4-18-5457/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-5457

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. november 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5457 (2330,18,003269) Kohtunik Mari-Liis Avikson Menetlusalune isik

T.R, isikukood XXX, elukoht X

XX

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi

T.R

kaebus Politsei-ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse

menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino

04.10.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,18,003269

Menetluse liik kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1 § 155 , -156

Jätta T.R kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 04.10.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2330,18,003269 T.R karistamises alusel liiklusseaduse § 223 lg 1 rahatrahviga 75 .o 300 (kolmsada) eurot muutmata. trahviühikut, s

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 EE701700017001577198 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr Luminor Bank pangas, viitenumber 10220185118247.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I Kohtuvälise menetleja kaevatav otsus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi omenetleja Irina Reino 04.10.2018 otsusega vanemväärte väärteoasjas nr 2330,18,003269 karistati T.R liiklusseaduse (edaspidi ) LS §

223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning määrati toimepanemise eest karistuseks 75 trahviühikut, s.o 300 eurot (tl 70-71).

2. Irina Reino koostanud 04.09.2018 Nimetatud otsuse kohaselt on antud väärteoasjas väärteoprotokolli, mille kohaselt 24.08.2018 kell 18:30 , Narva linnas, Ida-Viru XXX

maakonnas mootorsõidukijuht T.R juhtides mootorsõidukit Jeep Grand

Cherokee registreerimismärgiga sooritades parempööret ei suundunud aegsasti XXX parema

ääre lähedale ning ei hoidnud ohutut külgvahet ja sooritas külgkokkupõrke vastutuleva mootorsõidukiga Ford Galaxy registreerimismärgiga . Liiklusõnnetuse XXX, mida juhtis O A tagajärjel tekitatud varaline kahju mootorsõidukite Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX XXX omanikele. ja Ford Galaxy registreerimismärgiga

3. Eeltoodud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt lähtudes väärteotoimiku materjalidest kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas nimelt T.R .

Vastavalt tunnistajate O A, O S, menetlusaluse isiku T.R ütlustele liiklusõnnetuse hetkel mootorsõiduk JEEP (mida juhtis T.R ) registreerimismärgiga sooritas parempööret. Seda kinnitab ka lisatud väärteomaterjalidele XXX videosalvestus, millest nähtub, et JEEPi juht lülitas sisse paremsuunatuled. Seega JEEPi juhil T.R oli kohustus enne parempööret aegsasti suunduda sõidutee parema ääre lähedale (LS § 48 lg 1) ja arvestada sellega, et seal, kus puudus liikluskorraldusvahend sõidusuun e eraldamiseks, tuleb kasutada mõttelist keskjoont (LS § 2 p 60). Vastavalt dad liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollile kokkupõrge hetkel JEEPi parema küljest kuni äärekivini oli vahemaa vähemalt 1,3 meetri. Menetlusalune isik ülekuulamisel 25.08.2018.a avaldas, et liiklusõnnetuse sündmuskohal teemärgis puudub ning ta liikus sõidutee keskkoha läheduses. Tema sõnul ei suutnud ta hinnata vahemaad tema sõiduki ja parempoolse äärekivi vahel, kartis sõita bordüürikivi vastu – menetleja juhib tähelepanu sellele, et menetlusalune isik omab püsijuhtimisõigust mis tähendab seda, et tegemist on oskusliku juhiga aga mitte ,

sõiduõpilasega. Seega ei taganud LS § 48 lg 1 nõuet. FORD Galaxy T.R-i

registreerimismärgiga kokkupõrge hetkel sooritas vasakpööret. Seeg XXX a polnud temal kohustust suundud , et vaatamata sellele, a parema teeääre lähedale. Videosalvestusest ka nähtub et JEEPi juht tähistas oma parema pööre kavatsuse suunatulega (kuigi oma vastulauses väitis tegemist ei olnud pöördega), jätkas JEEP peaaegu otseliikumist (reaalset pööret praktiliselt ei toimunud), ning JEEPi juht pidi sellest aru saama, et tema liikumise trajektoor ei võimaldada sooritada parempööret mitte kasutades vastassuunavööndit, ja ei teinud midagi külgkokkupõrke vältimiseks. Seega ei taganud JEEPI juht LS § 46 lg 3 ettenähtud ohutut T.R küljevahe hoidmist. FORDI juhil ei olnud võimalust ette näha kokkupõrget, kuna Fordi esios a juba

möödus JEEP´ist, ning FORDi juht ei saanud ette aimata, et JEEP jätkab liikumist otse –

Fordi suunas. JEEP liikudes otse sooritas otsasõidu FORDI tagaossa FORDi juhi selja taga.

II Kaebuse esitaja kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

4. T.R esitas eelnimetatud otsuse peale 04.10.2018 kohtuvälise menetleja

Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus g lõpetada e nin tema suhtes menetlus väärteoasjas teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et , juht. liiklusõnnetuses on süüdi sõiduki Ford Galaxy, registreerimismärk XXX

5. Kaebuse kohaselt

24.08.2018 kell 18.30 sõitis sõiduki Jeep Grand Cherokee,

reg

istreerimismärk XXX Narvas teel, mis viib Võidu prospektilt Coop kaupluse parklasse aadressil , Narva. Selles kohas nimetatud tee kaebuse esitaja XXX liikumise järgi omab jõnksu

paremale ning ta liikus pugedes paremale teeäärele nii lähemale, kui see on võimalik, et tee jõnksul mitte saada sõiduki parema tagumise rattaga bordüü ri peale, kuna seal tema liikumise järgi on jõnks peaaegu 90°. Nimetatud teelõik ei oma märgistust - eraldusriba, ta liikus paremat mööda, s.t. enda liikumisrea järgi, mitte ületades sõidutee mõttelist keskjoont. Kaebuse esitaja sõiduki vasakul leks, et mööda läheks vastu sõitev auto. e poolele jäi tee osa, mis oli piisav sel

6. Tee vastasribal liikus sõiduk Ford Galaxy, registreerimismärk XXX. Vastavalt nimetatud sõiduki liikumise järgi teel on jõnks vasakule. Vaatamata sellele, et sõiduk kaebuse esitaja ist vasakul tee poolel oli piisavalt suur koht, Ford Galaxy valis jõnksul väga väikest raadiust ning sõitis tema liikumise poolele, millega tekitas tema jaoks liikumise ohtu. Seejuures, kui Ford

Galaxy liikus nimetatud tee otsesel lõigul enne selle jõnksu, see liikus piisavalt kiiresti ning selles kohas, kui tee tema liikumise järgi omab jõnksu vasakule, Ford Galaxy selle asemel, et sõita natuke eespoole ning võtta su võiks ohutult mööda sõita,

uremat raadiust selleks, et

kaebuse esitaja jaoks ootamatult tee tema jõnksul ületas sõidutee mõttelist keskjoont, sõitis liikumise teele ning kui Ford Galaxy on ilmunud tema sõiduki ette, tema pidurdas. Ford Galaxy vasak tagumine osa oli kaebuse esitaja sõiduki ees. Oht tema liikumiseks on tekkinud nii kiiresti, et kaebuse esitajal, vaatamata tema väikesele kiirusele, ei olnud võimalust muuta liikumise suunda

või peatuda. Tekkis kokkupõrge.

7. K iga, mis on olemas asja õik nimetatud asjaolud kinnitatakse videosalvestusega ja skeem materjalides. Samuti kaebuse esitaja lisas . See skeem käesolevale kaebusele sündmuse skeemi

on koostatud mastaabis ja arvestades politsei tehtud mõõtmisi ning tee faktilist laiust, kõik selles toodud andmed vastavad faktilistele asjaoludele. Selles skeemis kollase joonega on märgitud sõidutee mõtteline keskjoon, mis annab reaalset ettekujutust sellest, et kokkupõrge on toimunud kaebuse esitaja tee poolel ning Ford Galaxy'st paremal poolel oli piisavalt kohta selleks, et mööda sõita ja vältida kokkupõrget.

8. Kaebuse esitaja leiab, et otsuse teinud vanemväärteomenetleja Irina Reino ebaõigesti kohaldab seadust, tema poolt nimetatud LS § 46 lg 3 ja § 48 lg 1 sätted ei oma seost tekkinud o ust pikilukorraga. LS § 46 kannab nimet ja külgvahe. Selles paragrahvis seadusandja on kehtestanud nõuded piki külgvahe suhtes sõidukite vah

- ja el, mis liiguvad samas suunas, mitte teine teise vastu.

9. LS § 46 esimesest, teisest ja neljandast lõigust tõlgendusest tuleneb, et need reguleerivad pikisamas liikumissuunas ning ja ajalist vahet sõidukite vahel, mis liiguvad teine teise järel seejuures samas liikumisrajas. Kuid liikuda samas suunas võib ka mitte teine teise järel samas liikumisrajas, vaid paralleelselt, nt erinevates liikumisradades, samuti ka möödasõidu momendil või ühe sõiduki poolt teisest ettejõudmise momendil. Sellises olukorras sõidukid asuvad teineteisest paremal või vasakul pool ning on vajalik külgvahe reguleerimine sõidukite vahel ning just seda regulatsiooni seadusandja annab LS § 46 kolmandas lõigus. Seega LS § 46 lg 3 reguleerib külgvahet sõidukite liikumisel samas suunas ning järelikult see ei ole kohaldatav käesolevas asjas, kuna sõidukid liikusid teineteise vastu.

10. LS § 48 teiste lõikude mõttest tuleneb, et seadusandja reguleerib nimetatud paragrahvis kõrvalepööret liikumisrajast, mille kaudu liigub sõiduk. Kaebuse esitaja aga ei vahetanud liikumisrada ning liikus enda liikumisraja mööda teel, mis tegi jõnksu paremale tema liikumise teed mööda. Sellest teest ei ole võimalik pöörata mistahes suunas. Seega LS § 48 lg 1 ei ole käesolevas asjas samuti kohaldatav, kuna mitte tema ega ka Ford Galaxy juht ei teinud pööret, mõlemad sõidukid liikusid teelõigust mööda, kust ei ole võimalik teha kõrvalpööret, see, et tee antud kohas omab jõnksu ei tähenda, et nemad tegid kõrvalepööret. Vanemväärteomenetleja Irina Reino vaidlustatavas otsuses teeb järelduse, et kaebuse esitaja tegi kõrvalepööret paremale tunnistajate O A ja O S ütlustest, kellest esimene on teise sõiduki Ford Galaxy juht, teine on tema sõbranna. Faktilistest asjaoludest on näha, et kõrvalepööret sellelt teelt on võimatu teha.

Järeldust käesoleval juhul on vaja teha faktilistest asjaoludest, mitte tunnistajate ütlustest lähtudes. Parempööre signaali kaebuse esitaja lülitas sisse kui tegi pööret Võidu prospektilt sellele teele, mis viib parklasse. Mistahes sõiduki konstruktsioon on tehtud niimoodi, et pööresignaal lülitatakse välja ainult sel juhul, kui rooli seatakse sirgelt. See, et tal vilkus parem pööresignaal samuti ei tähenda, et ta kokkupõrke momendil teostas paremat kõrvalepööret.

11. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on kohaldatavad LS § 46 lg 3 ja § 48 lg 1 ning need reguleerivad tekkinud juhtumit, siis mõlemad seaduse sätted peavad kehtima mitte ainult tema suhtes, vaid ka Ford Galaxy juhi suhtes. Skeemil ja videosalvestusel on hästi näha, et Ford Galaxy`st paremal poolel on oluliselt rohkem kohta, kui kaebuse esitaja sõidukist paremal pool. Vastavalt LS § 46 lg le 3 Ford Galaxy juht pidi samuti jälgima ohutut külgvahet ning selleks - pidi liikuma pa

remale. Ford Galaxy juhil oli selleks võimalus ja kohustus.

12. Skeemil ja videosalvestusel on selgelt näha, et kokkupõrge on toimunud tema sõidutee osal ning mitte tema, vaid Ford Galaxy juht ületas sõidutee mõttelist keskjoont. Kohtuvälise menetleja ot

suses seda asjaolu ei võeta arvesse.

13. Vaidlustatavas otsuses on märgitud, et vastavalt liiklusõnnetuse koha vaatlusprotokollile kokkupõrke momendil Jeep paremalt küljelt kuni bordüürini oli vähemalt 1, 3 m. Sõna

„vähemalt“ rakendamine tekitab muljet, et kaebuse esitaja sõiduk võiks olla bordüürist ka rohkem kui 1, 3 m kaugusel. Vahemaad on võimalik ja peab mõõtma täpselt ning märkima ilma sõnu kasutamata, mis tekitavad määramatust. Märgitud ja arvestatud on ainult vahemaa tema sõiduki ja bordüüri vahel ning ei ole märgitud ja arvestatud kogu tee laius, vahemaa parema bordüüri ja tema sõiduki vasaku külje vahel, tema sõiduki asend teel ja vahemaad parema ja vasaku bordüüri ja Ford Galaxy vahel. Kõik need parameetrid omavad olulist tähtsust olukorra õigeks hindamiseks. Kaebuse esitaja sõiduk kokkupõrke momendil oli täielikult sõidutee paremal poolel, mitte ületades sõidutee mõttelist keskjoont ning seejuures sõidutee vasak pool laiusega 3, 75 m oli vaba selleks, et Ford Galaxy võiks mööda sõita. Ford Galaxy on ületanud sõidutee mõttelist keskjoont, sõites kaebuse esitaja liikumisrajale ning pani talle alla enda vasakut külge. Need elementaarsed matemaatilised arvutused ja järeldused nendest ei olnud tehtud vaidlustatava otsuse tegemisel, samuti otsuses ei ole välja toodud ning arvestatud mõõtmiste andmed Ford Galaxy suhtes, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemist.

14. Ebaõige on järeldus, et FORD-i juhil ei olnud võimalust ette näha kokkupõrget, kuna Fordi esiosa juba möödus JEEP ei saanud ette aimata, et JEEP jätkab liikumist -ist ning FORD-i juht otse – Fordi suunas. JEEP liikudes otse sooritas otsasõidu FORDI tagaossa FORD-i juhi selja taga. See on sõnade mäng ja asjaolude moonutus selleks, et suunata kõiki süüdistusi kaebuse esitaja vastu ning õigustada Ford Galaxy juhti. Nagu oli juba tõendatud eespool matemaatiliste arvutuste abil, samuti nagu on näha videosalvestusest ja õnnetuse skeemist Ford Galaxy on sõitnud tema liikumisrajale. Ford Galaxy juhil oli täielik 100% line võimalus vältida - kokkupõrget. Ta pidi liikuma paremalt poolt mööda enda liikumisrajas. Nagu näiteks seda on teinud sõiduk, mis sõitis Ford Galaxy järel, mida on näha videosalvestusel. Hinnata Ford

Galaxy juhi tegevuse õigusvastasust ja hinnata, miks toimus kokkupõrge

vanemväärteomenetleja Irina Reino arvamusel on võimatu, kuna liiklusõnnetuse kohal ei ole liiklusmärget, kuid tema leiab argumente, et kokkupõrkes on süüdi kaebuse esitaja. Sarnane järeldus ja tõendite ülalpool nimetatud hinnang annab alust kahelda kas vanemväärteomenetleja

Irina Reino pädevuses või tema erapooletuses. Kaebuse esitaja arvates kokkupõrge on toimunud sellepärast, et Ford Galaxy juht on sõitnud vastassuuna liikumisrajale. Ford Galaxy juht pidi arvestama sõidutee mõttelise keskjoonega ning liikuma paremat tee osa mööda.

Videosalvestusest ja õnnetuse skeemist on selgelt näha, et Ford Galaxy juht ületas mõttelist keskjoont ning sõitis kaebuse esitaja jaoks vastassuunalisele liikumisrajale.

15. Kaebuse esitaja lemasolevat palub tähelepanelikult vaadata asja materjalides o videosalvestust ning arvestada Ford Galaxy liikumiskiirust. Arvestada ka seda, et Ford Galaxy pidurdas tol momendil, kui tema vasak tagumine uks oli kaebuse esitaja sõiduki vasaku esinurga vastas. Videos on nähtav, et tol momendil, kui Ford Galaxy liikus otsateel, temast paremal poolel oli bordüürini vahemaa umbes kaks meetrit, tee jõnksu kohal temast paremal poolel oli umbes neli meetrit. Selleks, et vältida kokkupõrget Ford Galaxy juht pidi liikuma vähemalt üks meeter paremale. Selline võimalus ja kohustus temal oli. Videosalvestusest on hästi näha, et pärast kokkupõrget Ford Galaxy juht esialgselt peatus, väljus autost, hindas olukorda, sai aru, et tema asub kaebuse esitaja liikumisrajal ning seejärel istus enda autosse ning sõitis mitu meetrit eespoole, sõites enda liikumisrajale. Sõites liiklusõnnetuse sündmuskohalt ära, Ford Galaxy juht rikkus LS § 168 lg 1 nõuet, mille kohaselt kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu ja lülitama sisse ohutuled. Sõites eespoole ja enda liikumisrajale Ford Galaxy juht oluliselt moondas liiklusõnnetuse pilti. Ford Galaxy sarnase seisundi korral tekib mulje, et see liikus enda liikumisrad leks, et aru saada a mööda. See ei ole õige ning sel Ford Galaxy reaalsest trajektoorist peab tähelepanelikult vaatama videosalvestust. Moment, kui

Ford Galaxy juht sõitis tema liikumisrajale ning alandas enda sõitmise kiirust otse kaebuse esitaja sõiduki ees oli tema jaoks ootamatu. Ta ei saanud kõrvale pöörata ega peatuda kokkupõrkest šoki tõttu ning inertselt sõitis umbes pool meetrit edasi. Selle tulemusena kaebuse esitaja sõiduki peatamise koha tõttu tekib mulje, et liikumisel ta ei võtnud piisaval määral paremale. See on samuti ebaõige ning aru saada tema reaalsest liikumise trajektoorist võib ainult vaadates tähelepanelikult videot.

16. Liikumine ettepoole Ford Galaxy juhi poolt pärast kokkupõrget oli tahtlik. Ta läks autost välja, nägi, et tal antud olukorras ei ole õigust, istus autosse ning rahulikult sõitis tema jaoks soodsale positsioonile.

17.

Kaebuse esitaja täitis LS § 54 lg 2 nõuet ning sõitis parema bordüüri vahetus läheduses, samuti on näha, et Ford Galaxy paremalt poolt oli mitu meetrit vaba kohta ning LS § 54 lg 2 täit neid kasutama ning võtma võimalusel paremale (kasvõi 1 meetri võrra), miseks tema pidi

mida Ford Galaxy juht ei teinud. Antud olukord võib olla reguleeritud LS § 17 lg-s 3, mille kohaselt parklast sõites peab juht andma teed liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Ford Galaxy juht varem sõites sellesse parklasse pidi nägema seda märget ning aru saama sellest, et tema asub parklas. Seejuures

Coop kaupluse juures platsilt väljasõitmisel Ford Galaxy liikumise teed mööda ei ole märki, mis tähistaks parkla ala lõppemist. Seega kokkupõrke kohas kaebuse esitaja veel ei olnud parklas, Ford Galaxy juht aga teostas väljasõitu parkimiskohast ning tema pidi järgima kõiki seaduse reegleid ja nõudeid liikumisel parkimiskohast, sealhulgas ka kohustust anda teed vastavalt LS § 17 lg 3.

18. Kaebuse esitaja teatas, et ei soovi osaleda kohtuistungil. Seoses sellega tegi kohus

24.10.2018 Politseija Piirivalveametile päringu, milles palus esitada arvamuse asja lahendamise võimalikkuse osas kirjalikus menetluses VTMS § 120 alusel. Kui kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, siis palus kohus ka esitada kohtule seisukoht kaebuse kohta 10 päeva jooksul alates antud päringu kättesaamisest.

III Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht esitatud kaebuse kohta

19. 29.10.2018 saabus Viru Maa ukoht kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seis . Kohtuväline

menetleja palub jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Nimetatud seisukohas ne menetleja, et oma kaebuses menetlusalune isik leiab kohtuväli

(edaspidi kaebaja) kirjutab „jõnksust paremale“, kuid liiklusseaduses mõiste „jõnks“ puudub.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud juhul tegemist on „parempöör ega“ d

(liiklusseaduse § 2 p 61 mõistes – edaspidi LS) kuna sõidukijuht selleks, et jääda oma sõidurajale pidi muutma sõiduki suunda keerates läbi rooli esirattaid ja faktiliselt sooritas (või vähemalt kavatses sooritada) parempööret, muidu jääb arusaamatuks milline manööver võiks kuuluda mõiste „pööre“ alla.

20. Kokkupõrge sõidukite vahel toimus seal, kus sõidutee teeb ca 900 pööret ja lähtudes sellest, kaebaja oli kohustatud enne parempööret aegsasti suunduma sõidutee parema ääre lähedale (LS § 48 lg 1), kuid ei teinud seda, kuna tema väitel liikus ta „paremale teeäärele nii lähemale, kui see on võimalik, et teejõnksul mitte saada sõiduki parema tagumise rattaga bordüüri peale…“, kuid toimikus olemasolev vi

tkel deosalvestis lükkab antud väite ümber – kokkupõrge he kaebaja sõiduki esisild äärekivist on vähemalt meetrise kaugusel, sest ekraani ääreni on näha l vahemaad mis on vähemalt üks meeter (selleks ei ole vaja omada eriteadmisi), kuigi äärekivi isegi ei ole kaadris nähtav (skeemil on näha, et JEEP´i esisillast kuni äärekivini on 2,2m ja tagasillast on 1,3m).

21. Kaebaja ise oma ütlustes kinnitab, et „kuna antud teelõigul puudub keskjoon, ma liikusin maksimaalselt keskele lähemal, kuna ma ei suutnud hoida liiklussituatsiooni oma sõiduki gabariitide pärast… mina kartsin sõita vastu äärekivi…“. Seega ei saa väita, et kaebajal oli täidetud ülaltoodud nõue vastavalt LS § 48 lg 1 sätetele. Samuti tuleb arvestada LS § 2 p 60 muuhulgas öelduga sellest, et „Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse

pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon“. Vaadates videosalvestist nähtub, et kaebaja sõiduk JEEP sõidab vähemalt oma vasakpoolse osaga keset teed. Samuti väärib XXX tähelepanu see asjaolu, et kokkupõrk tkel (video 0.24sek) kaebaja sõiduki rataste asend on ehe

selline, et liikudes sama raadiusega tema iialgi ei saaks teostada vasakpööret jäädes oma sõidurea piiridesse ja sõidaks vasta uunavööndisse (ja alles siis saaks lõpetada oma manöövri ss – vööndi kaudu). ehk vastassuuna

22. Tähelepanelikult vaadates videot on näha, et Fordil (tunnistaja sõiduk) stopptuled hakkasid põlema 0.22 sel sekundil ja kokkupõrge toimus 24 ndal sekundil, seega ei saa väita, et Ford - -

sõitis „suure“ kiirusega – seda on näha nii video pealt kui ka lähtudes põlevatest Fordi stopptuledest. Kaebaja väidab, et tema jaoks Ford liikus „piisavalt kiiresti“ ja kaebajal „ei olnud võimalust muuta liikumise suunda või peatuda“. Video pealt on näha, et kiirused vastavad liiklusolukorrale ja mõiste „suur kiirus“ antud juhul ei tule kõne alla, ei ole ka videol näha, et kaebaja oleks aktiivselt tegutsenud sõiduki juhtimisel – pole näha äkilist pidurdamist või aktiivset esirataste suuna muutmist. Jääb arusaamatuks, et kuidas sellistel madalatel kiirustel , kuigi kaks aastat tagasi sai edukalt kaebaja ei jõudnud reageerida liiklusolukorrale sooritada liikluseksami. Samuti vaadates videot on näha, et kokkupõrge toimub nii, et kaebaja sõiduk (Jeep) sõidab esivasakpoolse osaga vastu tunnistaja (Ford) tagumisevasakpoolset nurka siis kui Ford on praktiliselt juba Jeep`ist mööda sõitnud. Ilmselt füüsiliselt ei ole võimalik Fordi juhil sõita tagumise vasakpoolse osaga Jeep´ile vastu (seda enam, et Ford`il on esivedu). Kohtuväline menetleja täpsustab ka seda, et LS s ei ole kirjas nagu väidab kaebaja, et külgvahe -

on mõeldud ainult sõidukitele „mis liiguvad samas suunas, mitte teine teise vastu“. Tegemist on eraldi seisva lõikega mis ühe käsitleb seda, et „Sõitmisel peab juht hoidma ohutut selt selge lt

külgvahet.“ (LS § 46 lg 3), seega tegemist on normiga mis käsitleb igasugust liikluse , situatsiooni, milles peab olema tagatud külgvahe sõltumata sõidukite sõidusuunast. Juhul, kui kaebaja poolt oleks täidetud kõik temale etteheidetavad nõuded, siis ilmselt liiklusõnnetust ei juhutuks. Ülejäänud argumendid on välja toodud kohtuvälise menetleja otsuses.

23. Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja palub jätta otsus muutmata, seda enam, et karistus on määratud kah õiglaselt, see moodustab ¼ maksimummäärast.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus, tutvunud T.R kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja kaebuse esitaja ja esindaja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

25. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele - kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

26. Antud juhul heidetakse kaebuse esi -s 1 tajale ette väärteoprotokolli kohaselt LS § 223 lg ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Tulenevalt LS § 223 lg 1 sõnastusest tuleb kohtul esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.

27. 33-34) teokirjelduse kohaselt 24.08.2018 kell 18:30 Narva linnas, Ida- Väärteoprotokolli (tl Viru maakonnas, XXX mootorsõidukijuht T.R juhtides mootorsõidukit Jeep

Grand Cherokee registreerimismärgiga sooritades parempööret ei suundunud aegsasti XXX parema ääre lähedale ning ei hoidnud ohutut külgvahet ja sooritas külgkokkupõrke vastutuleva mootorsõidukiga Ford Galaxy registreerimismärgiga . Liiklusõnnetuse XXX, mida juhtis O A

tagajärjel tekitatud varaline kahju mootorsõiduki istreerimismärgiga Jeep Grand Cherokee reg XXX XXX

ja Ford Galaxy registreerimismärgiga omanikele. Kaebuse esitajale heidetakse ette LS § 46 lg 3 õitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet LS § 48 rikkumist, mille kohaselt s ja

lg 1 rikkumist, mille kohaselt peab juht enne vasakvõi tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.

28. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu selle, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õigusliku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest.

Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis tuvastada, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata.

29. Kaebuse esitaja poolt -42) ei tunnista ta kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt (tl 40 enda süüd avariis. Ta arvab, et süüdi on Fordi juht, kuna viimane lõikas kurvi. 24.08.2018 kella 18:30 paiku juhtis ta sõiduautot Jeep (reg nr ). Ta liikus mööda Tallinna maanteed, sõitis XXX Võidu tänavale välja ning pööras aadressile Narva, XXX asuva kaupluse Coop parkla juurde viivale teele. Tema sõiduauto liikus kiirusega umbes 15 20 km/h. Kuna antud teelõigul puudub - teemärgistus otsustas ta liikuda oma sõidureas, lähenedes maksimaalselt sõidutee keskjoonele. Tal oli raske kontrolli all hoida tema sõiduauto ja sõidutee parempoolse serva vahelist kaugust tema auto gabariitide tõttu. Ta kartis äärekivile otsa sõita, seepärast kaugus sõidutee servani oli suur. Ootamatult otse tema auto ette sõitis paremalt poolt välja tumedat värvi sõiduauto Ford

Galaxy. Tema sõiduauto oli sõiduautost Ford Galaxy umbes 1, 5 2 m kaugusel. Ta nägi, et - sõiduauto Ford liigub kiiresti, seepärast otsustas pidurdada, et sõiduautole Ford teed anda. Ta ei pidurdanud järsult. Ta vähendas sõidukiiruse umbes kuni 5 km/h. Sõiduautot Ford juhtis neiu, kes ei vaadanud tema poole. Ta sai aru, et sõiduauto Ford oli tema sõiduautole päris lähedal. Ta ehmatas, et toimub avarii, sattus segadusse, ei suutnud antud olukorras reageerida, ta ei keeranud rooli. Toimus kokkupõrge. Tema sõiduauto Jeep registreerimismärgiga põrkas

XXX

kaitseraua vasaku esinurgaga ning sõiduautol Ford said kahjustada vasakpoolse tagaukse tagaosa, vasakpoolne tagarattakoobas, vasakpoolne tagumine tiib ja tagapoolne kaitseraud. Kokkupõrke hetkel oli tema auto kiirus umbes 5 km/h. Pärast kokkupõrget sõitis tema umbes 2

-

3 m ettepoole ning peatus. Avariis ei saanud ta vigastada. Sõiduauto Ford peatus kohe pärast kokkupõrget. Selle sõiduauto roolis istus neiu nimega O. O hakkas politseisse helistama. Peale juhi ei olnud autos kedagi. Pärast politsei kohale saabumist selgitasid nad liiklusõnnetuse asjaolusid välja, fikseerisid sõiduautode asendi ning esialgu kavatsesid pöörduda kindlustusfirmasse ilma politseis liiklusõnnetuse vormistamiseta. Hiljem ta muutis enda arvamust liiklusõnnetuses süüdioleku kohta ning palus vormistada liiklusõnnetuse politseis.

Pärast kokkupõrget sõitis sõiduauto Ford umbes 2-3 m ettepoole ning peatus.

30. ks O A, kes on kohtueelsel Väärteoprotokolli kohaselt oli teiseks liiklusõnnetuses osaleja uurimisel andnud tunnistajana - ütlused (tl 48 49), mille kohaselt 24.08.2018 sõitis ta sõiduautoga Ford Galaxy (reg nr ) parklast välja Võidu tänava XXX) kaupluse Coop (XXX suunas. Parkla juurest viib tee sellisel viisil, et piki hoonet sõites on vaja vasakule pöörata. Piki hoonet liikudes sõitis ta sõidureas (parempoolses). Koos temaga oli sõiduautos 4-aastane laps. Kui ta pööras vasakule, siis nägi külgvaates, et talle vastu liigub parkla suunas sõiduauto. Ta sai aru, et tollel sõiduautol on väike pöörderaadius ning see auto sõidab otse tema auto poole. Ta ei jõudnud midagi ette võtta ja see sõiduauto Jeep (reg nr põrkas tema autoga kokku, lüües XXX vastu vasakpoolset tagaust ja tagapoolset tiiba. Tema sõiduauto liikus veel natuke inertsi mõjul ning ta peatas kohe sõiduauto. Ta ei oska öelda, kas pärast kokkupõrget liikus sõiduauto Jeep või mitte. Enne kokkupõrget liikus ta oma sõidureas, määrates silma järgi ning jagades visuaalselt teed pooleks, kuna sellest kohast puudub teemärgistus. Pärast kokkupõrget sõiduautost välja tulles nägi ta, et sõiduauto Jeep sõitis tunduvalt kaugel parempoolsest (auto Jeep poolt asuvast) äärekivist. Ta arvab, et avariis on süüdi Jeep`i naisjuht, kes ei liikunud oma sõidureas. Politseinike juuresolekul naine justkui tunnistas oma süüd ning nõustus kindlustusfirma vahendusel liiklusõnnetuse vormistamisega, aga siis pärast mehega telefoni teel suhtlemist loobus oma sõnadest. Ta palub võtta avariis süüdiolev isik vastutusele. Ta täpsustab, et ta märkas sõiduautot Jeep juba vahetult enne kokkupõrget.

31. A Kõrvutades kaebuse esitaja ja tunnistaja O ütlusi omavahel selgub, et need on kooskõlas selles osas, et väärteoprotokollis toodud ajal, s.o toimus liiklusõnnetus 24.08.2018 kell 18:30

Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, juhiks oli T.R XXX, kus ühe mootorsõiduki , kes juhtis XXX ja mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga teist mootorsõidukit, s.o reerimismärgiga Ford Galaxy regist XXX juhtis O A. Lisaks

eeltoodule puudub vaidlus ka selles, et l on tekitatud varaline kahju iiklusõnnetuse tagajärjel

mootorsõiduki Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga

XXX ja Ford Galaxy

registreerimismärgiga ning selles, et käesoleval juhul XXX omanikele puudus teekattemärgistus Põhiküsimus käesolevas väärteoasjas on see, kas kaebuse esitaja rikkus LS § .

48 lg 1 ja LS

§ 46 lg 3 ning kelle süüline tegevus põhjustas liiklusõnnetuse.

32. Kohus, , leiab, et uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles, et käesoleval juhul on T.R pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

33. Kohtule annavad aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja O S (tl 58-59) ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda vaatamata sellele, et O A on tema endine töökaaslane, kuna need ütlused on kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 64). Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt 24.08.2018 õhtusel ajal, sõitis ta sõiduautoga Hyndai i20

registreerimismärgiga kaupluse Coop (XXX, Narva) juurest Võidu tänava suunas. Parklast väljasõidul on järsk kurv Võidu tänavale. Ta liikus piki kauplusehoonet kurvi poole. Tema sõiduauto eest autost teatud kaugusel (täpselt üle 10 m) liikus tume auto (keretüüp mahtuniversaal). Enne vasakpöörde sooritamist, s.o Võidu tänava väljasõiduteele pööramist, pööras tunnistaja O S tähelepanu, et parkla suunas liigub helehalli värvi sõiduauto Jeep. Temal tekkis mulje, et antud sõiduautoga võib ta mitte mööduda teineteisest, kuna Jeep'il oli väga suur pöörderaadius, aga kuna tema auto ees oli teine auto, siis Jeep põrkas tolle autoga kokku, mis sõitis tema ees. Tunnistaja arvates sõitis Jeep mõnda aega vastassuunavööndisse, kuigi teemärgistust seal ei ole. Juba pärast kokkupõrget väljus tunnistaja auto ees liikunud autost naisjuht ning tunnistaja tundis temas ära oma endise töökaaslase O A. O kutsus politsei. Esialgu istus Jeep'i naisjuht autos, siis tuli autost välja, aga tunnistaja temaga ei suhelnud ega kuulnud, millest O temaga vestles.

34. Kohus leiab, et tunnistaja O S ütlustega on tõen LS § 48 datud see, et kaebuse esitaja rikkus lg 1, kuna enne parempööret ei suundunud ta parema ääre lähedale, mis tõi kaasa väga suure pöörderaadiuse. Nimetatut kinnitab ka kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokoll (tl 62-64), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks Narva linnas, aadressil XXX, kaupluse „COOP“ seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega. Nimetatud protokolli kohaselt kell

18:27:59 hallivärvi Jeep`il (reg nr ) on sisselülitatud paremad suunamärgu tuled, kuid XXX liigub otse suunas natuke kaldudes paremale (kusjuures rattaste asukoht jääb peaaegu sirgeks). Kohtule esitatud sündmuskoha fotodest (tl 14 54), sündmuskoha vaatlusprotokollist -19, 50- koos fototabeliga (tl 33-38) nähtub selgelt, et kaebuse esitajal polnud võimalik otse sõita ning ainuke võimalus oli teha parempööre. LS § 2 p 61 kohaselt pööre on kõrvale või tagasipööre. - Seda, et kaebuse esitaja oli tegemas parempööret kinnitab ka mootorsõidukil Jeep (reg nr XXX)

põlev esitaja auto liikumistrajektoori, mis nähtub paremsuunatuli ning arvestades kaebuse

asitõendi vaatlusprotokollist (tl 62 64), siis ilmselgelt ei saanud suunatuli põlema jääda -

eelmisest pöördest, sest vahepeal tuli kaebuse esitajal pöörata rool otseks ja sõita natuke sirgelt edasi.

35. Kaebus

e esitaja enda ütlustest tuleneb see, miks ta ei täitnud LS § 48 lg 1 nõuet parempööret teostades. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et tal oli raske kontrolli all hoida tema sõiduauto ja sõidutee parempoolse serva vahelist kaugust tema auto gabariitide tõttu. Ta kartis äärekivile otsa sõita, seepärast kaugus sõidutee servani oli suur. Kohtul puudub alus kahelda nendes kaebuse esitaja ütlustes, kuna need haakuvad ka teiste väärteotoimikus olevate tõenditega. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 33) on kaebuse esitaja T.R juhistaaž kaks aastat ning arvestades tema poolt juhitud mootorsõiduki kere tehnilisi näitajaid (tl 12 1870 mm, kõrgu -13) (pikkus 4750 mm, laius s 1740 mm), siis ilmselgelt ta käesoleval juhul kartuses äärekivile otsa sõita juhtis enda sõidukit selliselt, et see tõi kaasa ka LS § 46 lg 3 ohutut külgvahet. Seega kõrvutades tunnisaja O rikkumise, kuna ta ei hoidnud A ütluseid ja kaebuse esitaja ütluseid eeltoodud käesolevas väärteoasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega, leiab kohus, et tegelikkusele vastavad tunnistaja ütlused, mille kohaselt liiklusõnnetuses on süüdi kaebuse esitaja, kuna tema poolt juhitud autol oli väike pöörderaadius ning kaebuse esitaja ütlused selles osas, kes on süüdi liiklusõnnetuse toimumises, ei vasta tegelikkusele ning on ennast õigustavad.

36. lause 2 kohaselt LS § 2 p 60 kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Kohus tutvudes kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud skeemiga (tl 11) leiab, et kaebuse esitaja on sõidutee keskjoone kindlakstegemisel põhjendamatult jätnud arvestamata järsu kurvi, mis toob käesoleval juhul kaasa selle, et mõtteline keskjoon ei kulge otse nagu on skeemil rohelisega tähistatud virtuaalne tee, vaid ka mõttelise keskjoone arvestamisel tuleb arvestada kurvi kulgemist, millest tulenevalt ei kulge ka sõidutee mõtteline keskjoon sirgelt, vaid sünkroonis kurviga.

37. Nõustuda ei saa sellega, et Ford Galaxy juht rikkus LS § 169 lg 1 nõuet, mille p 1 kohaselt kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu ja lülitama sisse ohutuled. Nähtuvalt asitõendist, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 62 64), jäi Ford Galaxy juht kohe pärast - liiklusõnnetust võimalikult kiiresti seisma. Hiljem on ta küll sõitnud natuke edasi, mis ei oma aga kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas tõenduslikku tähendust, kuna see toimus pärast väärteo toimepanemist ning pärast liiklusõnnetuse toimumist liikus eeltoodud asitõendilt nähtuvalt ka kaebuse esitaja mootorsõiduk edasi. Nõustuda ei saa sellega, et Ford Galaxy liikudes edasi moondas liiklusõnnetuse pilti, kuna ta on liikunud natuke otse edasi. Eeltoodud asitõendilt on täpselt nähtav, milline see mootorsõiduki liikumine oli ja kus põrkusid kokku mootorsõidukid. Kuna käesoleval juhul liikusid mõlemad liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukid edasi ning seega ei selgu sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 33), milline oli täpne kokkupõrk kokkupõrke momendil sõidukid. Samas e toimumise koht ja kuidas asetsesid

asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatluse tulemusena ei jäänud kohtul mingeid kõrvaldam käesoleval juhul rikkus LS § 48 lg 1 ja LS § 46 lg 3 kaebuse ata kahtlusi selles, et

esitaja ja mitte tunnistaja O A. Asitõendiks olevalt videosalvestuselt nähtub selgelt, et tunnistaja O A oluliselt ta keeramaks enda juhitud Ford ei olnud võimalik rohkem otse sõi G

alaxiga sinna sõidusuunda, mis viis Võidu tänavale (tl 33). Samuti kinnitavad kokkupõrkes osalenud autode vigastused seda, et Ford Galaxy oli peaaegu juba möödunud kaebuse esitaja poolt juhitud esindajaga selles, et Ford sõidukist ning nõustuda saab kohtuvälise menetleja Galaxy juhi Seda, l pole võimalik sõita tagumise vasakpoolse osaga vastu kaebuse esitaja autot. et kaebuse esitaja rikkus LS § 48 lg 1 toodud nõuet enne parempööret suunduda ääre lähedale tõendavad ka fotod (nr 50 ja 51), kus on asfaldil kohtu hinnangul mustade sündmuskoha joontena näha, kuidas tavapäraselt seda pööret sooritatakse ning nimetatu kinnitab veelgi kohtu veendumust selles, et kaebuse esitaja sõitis liiga otse, jättes arvestamata sel pikalt le, et tema

sõidutee ei kulge otse, vaid tuli sooritada parempööre.

38. Käesolevas väärteoasjas on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2005. a otsus väärteoasjas nr 8, 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr

, p 3-1-1-2-05 3-1-1-

79-06 3-1-1-85-12 , p 6 ja 19. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr , p 6). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve.

39. LS § 17 lg 3 näeb ette, et parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Kohus ei tuvastanud seda, et tunnistaja O

A oleks jätnud parklast teele sõites kellegile tee andmata, kuna käesoleval juhul ei esinenud sellist liiklussituatsiooni, kus oleks tulnud teed anda. On üldteada, et üldjuhul on kaupluste juurde sissesõidud planeeritud nii, et kaupluse külastajatel oleks võimalik kiiresti jõuda poodi ja ka sealt - ilma suurema vaevata lahkuda. Kohus tutvudes sündmuskohast tehtud fotodega (14

19; 50-54) leiab, et ka käesoleval juhul on liiklus kaupluse külastamiseks korraldatud nii, et parklast väljasõitjatel puudub kohustus anda teed sõidukitele, kes sõidavad kauplusesse Võidu tänavalt Kohus ei tuvastanud ka ühtegi muud tunnistaja O . A poolset liiklusseaduse rikkumist, pidades silmas seda, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt Riigikohtu otsus 3-1-1-79-06, p 6). Hinnates eeltoodud tunnistaja mootorsõiduki liikumise trajektoori, mis nähtub asitõendi

vaatlusprotokollist (tl 62-64), et tunnistaja O A on ei nõustu kohus sellega, käesoleval juhul rikkunud mõnda liiklusnormi ning temapoolne käitumine on põhjustanud liiklusõnnetuse. Ka ei põhjustanud seda tunnistaja poolt juhitud mootorsõiduki Ford Galaxy liikumiskiirus, mida saanuks tuvastada, iklustehnilise ekspertiisiga. Antud juhul kas kiirusmõõturit kasutades või li juhtides tähelepanu tunnistaja poolt juhitud mootorsõiduki kiirusele tahetakse kohtu hinnangul enda käitumisest tingitud olukorra tekkimist õigustada. Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Käesoleval juhul kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis sellise situatsiooni esinemist ei tuvastanud.

40. Seeg kohus leiab, et a käesoleval juhul on kaebuse esitaja poolne käitumine (LS § 48 lg 1 ja

LS § 46 lg 3 nõuete mittejärgimine) toonud kaasa teisele isikule (Ford Galaxy omanikule)

varalise kahju ning põhjendatud on tema poolt toime pandud väärteo kvalifitseerimine LS §

223 lg 1 jär Kaebuse esitaja teo ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos ja see on talle ka gi. objektiivselt omistatav, sest kui kaebuse esitaja oleks järginud eeltoodud liiklusnõudeid ei oleks toimunud ka mootorsõidukite kokkupõrget ning Ford Galaxy omanikule varalist kahju.

41. Varalise kahju tekkimist Ford Galaxy (reg nr omanikule kindlustusandja E XXX) tõendab

SE-le esitatud kahjujuhtumi teade (46-47) ja fotod (tl 52, 54), kust nähtuvad tekitatud vigastused. Samuti tõendab seda, et kaebuse esitaja käitumine tõi teisele isikule kaasa varalise kahju T OÜ kalkulatsioon, mille kohaselt seoses 27.08.2018 liikluskahjuga Ford Galaxyl on remondi summa kokku 1856, 89 eurot (tl 55-57).

42. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et LS ei kohaldu olukorras, kus § 46 lg 3

mootorsõidukid sõidavad vastassuundades. Nimetatud paragrahvi pealkirjaks on pikija külgvahe ning seega ei tulene sellest, millises suunas liikuvatele mootorsõidukitele on see paragrahv kohalduv ning selle paragrahvi lg 3 ütleb selgesõnaliselt, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Seega kohtu hinnangul selle kohustuse täitmisel puhul ei oma tähendust see, millises suunas liigub teine sõiduk.

43. ubjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu s otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et käesoleval juhul pani kaebuse esitaja väärteo toime ettevaatamatusest, mille puhul on süü väiksem kui tahtliku väärteo toimepanemisel. Kohtu hinnangul pidi kaebuse esitaja võimalikuks pidama, et kui ta liikluses ei ole piisavalt tähelepanelik ja juhib enda sõiduvõimete jaoks liiga suurt mootorsõidukit, siis võib selle tagajärjel tekkida liiklusohtlik olukord, s.h liiklusõnnetus. Kohtu hinnangul tekitas kaebuse esitaja varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Käesoleval juhul ei ole seega väärtegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult.

44. Ka leiab kohus, et puuduvad T.R käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

45. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et T.R käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteona. -

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna ennetusrteomenetleja ja menetlustalituse menetlusgrupi vanemvää Irina Reino, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg

1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§

133 p 6).

46. LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest

eurot ja põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 lisakaristus jäeti üldse kohaldamata. Seega on LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo -

toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

47. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 48 lg 1 ja § 46 lg 3 LS sätestatud kohustusi ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liikl

usnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Karistuse määramine

48. T.R-ile karistust mõistes juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdlase süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

49. Hinnates kaebuse esitaja süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes liiklusõnnetus, kus tekkis varaline kahju mõlemale liiklusõnnetuses osalenud

mootorsõidukile. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav alla keskmise, kuna kahjustused ei olnud väga suured ning tervisekahjustust kellelegi ei tekkinud.

50. T.R ei ole kaevatava otsuse kohaselt varasemalt väärteokorras karistatud (tl 70-71 ).

51. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kaevatava otsuse kohaselt ei esine käesoleval juhul ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid, millega kohus nõustub ja leiab, et mõistetud karistus 75 T.R-ile trahviühikut, s.o 300 eurot, mis jääb alla keskmäära on põ endatud ja kohus jätab kohtuvälise , hj

menetleja otsuse ka mõistetud karistuse osas muutmata.

52. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et T.R kaebus kohtuvälise menetleja 04.10.2018 üldmenetluse otsusele tuleb jätta rahuldama ja eeltoodud ta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik