4-18-4857/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4857 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-4857 Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Väärteoasi

B.V kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti 6. septembri 2018 kiirmenetluse otsusele

n K002452 B.V karistamises r KarS § 262

lg 80 eurot 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o Menetlusalune isik

B.V (isikukood: XXX elukoht: ;

xxxx Xxxx ) ; töökoht: OÜ Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Veronika Ehrenbusch

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § , § st 133, § 132 p-st 1 - -st 134 maakohus otsustas:

1. muutmata Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 6. septembri 2018 Jätta kiirmenetluse otsus nr K002452 B. karistamises V KarS § 262 lg 1 järgi

rahatrahviga 80 eurot. 20 trahviühikut, s.o

2. B.V-le

KarS § 262 lg 1 alusel määratud rahatrahv 0 trahviühikut 2 , s.o 80

eurot tuleb k otsuses assatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 9284040000024520.

3. ies ulatuses VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tä kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele

pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile

lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. kaebus rahuldamata. Jätta menetlusaluse isiku .V B

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

kolmekümne (30) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus

4-18-4857 2

saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse pooltele, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 6. septembri 2018 kiirmenetluse otsusega nr K002452 karistati B.V KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

Kiirmenetluse otsuse rikkumise kirjelduse kohaselt menetlusalune isik tarbis alkoholi (õlu) 6. septembril 2018 kell 14.55 xxxx juures, s.o avalikus kohas ilma kohaliku omavalitsuse loata.

Sellega rikkus ta korrakaitseseaduse (KorS) ja pani toime karistusseadustiku § 55 lg 2 nõudeid

(KarS)

§ 262 lg 1 sätestatud väärteo.

2. Menetlusalune isik esitas otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse kohtuvälise menetleja

tühistamist, kuna ei ole tõendatud, et ta jõi õlu . Pruunis pudelis võis olla ka kali või vesi. Sellist t tänavat nagu xxxx ei ole olemas, on xxxx.

3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus . B.V rgitud teo tühistada hinnangul on ebaõige nii kiirmenetluse otsusesse mä

toimepanemise koht kui ka aeg ning tegu ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta

otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. B.V karistati avalikus kohas KarS § 262 lg 1 järgi, mis näeb ette karistuse käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt tarbis menetlusalune isik 6.

septembril 2018 kell 14.55 avalikus kohas, s.o xxxx t) ilma KOV-i loata. juures alkoholi (õlu

6. KorS 55 lg 2 kohaselt on avalikus § kohas alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet

tekitava aine tarbimine keelatud. Alkoholi tarbimine avalikus kohas on lubatud järgmistel

juhtudel: 1) 6, 9 ja 10 nimetatud kohtades ning alkoholiseaduse § 40 lõike 1 punktides 2, 3–

nende müügikoha hooajalisel laiendusel kaubandustegevuse seaduse § 14 lõike 2 tähenduses;

2) avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkoholi

jaemüüki kohapeal tarbimiseks; kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi 3)

lõike 3 alusel määratud kohtades.

7. Seega kõigepealt analüüsib kohus, kas tegemist oli avaliku kohaga, kas menetlusalune

isik jõi , s.o õlu lõpuks, kas ei esinenud KorS § 55 lg 2 p 1 3 sätestatud erand alkoholi ning - eid, mil avalikus kohas võib alkoholi juua.

8. Esiteks leiab maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole kiirmenetluse otsuses teo toimepanemise koha kirjeldamisel rikkunud menetlusõigust. Kiirmenetluse otsuses on märgitud

väärteo toimepanemise kohaks väidab, et ta istus xxxx. Menetlusalune isik

xxxx ees pargipingil. Kohtuistungil menetlusalune isik -kaardile, et pink märkis Google maps

asus xxxx vahel. Tunnistaja A S kaardile, et pink asus xxxx nurgal. märkis samale kõnealune

Kaardi , et xxxx majade vahel on park, kus asus pink, millel istus menetlusalune isik lt nähtub .

4-18-4857 3

Kuna pargipinkidel ei ole aadressi, saab teo toimepanemise kohta määratleda muu hulgas

lähtudes lähedal asu Pink asus kõigi nende majade vahel. vate majade aadressidest. Sellist lähenemist toetab ka Riigikohtu praktika (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr

4-17-3969), mille kohaselt ei tulene kuriteo toimepanemise aja ega koha kindlakstegemise

nõuet vastavalt minuti või meetri täpsusega. Teo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse,

ja esitada sellele vastuväiteid. KarS § 262 lg 1 kirjeldatud väärteo o

bjektiivse koosseisu täitmiseks ei ole tähtsust konkreetsel aadressil, vaid asjaolul, et tegemist oli avaliku kohaga. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo toimepanemise koht on märgitud piisava

täpsusega, et isik saaks esitada vastuväitei KorS § 54 d talle etteheidetava teo sisu kohta.

kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata

isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Xxxx vaheline ala on avalik koht, kuna Sama loogika seal võivad piiranguteta liikuda kõik inimesed.

rakendub ka teo toimepanemise aja tuvastamisel. - Kohus ei tuvastanud ka KorS § 55 lg 2 p 1 3 sätestatud erandeid, mis oleks lubanud väärteo toimepanemise ajal ja kohas alkoholi tarbida ja nendele ei ole tähelepanu juhtinud ka kaebuse esitaja.

9. Edasi tuleb väärteoasja lahendamiseks kindlaks teha, kas menetlusalune isik jõi avalikus

kohas alkoholi. M al oli plaan minna enetlusalune isik väidab kohtuistungil antud ütlustes, et t poodi õlut ostma. äi pingil istuva tuttavaga rääkim Poest tagasiteel j a ja nende vahel oli kinnine

õlle Tema seal pargipingil üldse õlut pudel, kui politsei tuli. ei joonud.

9.1. Kohus leiab, et teo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega. Tunnistaja xxxxx

I S

kaebuse, et xxxx ütluste kohaselt oli ta 6. septembril 2018 tööl, mil Munitsipaalpolitsei sai vahelisel pingil kamp kodanikke tarvitab alkoholi ja karjub. Nägid paarimehe A S juba kaugelt,

et umbes viis meest istuvad ja kahe Tunnistaja n i 50-70 meetri liitrine pudel käib ringi. äg

kauguselt, et B.V istus pingil ja võttis suurest pudelist lonksu. Tunnistaja koos

paarilisega l le tuli ka politsei, kes kontrollis äksid pingi juurde ja tundsid alkoholi lõhna. Koha B.V joovet. Tunnistaja ei mäleta joobe suurust, kuid näidust ilmnes, et isik oli alkoholi

tarvitanud. Tunnistaj xxxx S

a A. ütluste kohaselt oli ta 6. septembril 2018 tööl. Munitsipaalpolitsei sai kaebuse, et laste mänguväljaku lähedal tarvitatakse alkoholi. Tunnistaja nägi, et B.V ja tunnistaja M R vahel oli suur pruun õllepudel, millest menetlusalune isik

ja tunnistaja jõid mööda. Kui munitsipaalpolitsei töötajad lähemale läksid, siis pandi korda

pudelile kork peale. A. S koostas kiirmenetluse otsuse. Politsei tuli ka kohale ja B.V-le

tuvastas menetlusalusel isikul joobe. Kohus ei näe põhjust eeltoodud tunnistajate ütlustes

kahelda. On usutav, et menetlusalune isik istus pargipingil koos teistega ja õllepudel käis n ö -

ringi, võttes arvesse ka O. T ütlusi, et menetlusalune isik oli ka eelnevalt juba alkoholi

tarvitanud ja .V ütlusi, et ta läks enne O. T pingeil liitumist poodi õlle järel B

e.

9.2. Kaudselt kinnitavad I. S ja A. S unnistaja T ütlusi ka t ütlused. Nimelt kinnitas O.

tunnistaja T, et t O. al oli kaasas üks liitrine õlu kahe Diisel ja veel poest ostetud kolm-neli A.Le

Coq Gingerit ning ta pargipingile läks õlut jooma. Seal olid veel M. R ja V ning ta kutsus sinna ka B.V, kes oli juba tulles n-ö vintis ehk alkoholijoobes. Kui Munitsipaalpolitsei nende

juurde jõudis, siis õlle juba peaaegu tühi ja veel üks õlle kaheliitrine pudel oli pudel oli avatud,

ülejäänud kaks pudelit olid kinni. Lisaks u eeltoodud tunnistaja ütl stele, et tegemist oli just õlut

4-18-4857 4

ehk alkoholi sisaldava pudeliga, nägid ka tunnistajad I. S ja A. S

sündmuskohal õllepudeleid ja

tundsid a . lkoholilõhna

9.3. Tunnistaja O. T siiski tema, kedagi teist ta ütluste kohaselt jõi pargipingil õlut ainult

joomas ei näinud ei pea tunnistaja ütlusi usaldusväärseks. ütluste . Kohus selles osas O. T

kohaselt neli oli tal kaasas kaheliitrine õllepudel, samuti ostis ta poest lisaks pudelit õlut ja

kutsus pingile ka tuttavad juttu rääkima. Munitsipaalpolitsei saabudes oli kahe itrine li pudel õlle

peaaegu tühi avatud, mis viitab vähemalt kaudselt sellele, et alkoholi ja ka teine pudel oli juba

tarvitas mitu isikut. Kohus ei pea usa unnistaja M. R

ldusväärseks ka t ütlusi, mille kohaselt jõi

pargipingil õlut ainu Kohtu hinnangul mõjutab ütluste usaldusväärsust asjaolu, et lt O. T. M. R isik on talle samal ajal ja samas kohas toimepandud teo eest koostatud kiirmenetluse otsusesse

omakäeliselt märkinud: „Kahetsen oma tegu, (pargis joomine)“. Ko

htuistungil selgitas M. R, et

tegelikult ta ei joonud midagi, vaid kirjutas al oleks suurema la ainult seetõttu, et vastasel juhul trahvi saanud. Seega on kohtus ja kohtuvälises menetluses antud ütlused omavahel vastuolus ja kohtu hinnangul ei ole tunnistaja põhjendused selles osas veenvad. Samuti on tunnistajate M.

R ja O. T tlused vastuolus tunnistaja I.

ü ütlustega. S ja A. S

10. Menetlusalune isik on teo kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil antud ütlustes toimepanemist eitanud. Kaebuses tugineb .V eeskätt sellele, et ebaõigesti on tuvastatud B teo toimepanemise aeg ja koht, samuti ei ole kindlaks tehtud, kas õllepudelis oli ikka õlu, mitte muu jook. Kohtu hinnangul mõjutab menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust aga asjaolu, et

menetlusalune isik on kiirmenetluse : protokolli omakäeliselt märkinud „Ma ei teinud midagi. Seega teo toimepanemise hetkel on menetlusalune

isik oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Hiljem kohtuistungil seletas B.V , et tema kirjutas ainult esimese lause, kuid ülejäänud jutt ei ole tema kirjutatud. Samas käekiri on kogu

teksti ulatuses ühesugune (tähed sama suured, samas suunas kaldu) ja kohtul ei tekkinud kahtlust, et kogu tekst on isiku, s.o B.V ühe ja sama kirjutatud. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et menetlusaluse isiku ütlused teo toimepanemise osas ei ole usaldusväärsed

ja kohus

jätab need tõendikogumist välja. Väärteoasjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks sellele, et kohtuvälise menetleja töötajatel olnuks põhjust süüstada teo toimepanemises isikuid, kes alkoholi tegelikult ei tarvitanud.

11. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et tegu on toime pandud vähemalt ( ) hooletusest ehk

ettevaamatusest. Kohtu hinnangul oli menetlusalusele isikule tajutav ehk ta sai aru, et

xxxx majadevaheline ala ja park on avalik koht avatud – ehk koht, mis on kõigile liikumiseks

ja ta teadis, et tarbib alkoholi, seega pani isik teo toime otsese tahtlusega. -s 1 KarS § 262 lg

kirjeldatud tegu on siiski igal juhul karistatav nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult toime

pandud teona, seega ei välistanud ka kohtuvälise menetleja antud hinnang teo karistatavust. Samuti puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.V-le kiirmenetluse otsuse teokirjelduse

kohaselt ette selles heidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks osas ei ole alust.

13. Kohtu hinnangul ei ole alust ka kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 56 kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku süüst

ja arvestab karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. 262 l 1 KarS § näeb g

4-18-4857 5

võimaliku karistusena et kuni 100 trahviühikut või te rahatrahvi aresti. Karistusregistri väljavõtte kohaselt menetlusalust isikut varem süüteokorras karistatud ei ole. Siiski tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta seda, et menetlusalune isik ei tunnista ega kahetse oma tegu ega ole aru saanud sellest, et avalikus kohas alkoholi joomine on keelatud. Menetlusele isikule on karistus määratud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus isiku süüle ja ka üldning eripreventiivsetele kaalutlustele.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 jätab kohus kohtuvälise - menetleja otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind Kohtunik