeti kultuuriministri 01.09.2018 käskkirjaga nr 150 rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.10.2018 MTÜ Eesti Ajalooliste Laevade Selts kaebus

kultuuriministri 01.09.2018 käskkirja nr 150 ja taotlusvooru „Eesti Kultuur maailmas“

komisjoni 23.08.2018 protokolli nr 2-1-9/190 tühistamiseks (haldusasi 3-18-1883).

7. Kohus jättis 09.10.2018 määrusega kaebuse haldusasjas 3-18-1883 käiguta. Haldusasjas nr

3-18-1642 tuli kaebajal esitada seisukoht vastavalt kohtumääruse põhjenduste punktile 8.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kui

vastavad alused esinevad, ei saa kohus kaebust menetlusse võtta (HKMS § 120 lg 2). Kohtu

hinnangul oli 03.10.2018 kaebuses puudusi, mis takistasid asja läbivaatamist. Kohus kohustas

kaebajat KuM 26.09.2018 vastuse valguses läbi mõtlema ka haldusasja 3-18-1642 menetlemise

edasise perspektiivi.

9. Kohus märkis 09.10.2018 määruses, et nähtuvalt KuM 26.09.2018 vastusest haldusasjas 3-

18-1642 on kaebaja 10.05.2018 taotlus sisuliselt läbi vaadatud ja tehtud on uus otsus. KuM on

möönnud menetluslikke rikkumisi kaebaja 10.05.2018 taotluse menetlemisel. Sellega oli

kaebaja kohtu hinnangul olulise kohtusse pöördumise eesmärgi saavutanud, st tema taotlust on

sisuliselt hinnatud ning rikkumisi on tunnistatud. Kohus nõustus vastustajaga, et

kultuuriministri 22.07.2018 käskkirja nr 143 „Toetuse eraldamine 2018. a eelarvevahenditest

„Eesti kultuur maailmas““ tühistamise nõue ja kõigi toetust saanud taotluste uuesti hindamine

ei ole põhjendatud tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Juba välja makstud või maksmisel

olevate toetuste tagasinõudmine oleks kohtu hinnangul taotlejate suhtes ebaõiglane ja

3-18-1883, 3-18-1642

3(4)

põhjustaks palju segadust. KuM on ka välja toonud, et kaebaja taotletav summa on võrdlemisi

väike, mistõttu on see võimalik leida KuM eelarvest ka kultuuriministri 22.07.2018 käskkirjaga

nr 143 määratud toetusi ümber hindamata. Kohus leidis, et kultuuriministri 22.07.2018

käskkirjaga nr 143 „Toetuse eraldamine 2018. a eelarvevahenditest „Eesti kultuur maailmas““

tühistamine ei ole seetõttu kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Samuti ei ole vajalik tühistada selle

käskkirja aluseks olnud taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ komisjoni 12.07.2018 protokolli

nr 2-1.9/176. Kaebaja taotluse rahuldamise, st toetuse saamise vältimatuks eelduseks ei ole

teiste konkursil osalenute taotluste uuesti hindamine. Seda enam, et kaebaja tugineb kaebuses

enda subjektiivsete õiguste rikkumisele, mitte nt sellele, et konkursi läbiviimine tervikuna on

olnud õigusvastane. Kuna KuM on kaebaja õiguste rikkumist tunnistanud ja läbi on viidud

kordushindamine, ei näinud kohus, et haldusasjas 3-18-1642 esitatud nõuetega oleks kaebajal

võimalik midagi täiendavat saavutada. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav

haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus andis kaebajale siiski võimaluse esitada oma

seisukoht seonduvalt haldusasjas 3-18-1642 esitatud kaebuse menetlemise perspektiiviga.

10. Haldusasjas 3-18-1883 esitatud kaebuse puhul kahtles kohus, kas tühistamisnõudega on

võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest tühistamisnõue iseenesest kaebaja õiguste kaitsele

mõju ei avalda. Mõju avaldaks kaebaja taotluse rahuldamine ja toetuse väljamaksmine.

Arvestades, et vastustajale esitatud taotluses soovis kaebaja toetust, osalemaks festivalil, mis

toimus 21.–24. juunil 2018 Rostockis, tähendaks kaebaja taotluse rahuldamine toetuse

määramist tagantjärele üritusel osalemise eest, mis on juba toimunud. Selline toetuse

määramine ei ole kohtu arvates eesmärgipärane ning kohus kahtles, kas seda oleks kehtivate

õigusaktide kohaselt võimalik üleüldse teha.

Kohtu hinnangul võisid kõne alla tulla tühistamisnõudele alternatiivsed nõuded, eelkõige

hüvitamisnõue, mis seisneks kahju hüvitamises taotletava toetussumma ulatuses, kui kaebaja

pidi selle ise kandma ja tegelikult ka kandis. Selle kohta aga kohtul info puudus. Puudub teave,

kas kaebaja tegelikult ka osales Hansa Liidu Festivalil Rostockis. Kohus märkis ka, et

võimaliku hüvitamisnõude muudab väheperspektiivikaks asjaolu, et toetuste määramine toimus

kultuuriministri 22.07.2018 käskkirjaga, kuid üritus ise toimus kuu aega varem. Seetõttu ei

saanud kaebajal olla kindlust, et tema taotlus rahuldatakse. Seega on küsitav, kas kantud kulud

kuuluksid hüvitamisele.

Lisaks hüvitamisnõudele analüüsis kohus tuvastamisnõude esitamise võimalusi. Kohtule ei

nähtunud kaebuse pinnalt, milles võiks seisneda põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks.

Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebaja õiguste kaitsmisel nähtavaid

tagajärgi. See ei tooks endaga kaasa nt kaebajale toetuse määramist. Vahel on kohtupraktikas

aktsepteeritud ka preventiivsest huvist lähtuvaid tuvastamiskaebusi, st tuvastamisnõude

menetlemise eesmärk on ära hoida edaspidi kaebaja õiguste rikkumisi haldusorgani poolt.

Samas peab sellisel juhul esinema põhjendatud kahtlus, et õiguste rikkumised tulevikus

konkreetse isiku suhtes korduvad. Käesolevate haldusasjade pinnalt ei olnud selline rikkumiste

kordumise oht kohtule äratuntav. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et haldusasjas 3-18-1883 ei ole

tühistamisnõue eesmärgipärane (kaebuse tagastamise alus tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 2).

Kaebajal tuli kaebuse menetlusse võtmiseks ära näidata, et esineb alus mõne teise nõude

esitamiseks (tuvastamis- või hüvitamisnõue) ning vastav nõue koos põhjendustega ka esitada.

11. Kaebaja sai Tallinna Halduskohtu 09.10.2018 kohtumääruse kätte samal päeval.

Kohtumäärus oleks tulnud täita hiljemalt 24.10.2018, kuid kaebaja seda ei teinud. Seega leiab

kohus, et menetlus haldusasjas nr 3-18-1642 tuleb lõpetada ja kaebus haldusasjas nr 3-18-1883

tuleb tagastada.

3-18-1883, 3-18-1642

4(4)

11.1. Kohus leiab, et kaebaja on haldusasja 3-18-1642 raames saavutanud sisuliselt kohtusse

pöördumise eesmärgi. Esiteks on vastustaja tunnistanud menetluslikke eksimusi kaebaja

10.05.2018 taotluse läbivaatamisel. Teiseks on vastustaja kaebaja 10.05.2018 taotluse sisuliselt

läbi vaadanud ja andnud selle kohta uue haldusakti (kultuuriministri 01.09.2018 käskkiri nr

150), mille kaebaja vaidlustas. Kolmandaks ei ole kultuuriministri 22.07.2018 käskkirjaga nr

143 ja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ komisjoni 05.06.2018 koosoleku protokolli

tühistamine kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik. Seda selgitas kohus 09.10.2018 määruses.

Kaebaja ei ole kohtu 09.10.2018 määrusele vastanud, millest tulenevalt võib teha järelduse, et

kaebajal puudub huvi haldusasja nr 3-18-1642 edasiseks menetlemiseks. HKMS § 152 lg 1 p 4

kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS

kommentaarides on leitud, et sätet tuleb tõlgendada pigem laialt, nõnda et menetluse lõpetamine

ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalset täitmist vastustaja poolt

(Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013. Komm §

151 V, lk 509). Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei ole nõutav see, et

kultuuriministri 22.07.2018 käskkiri nr 143 ja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ komisjoni

05.06.2018 koosoleku protokoll peaks olema tühistatud.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel.

Tagastamisele kuuluv riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasumise kohustust kandnud

menetlusosalise nõudel. Kohus võib riigilõivu tagastada ka omal algatusel. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule

(HKMS § 104 lg 8). Kuna kaebaja on ise tasunud riigilõivu 15 eurot, peab kohus otstarbekaks

tagastada riigilõiv omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse määruse jõustumisel. Muude

menetluskulude kandmise kohta andmed puuduvad. Kui kohtumäärus menetluse lõpetamise

kohta jõustub, ei saa sama kaebusega enam halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

11.2. Kaebus haldusasjas 3-18-1883 kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, mille

kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–

39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. 09.10.2018 määruses juhtis kohus tähelepanu sellele,

et pelgalt tühistamisnõudega ei saavuta kaebaja oma eesmärki. Kohus leidis, et toetuse

määramine olukorras, kus üritus, millel osalemiseks toetust taotleti, on juba möödunud, ei

pruugi olla eesmärgipärane. Kuna kohtul puudus ka info, kas kaebaja tegelikult üritusel osales,

ei olnud ka selge, kas oleksid võimalikud alternatiivsed nõuded. Kohus analüüsis 09.10.2018

määruses võimalikke nõudeid ja kohustas kaebajat kaebuse nõuet täpsustama. Kohus hoiatas,

et kohtunõude täitmata jätmisel kuulub kaebus tagastamisele. Kuna kaebaja kohtunõuet ei

täitnud, ei ole võimalik kaebust edasi menetleda ja see tuleb tagastada. Tulenevalt HKMS § 104

lg 5 p-st 2 kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Jälgida tuleb

siiski HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaegu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik