2-17-4880/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. novembril 2018

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-4880

Kohtuasi

XXX hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise

16 728,74 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 298,03 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline

esindaja adv. Aleksei Vassiljev

Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn 10141, e-post salva@salva.ee)

volitatud esindaja Maarja Mäe

Kohtuistungi aeg

1.oktoober 2018

Resolutsioon

Jätta

XXX

hagi

Salva

Kindlustuse

AS-i

vastu

kindlustushüvitise 16 728,74 eurot, viivise 230,99 euro

tasumisega viivitatud 63 päeva eest ja protsendina

põhinõudelt alates 29.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud XXX kanda

2. Menetluskulude puudumise tõttu jätta Salva Kindlustuse

AS-i menetluskulu XXXlt välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. XXX (edaspidi hageja) palus kohtule Salva Kindlustuse AS-i (edaspidi kostja) vastu esitatud

hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena kindlustushüvitis 16 728,74

eurot, viivis 230,99 eurot tasumisega viivitatud 63 päeva eest ja protsendina põhinõudelt

(16 728,74 eurot) alates 29.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja on sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX (edaspidi sõiduk või BMW)

omanikuna sõlminud sõidukindlustuse lepingu kostjaga, mille kohta on hagejale väljastatud

kaskokindlustuse poliis nr 65010213 (edaspidi poliis). Poliisi kohaselt on kindlustatud

järgmised kahjujuhtumid: liiklusõnnetus, tulekahju, torm ja üleujutus, vargus, röövimine,

omavoliline kasutamine ning vandalism (nn superkasko). Pooled on kokku leppinud

kindlustusvõtja omavastutuses, mis moodustab liiklusõnnetuse puhul 200 eurot. 22.10.2016

kella 22.30 paiku toimus Tartumaal, Põvvatu-Luunja mnt ja Kabina tee ristmikul

liiklusõnnetus, mille käigus sai kostjale kuuluv sõiduk kahjustada. Liiklusõnnetuse teate

kohaselt ei andnud Kabina poolt sõitnud sõiduk Hyundai i40, registreerimisnumbriga

XXX(edaspidi sõiduk või Hyundai) ristmikul teed peateel Luunja poolt Tartu poole liikunud

hagejale kuuluvale BMW-le ja toimus sõidukite kokkupõrge.

3. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hagejale kuuluval sõidukil kahjustatud sõiduki esiosa. United

Motors AS-i poolt 26.10.2016 koostatud hinnapakkumise kohaselt on hagejale tekitatud

kahju 16 928,74 eurot. 09.01.2017 pöördus hageja kostja poole liiklusõnnetuses tekkinud

kahju hüvitamiseks. 25.01.2017 teatisega nr 23-4/101 keeldus kostja kahju hüvitamisest.

Hageja seisukohalt ei ole kostja keeldumine kahju hüvitamisest põhjendud ega seaduslik,

mistõttu esitab ta hagi kohtule kindlustushüvitise väljamõistmiseks kostjalt.

4. Kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks

vajalike toimingute lõpetamise aeg on hiljemalt 25.01.2017, mil kostja keeldus 22.10.2016

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest. Seega hagejal on õigus nõuda

alates 26.01.2017 viivitusintressi (viivis) protsendina põhinõuetelt (16 728,74 eurot) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Seisuga 28.03.2017 moodustab

viivitusintressi summa tasumisega viivitatud 63 päeva eest 230,99 eurot. TsMS § 367 alusel

palub hageja välja mõista kostjalt kõrvalnõudena viivise protsendina põhinõudelt (16 728,74

eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolusid, mille kohaselt sõlmiti hagejaga

23.08.2016 sõiduki BMW suhtes sõidukikindlustuse leping nr 65010213 (edaspidi

kindlustusleping), kindlustusperioodiks oli 23.08.2016 – 22.08.2017, kindlustusvariandiks

Superkasko, kindlustusvõtjaks ja kindlustatud isikuks hageja, kindlustuslepingu suhtes

kehtivateks tüüptingimusteks lepiti kokku kostja Sõidukikindlustuse Tingimused SKT-13.11

(edaspidi Sõidukikindlustuse Tingimused) ja kostja Üldtingimused KÜ-13 (edaspidi

Üldtingimused).

6. Kostjale deklareeritu kohaselt toimus 22.10.2016 kella 22.30 paiku Tartumaal, Põvvatu-

Luunja mnt ja Kabina tee ristmikul sõidukiga BMW liiklusõnnetus, mille käigus sai sõiduk

kahjustada. Arvestades kindlustusmenetluse käigus kogutud materjale, on kostjal

põhjendatud kahtlus, et tegemist on hageja poolt korraldatud kindlustuskelmusega,

eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Seoses toimunud liiklusõnnetusega on algatatud

kriminaalmenetlus nr 16760000156. Kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks telliti

liiklustehniline ja trassoloogiline ekspertiis OÜ Lettore riiklikult tunnustatud ekspertidelt,

milles on tuvastatud, et sõiduki juhtide poolt deklareeritud sõiduki Hyundai liikumiskiirus ei

vasta sõidukite vigastuste eripärale ja rekonstrueeritud kokkupõrke tingimustele. Käsitletav

liiklusõnnetus on toimunud olukorras, kus sõiduk Hyundai seisab ja sõiduk BMW liigub

kiirusega 60+/-5 km/h. Olukorras, kus hageja võis olla seotud sõiduki kahjustamisega, ei ole

tegemist kindlustusjuhtumi saabumisega, mis saaks olla aluseks kindlustushüvitise

maksmisele. Selline sündmus ei oleks käsitletav kindlustusjuhtumina ei VÕS § 423 ega

kindlustuslepingule kohalduvate Sõidukikindlustuse Tingimuste mõttes. Kostja on

seisukohal, et hageja poolt hagi alusena esitatud asjaolud ei vasta tõele ning

kindlustushüvitise aluseks olevat kindlustusjuhtumit ei ole saabunud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust, et 23.08.2016 sõlmiti hagejaga kindlustusleping sõiduki BMW suhtes,

et kindlustusperioodiks oli 23.08.2016 – 22.08.2017, et kindlustusvariandiks Superkasko, et

kindlustusvõtjaks ja kindlustatud isikuks oli hageja, et kindlustuslepingu suhtes kehtivateks

tüüptingimusteks kostja Sõidukikindlustuse Tingimused ja kostja Üldtingimused ning et

kostja on keeldunud hagejale kahjuhüvitise väljamaksmisest.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt kostjale deklareeritud sündmus, mille kohaselt

toimus 22.10.2016 kella 22.30 paiku Tartumaal, Põvvatu-Luunja mnt ja Kabina tee ristmikul

hageja juhitud sõidukiga BMW liiklusõnnetus, on käsitletav kindlustusjuhtumina ja kas

kostja on kohustatud hagejale maksma hüvitist 16 728,74 eurot ja viivist.

9. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud

viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Vastavalt VÕS § 423 lg-le 1 on kindlustusjuhtum

eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma

lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja

kindlustusjuhtumi

toimumisel

vastavalt

lepingule

hüvitama

kindlustatud

isikule

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 450 lg 1 järgi muutub kindlustusandja lepingu

täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise

ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.

10. Kostja Sõidukikindlustuse tingimuste p 3.1. kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks

kindlustatud eseme ootamatut ja ettenägematut kahjustumist, hävimist või kaotsiminekut

kindlustuskaitse kehtivuse ajal kindlustuslepingus määratletud tingimustel, mille põhjuseks

oli ühe kindlustusriski realiseerumine. Sõidukindlustuse tingimuste p 3.2.1. määratleb ühe

kindlustatava riskina liiklusõnnetuse, milleks on ootamatu ja ettenägematu sõidukiväline

sündmus, mis kaasneb sõiduki liikumise või paiknemisega liikluses. Samuti loetakse

liiklusõnnetuseks kokkupõrget mistahes esemega või otsasõitu mistahes takistusele, teelt

väljasõitu, aukusõitu, esemete kukkumist sõidukile.

11. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu

põhimõttest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kindlustusjuhtumi toimumist peab tõendama

kannatanu.

12. Sõidukikindlustuse tingimuste p 11.7. kohaselt on kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral

kohustatud mh esitama kindlustusandjale kõik temale teadaolevad tõesed andmed juhtumi

asjaolude, kahjujuhtumi toimumise koha, kahju suuruse, tunnistajate ja osapoolte (sh

süüdlase) kohta. Üldtingimuste p 16.5. sätestab, et kindlustusvõtjal on kohustus kahjujuhtumi

korral viivitamata anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi

asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutatavate isikute kohta.

13. 22.10.2016 teatest liiklusõnnetuse kohta (lk 5) nähtub, et hageja ja Vjatšeslav Aader on

allkirjastanud teate 22.10.2016 kella 22.30 paiku Tartumaal, Põvvatu-Luunja mnt ja Kabina

tee ristmikul hageja juhitud sõidukiga BMW ja XXX juhitud sõidukiga Hyundai toimunud

liiklusõnnetusest. Teate p-st 12 nähtuvalt pööras XXX juhitud sõiduk paremale ega andnud

teed peateel liikuvale hageja sõidukile.

14. Hageja 09.01.2017 avaldusel kahju hüvitamiseks juhtunu kohta antud seletusest (lk 10)

nähtuvalt sõitis hageja Luunja poolt Tartu poole, Kabina ristmikul sõitis talle Hyundai juht

teele ette, hageja sõiduki kiirus oli ca 75-80 km/h ning ta jõudis ainult natukene pidurdada.

Samal teatisel on hageja märkinud skeemi alla sõiduki kiiruseks 60-70 km/h.

15. Hageja kriminaalasjas antud seletusest (lk 31-33) nähtuvalt sõitis ta kiirusega 60-70 km/h,

kui Hyundai sõitis talle vasakpööret sooritades hetkekski peatumata peateele ette. Hageja

seletuse järgi Hyundai kiirust ta hinnata ei osanud ning ise ta pidurdada ei jõudnud. Viga

juhid ei saanud, kuid Hyundai juht kaebas peavalu.

16. Sõiduki Hyundai juhi XXX kriminaalasjas antud seletusest (lk 29-31, 120-121) nähtuvalt ta

mingeid õnnetust vältivaid sõiduvõtteid - roolimanöövrit või pidurdada, teha ei jõudnud, kuid

mäletas, et peale kokkupõrget peatudes oli tal jalg piduril. Avarii toimus auto liikumise ajal,

ta alandas kiirust, kuid ei peatunud enne ristmikku. Vjatšeslav Aaderi seletuse kohaselt oli ta

kinnitatud turvavööga. Peale avariid valutas tal puus õlg ja kael, keha parem pool.

17. Tunnistajana kohtus ütlusi andnud XXX ütlustest nähtuvalt nägi ta hageja sõidukit tema

poole liikumas, kuid sõitis kiirusega kuni 20 km tunnis peateele arvates, et jõuab enne ära

pöörata; ta vajutas pidurit, kui nägi, et hageja sõiduk on talle lähedal, kuid toimus

kokkupõrge. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta avarii ajal autos, tal oli turvavöö kinnitatud

ning, et tal valutasid pärast kokkupõrget pea, kael ja parempoolne külg, et vasakul pool

midagi ei valutanud, verd ei olnud ja teadvust ta ei kaotanud.

18. Kuigi sõiduki pidurdamise osas on XXX ütlused erinevad, väites nii sõiduki pidurdamist kui

ka mitte pidurdamist, siis sõidukijuhtide seletustest ja ütlustest kogumis tuleneb, et sõiduk

Hyundai liikus enne kokkupõrke toimumist vasakpöörde sooritamisel.

19. SA Tartu Kiirabi täidetud kiirabikaardi koopiaga (tlk 111-112) on tõendatud, et XXX

hospitaliseerimine ei onud vajalik, isik kaebusi ei esitanud, kiirabi ei soovinud, kurtis vähest

valulikkust peas, kiirabi kohaloleku hetkel seda ei kaevanud.

20. Kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud XXX, kes tuli sündmuskohale ettevõttest OÜ

Treilamehed, ütlustega on tõendatud, et avarii oli tugev aga keegi juhtidest viga ei saanud,

mida ta arutas ka teise kohapeale kutsutud treilerijuhi XXX. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt

olid juhid liiga korrektsed, rahulikud ja puhtad sellise avarii jaoks (lk 122-124).

21. Eelnimetatud hageja ja XXX kirjalikud seletused ning XXX tunnistajana antud ütlused on

vastuolus kohtule esitatud Lettore OÜ uuringu raportiga nr 16032 (lk 57-65), mille on koostanud

riiklikult tunnustatud eksperdid Janek Luppin ja Hans Rämmal.

22. Eksperdiarvamuse järelduste kohaselt ei vasta sõidukijuhtide poolt deklareeritud sõiduki Hyundai

liikumiskiirus sõidukite vigastuste eripärale ja rekonstrueeritud kokkupõrke tingimustele (skeem

9). Ekspertide hinnangul on kokkupõrge toimunud skeemil 1 kujutatud asendis olukorras, kus

sõiduk Hyundai seisis ja sõiduk BMW liigub kiirusega 60±5 km/h. Arvestades sündmuskoha

eripära ei vasta sõiduki Hyundai rekonstrueeritud kokkupõrkeasend tavapärase vasakpöörde

manöövri trajektoorile. Samuti ei ole tavapärane, et BMW juht ei jõua rakendada kokkupõrke

vältimiseks õigeaegselt pidureid ja ei jõua alustada kõrvalepõike manöövrit takistusest eemale.

Järelikult ei saanud sõiduk Hyundai hageja sõidukile ette keerata, sest avarii hetkel seisis see

ristmikul, mistõttu on nii hageja kui ka XXX selgitused kahjujuhtumi toimumise asjaolude kohta

tegelikkusele mittevastavad.

23. Avariis osalenud sõidukite juhtide poolt ebaõigete andmete avaldamisele viitavad ka ekspertide

poolt tuvastatud asjaolu, et sõiduki Hyundai juhtsüsteemis salvestunud parameetrite kohaselt ei

olnud juhi turvavöö kokkupõrke hetkel lukustatud ning, et juhi paiskumisest tekkinud vigastused

nähtuksid ka sõiduki keskkonsooli piirkonnast. Seega juhul, kui XXX oleks kokkupõrke

toimumise hetkel istunud sõidukis Hyundai, siis oleks nimetatud isik saanud kokkupõrke

tagajärjel tõsiseid kehavigastusi. Antud järeldused igasuguste vigastuste puudumise kohta XXXl

ühtivad kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud XXX ütlustega selle kohta, et kuigi avarii oli

tugev, ei saanud keegi juhtidest viga ning juhid olid liiga korrektsed, rahulikud ja puhtad

sellise avarii jaoks, samuti kiirabikaardi märgetega selle kohta, et XXX hospitaliseerimine ei

onud vajalik, isik kaebusi ei esitanud ega soovinud kiirabi, kurtis vaid vähest valulikkust

peas, kiirabi kohaloleku hetkel seda ei kaevanud ning ka XXX seletustega, et tal vigastused

puudusid, oli vaid valulikkus. Kuna mõlema sõiduki juhid pääsesid avariist vigastusteta ning

Hyundai ülevaatusel ei ilmnenud kinnitamata turvavööta sõidukijuhi paiskumisest tekkinud

vigastusi, siis ei saanud XXX kokkupõrke toimumise hetkel sõidukis viibida. Järelikult sõitis

hageja juhitud sõiduk otsa ilma juhita seisvale sõidukile Hyundai.

24. Sõiduki BMW ostu-müügilepinguga (lk 114-116) on tõendatud, et sõiduk on ostetud 7700

euro, mitte 17 700 euro eest ja seda on Auto24.ee kuulutuste kohaselt püütud nelja kuu vältel

ebaõnnestunult müüa (lk 117-119). Kriminaalasjas kogutud tõenditest (lk 103-106) nähtuvalt

suhtles hageja oma lähedase sõbra ja tema poolt avarii sündmuskohale kutsutud isiku XXX

enne avarii toimumist telefoni teel neli korda. Kuriteoavaldusest (lk 103-105) nähtuvalt on

kelmustes ja kahtlastes avariides kahtlustatud hageja lähedast sõpra XXX ja viimasega ning

hagejaga ühisesse tutvusringkonda kuuluvaid XXX, XXX (Gotaksopargi omanik), XXX.

Eelnimetatud tõendid toetavad kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja ja XXX on avaldanud

kahjujuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid ning, et hageja ja tunnistaja XXX kahjujuhtumi

toimumise kohta antud seletuste kattumisest saab järeldada, et tegemist oli kokkulepitud ja

tahtliku tegevusega kindlustusandjale kahjujuhtumi kohta väära ettekujutuse loomisel ning

kostjalt ilma õigusliku aluseta kindlustushüvitise saamisel.

25. Sõidukikindlustuse tingimuste p 11.5 sätestab, et kui kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama

lubatud isik ei täida punktis 11 esitatud nõuet ning sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja

kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on

kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.

Üldtingimuste p 18.1.5. alusel on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest,

kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas

kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

26. Kohus, tuginedes asjas kogutud tõenditele kogumis asub seisukohale, et sõidukite BMW ja

Hyundai kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda sõidukite juhtide kirjeldatud asjaoludel.

Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa

asjaolust, et sõidukite juhid on liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes omavahel kokku

leppinud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse

tuvastamiseks peab olema objektiivselt tõendatud, et üks sõiduk on läbi õnnetusjuhtumi

toimumise teisele sõidukile kahju tekitanud ning samal ajal esinevad kindlustusjuhtumi

koosseisulised tunnused. Järelikult ei ole hageja veenvalt tõendanud, et käesoleval juhul on

tegemist kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 ning kostja Sõidukikindlustuse tingimuste p

3.1. ja p 3.2.1. mõttes, kuna puudub põhjuslik seos juhtide kirjeldatud sündmuse ja sõidukile

BMW tekkinud kahju vahel. Seega ei ole hageja tõendanud, et 22.10.2016 toimunud

liiklusõnnetuse puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga ning hagi kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

27. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagi jääb rahuldamata seetõttu, et sõidukiga BMW ei ole

kahjujuhtumit toimunud, siis ei käsitle kohus kahju suuruse kohta esitatud tõendeid.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

29. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda. Kostja avaldas, et tal menetluskulud puuduvad, mistõttu tuleb menetluskulu kostjalt

hageja kasuks jätta välja mõistmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik