11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-13218

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06 november 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung 02.11.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-13218 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Kaitsja Advokaat Andres Veski Taotlus

M.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.A

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: MTÜ

Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus Männiku tee 92 Tallinn; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta M.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13218 KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 25.05.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud 20 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2008.a ja

2 (3)

lõpeb 17.09.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.09.2009.a. 17.09.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule

kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.11.2009.a seisuga on M.A kandmata karistusaeg 10 kuud 15 päeva vangistust. M.A on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 04.10.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud

vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 11.01.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 205

5 lg 1 järgi 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel 3 kuud 10 päeva vabadusekaotust;

3) 30.01.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3järgi 2 kuud vangistust,

lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust;

4) 26.11.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 9 kuud vangistust;

5) 12.01.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 280 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 202 lg

1 järgi 10 kuud vangistust;

6) 25.05.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aastat 6 kuud

vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta M.A ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kes varem korduvalt karistatud kriminaalkorras ja kes on jätkanud rikkumiste toimepanemist

ka vangistuse ajal. Vaatamata positiivsetele muutustele viimase aasta jooksul oleks vabastamine praegu ennatlik. M.A selgitas istungil, et ta on viimase aasta jooksul vangistuses teinud olulisi

järeldusi ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt. Ta on varem aastaid tarvitanud narkootikume, kuid nüüd on ta saanud nõustamist ja läbinud erinevaid programme, mistõttu loodab narkootikumidest loobuda, samas teadvustades endale, et võib tulla tagasilööke, on ta ka vabaduses ta valmis jätkama tööd loobumiseks. Peale vabanemist asuks ta esialgu elama

rehabilitatsioonikeskusesse, kuna endisesse elukohta ei saa ta venna vastuseisu tõttu tagasi

pöörduda. Ka loodab ta vabanedes saada tööle firmas, mis on selleks eelneva nõusoleku andnud. Kus firma täpselt asub ja kas hetkel see ka tegutseb, ei osanud M.A öelda, kuna omab vaid kontaktisiku telefoni ja viimasel ajal temaga suhelnud ei ole, kuna ei pidanud enda vabastamist enne tähtaega tõenäoliseks.

Kaitsja leiab, et M.A tuleks vabastada enne tähtaega, kuna tal on võimalus tööle

asuda. Samuti on tal kokkulepe õpingute jätkamiseks täiskasvanute gümnaasiumis. Vangistuse ajal on teda küll distsiplinaarkorras karistatud, kuid rikkumine ei ole olnud väga

tõsine. Ennetähtaegsel vabanemisel oleks M.A-le tagatud vajalik abi resotsialiseerumiseks kriminaalhoolduse näol.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus

kuud. M.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu,

3 (3) tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks M.A vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Positiivne on asjaolu, et nagu nähtub vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandest, et M.A on viimase aasta jooksul Tartu vanglas karistuse kandmise ajal teinud ilmselt ümberhinnanguid oma varasema elukäigu osas, osalenud erinevates programmides ja üritanud käituda seaduskuulekalt. Hetkel omandab ta haridust ja peaks kevadel lõpetama gümnaasiumi.

Samas ei saa jätta tähelepanuta, et M.A on vangistuse ajal korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud, s.h kahel korral ka peale seda, kui viimati arutati tema ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmise ajal on ta toime pannud ka uue kuriteo, mis

seotud narkootikumide tarvitamisega. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on M.A eiranud kehtestatud käitumisreegleid ka range järelevalve tingimustes. Tõsi, viimase aasta jooksul on toimunud tõsine muutus paremuse poole, kuid kohtu hinnangul ei ole see aeg

veel piisav. Kinnipeetav peaks jätkuvalt ka käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline ning sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud, need on püsivad ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et M.A tuleb käesoleval ajal jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik