3-16-1709/43 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-16-1709 Otsuse kuupäev 12. november 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Kohtuasi M. Aloe, T. Hristoforova, H. Ilissoni, R. Koigi, V.-P. Liini, A. Miilaste, M. Priksi ja E. Vavrenjuki kaebus justiitsministri 24. märtsi 2016. a käskkirja tühistamiseks perioodi 1. aprill kuni 31. juuli 2016 osas ning justiitsministri kohustamiseks kinnitama maaja halduskohtunikele perioodiks 1. aprill kuni 31. juuli 2016 uus ametipalk H. Ilissoni, D. Kiidjärve, V.P. Liini, A. Miilaste, E. Mutsu, P. Teidearu, A. Tanumi ja E. Vavrenjuki kaebus Tartu Maakohtu esimehe 25. juuli 2016. a käskkirja p-de 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 tühistamiseks ja Tartu Maakohtu esimehe kohustamiseks kinnitama kaebajatele alates 1. augustist 2016 uus ametipalk Menetlusosalised Hele Kaldma (end Ilisson), Donald Kiidjärv, Vahur-Peeter Liin, Andrus Miilaste, Marian Miilaste (end Priks), Ene Muts, Anneli Tanum, Peet Teidearu ja Eveli Vavrenjuk Vastustaja Justiitsministeerium, volitatud esindaja Alar Must Vastustaja Tartu Maakohus, seaduslik esindaja Liivi Loide Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1709 Menetluse alus Riigikohtus Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu kassatsioonkaebused ning Hele Kaldma (end Ilisson), Donald Kiidjärve, Vahur -Peeter Liini, Andrus Miilaste, Marian Miilaste (end Priks), Ene Mutsu, Anneli Tanumi, Peet Teidearu ja Eveli Vavrenjuki vastukassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu kassatsioonkaebused. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2017. a otsuse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3. Jõusse jäävad Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1709 ja Tartu Halduskohtu 28. juuli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-793.

3-16-1709 2(5) 2. Jätta Hele Kaldma, Donald Kiidjärve, Vahur-Peeter Liini, Andrus Miilaste, Marian Miilaste, Ene Mutsu, Anneli Tanumi, Peet Teidearu ja Eveli Vavrenjuki vastukassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsminister kinnitas 24. märtsil 2016 käskkirja nr 73-k „Esimese ja teise astme kohtunike ametipalga ning lisatasude kinnitamine alates 01.04.2016“ p-s 1 alates 1. aprillist 2016 maaja halduskohtu kohtunike ametipalgaks 3437 eurot 46 senti.

2. Tartu Maakohtu esimees määras 25. juuli 2016. a käskkirjaga nr 13-1/16-47 „Kohtunike ametipalga ja lisatasude määramine“ alates 1. augustist 2016 Tartu Maakohtu kohtunike ametipalgaks 3437 eurot 46 senti.

3. M. Aloe, T. Hristoforova, H. Ilisson, R. Koik, V-P. Liin, A. Miilaste, M. Priks ja E. Vavrenjuk esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada justiitsministri 24. märtsi 2016. a käskkirja nr 73-k p 1 ja kohustada justiitsministrit kinnitama 1. aprillist kuni 31. juulini 2016 maaja halduskohtunike ametipalgaks 3502 eurot 77 senti kuus. Kaebajad märkisid, et kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (KRAPS) sätestatud kohtunike ametipalga indekseerimise nõuetega, siis paluvad nad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.

4. Tallinna Halduskohus andis 26. aprilli 2016. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.

Halduskohtus toimunud menetluse käigus loobusid R. Koik ja M. Aloe kaebusest. Halduskohus võttis kaebusest loobumise vastu ja lõpetas nende kaebajate suhtes asja menetluse.

5. Tartu Halduskohus jättis 28. juuli 2017. a otsusega haldusasjas nr 3-16-793 kaebuse rahuldamata.

6. H. Ilisson, V-P. Liin, A. Miilaste, M. Miilaste (end Priks) ja E. Vavrenjuk esitasid Tartu Halduskohtu 28. juuli 2017. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-793 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse. Kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas KRAPS-s sätestatud kohtunike ametipalga indekseerimise nõuetega, palusid kaebajad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.

7. H. Ilisson, D. Kiidjärv, V.-P. Liin, A. Miilaste, E. Muts, A. Tanum, P. Teidearu ja E. Vavrenjuk esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu esimehe 25. juuli 2016. a käskkirja nr 13 -1/16 -47 punktide 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 tühistamiseks ning Tartu Maakohtu esimehe kohustamiseks kinnitama alates 1. augustist 2016 kaebajate ametipalgaks 3502 eurot 77 senti. Kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas KRAPS-s sätestatud kohtunike ametipalga indekseerimise nõuetega, palusid kaebajad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.

8. Tartu Halduskohus jättis 28. veebruari 2017. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1709 kaebuse rahuldamata.

3-16-1709 3(5) 9. H. Ilisson, D. Kiidjärv, V.-P. Liin, A. Miilaste, E. Muts, A. Tanum, P. Teidearu ja E. Vavrenjuk esitasid Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2017. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-1709 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse. Alternatiivselt palusid kaebajad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.

10. Tartu Ringkonnakohus liitis haldusasjad nr 3-16-1709 ja nr 3-16-793 ühte menetlusse ning määras haldusasja numbriks 3-16-1709.

11. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-1709 ja 28. juuli 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-793 (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebused osaliselt, tühistas justiitsministri 24. märtsi 2016. a käskkirja nr 73-k p 1 ja kohustas justiitsministrit kinnitama 1. aprillist kuni 31. juulini 2016 maaja halduskohtu kohtunike ametipalgaks 3444 eurot 22 senti kuus, ning tühistas Tartu Maakohtu esimehe 25. juuli 2016. a käskkirja nr 13-1/16-47 punktid 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 ja kohustas Tartu Maakohtu esimeest kinnitama alates 1. augustist 2016 kaebajate ametipalgaks 3444 eurot 22 senti kuus (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus tunnistas põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata KRAPS § 2 lg 2 osas, milles see võimaldab maaja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus edastas oma otsuse Riigikohtule (resolutsiooni p 4).

12. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 8. mai 2018. a otsusega asjas nr 5-17-43 ringkonnakohtu taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Justiitsministeerium esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu 28. juuli 2017. a otsus. Kassaator on seisukohal, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. mai 2018. a otsusest tuleneb, et ringkonnakohus jättis KRAPS § 2 lg 2 ebaõigesti kohaldamata.

14. Tartu Maakohus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu 28. veebruari 2017. a otsus. Kassaator on seisukohal, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. mai 2018. a otsusest tuleneb, et ringkonnakohus eksis, kui jättis haldusasjas otsust tehes kohaldamata KRAPS § 2 lg 2 osas, milles see võimaldab maaja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada.

15. H. Kaldma (end Ilisson), D. Kiidjärv, V.-P. Liin, A. Miilaste, M. Miilaste (end Priks), E. Muts, A. Tanum, P. Teidearu ja E. Vavrenjuk esitasid vastukassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis kaebused rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebused tervikuna. Vastukassatsioonkaebuse esitajad on kokkuvõtlikult seisukohal, et lähtuda ei saa KRAPS § 2 lg 2 toona kehtinud redaktsiooni sõnastusest, vaid lähtuda tuleb seadusandja tahtest, milleks oli indekseerida eelmisel aastal indekseeritud ametipalka. Vastukassatsioonkaebuse esitajad peavad õigeks anda asja lahendamine Riigikohtu üldkogule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 228 lg 1 p 1 alusel selleks, et üldkogu muudaks asjas nr 3-4-1-1-14 tehtud otsuse p-s 132 võetud seisukohta, mille järgi igal aastal indekseeritakse mitte eelmisel aastal saadud ametipalka, vaid KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud 5200 euro suurust palgamäära.

3-16-1709 4(5) 16. Justiitsministeerium on seisukohal, et vastukassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi juhib ministeerium tähelepanu sellele, et M. Miilaste ei esitanud kaebust justiitsministri käskkirja tühistamiseks ajavahemiku 1. aprill kuni 31. juuli 2016 osas ega justiitsministri kohustamiseks kinnitama maaja linnakohtunikele samal ajavahemikul uus ametipalk. Seega ei saa M. Miilaste vastukassatsioonkaebust selles osas menetleda.

KOLLEEEGIUMI SEISUKOHT

17. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. mai 2018. a otsuse jõustumisest on selge, et ringkonnakohus tunnistas ebaõigesti põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata KRAPS § 2 lg 2 osas, milles see võimaldab maaja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada. Nüüd sõltub asja lahendamine üksnes sellest, kas KRAPS § 2 lg-t 2 on võimalik tõlgendada nii, et järgmisel aastal indekseeritakse eelmisel aastal indekseeritud ametipalka.

18. KRAPS § 2 lg 2 sätestas: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.“ KRAPS § 2 lg 1 sätestab: „Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot.“

19. KPAPS § 2 lg 2 toona kehtinud sõnastus on ühemõtteline ja näeb selgelt ette, et igal aastal indekseeritakse mitte eelmisel aastal indekseeritud palka, vaid just 5200 euro suurust palgamäära.

Kolleegium möönab, et KRAPS § 2 lg 2 sõnastus ei pruugi vastata seadusandja algsele tahtele. Kuid seaduse selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud sättele ei saa tõlgendamisega anda sätte sõnastusega risti vastupidist sisu. Sellise tõlgendusviisi laiem levik külvaks ainult õigusselgusetust.

Nendel põhjendustel ei anna kolmeliikmeline kohtukoosseis asja läbivaatamist halduskolleegiumi kogu koosseisule, et see kaaluks asja üleandmist HKMS § 228 lg 1 p 1 alusel Riigikohtu üldkogule selleks, et viimane muudaks asjas nr 3-4-1-1-14 tehtud otsuse p-s 132 võetud seisukohta. Selles otsuses asus üldkogu seisukohale, et igal aastal indekseeritakse KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud 5200 euro suurust palgamäära. Samasugusele seisukohale KRAPS § 2 lg 2 tõlgendamisel asus ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 8. mai 2018. a otsuses.

Kolleegiumi kolmeliikmeline kohtukoosseis lahendab asja ise.

20. Kolleegium ei nõustu Justiitsministeeriumiga, et M. Miilaste vastukassatsioonkaebust ei saa menetleda osas, milles taotletakse justiitsministri käskkirja p 1 tühistamist ajavahemiku 1. aprill kuni 31. juuli 2016 osas ning justiitsministri kohustamist kinnitama maaja linnakohtunikele samal ajavahemikul uus ametipalk. M. Miilaste (endise nimega M. Priks) on justiitsministri käskkirja selles osas haldusja ringkonnakohtus vaidlustanud (I kd tl 49–50 ja 142–144).

Vastukassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

21. Kuna kasseeritud kohtuotsus tugineb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi heakskiitu mitte pälvinud seisukohale, et KRAPS § 2 lg 2 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see võimaldab maaja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada, siis tuleb Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu kassatsioonkaebused rahuldada ning

3-16-1709 5(5) tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4 tühistamiseks pole vajadust. Jõusse jäävad Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-16-793 ja nr 3-16-1709.

22. Vastukassatsioonkaebuse esitamisel ei tasutud HKMS § 107 lg 1 teise lause ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt kautsjoni.

(allkirjastatud digitaalselt)