3-18-1275/7 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2018, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-18-1275 Haldusasi X.X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsuse nr 10-2/356-2 ja 29.05.2018 korralduse nr 2-3/560 tühistamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult; 2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Y.Y esitas 01.03.2018 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse, millega soovis hooldekodu kohamaksu osalist hüvitamist (vt vaidlustatud otsustus tl 11). 2. Saaremaa Vallavalitsus teatas 22.03.2018 otsustuses nr 10-2/356-2 Y.Yile, et taotlus jäeti rahuldamata. 3. X.X esitas 20.04.2018 Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsusele nr 10-2/356-2 vaide, mis jäeti vallavalitsuse 29.05.2018 korraldusega nr 2-3/560 rahuldamata. 4. X.X esitas 28.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse 29.05.2018 korralduse nr 2-3/560 „Vaide lahendamine“ tühistamiseks. 5. Tallinna Halduskohus jättis 27.08.2018 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli teatada, kas ta jääb vaideotsuse vaidlustamise juurde kindlaks või on kaebuse eesmärgiks siiski 22.03.2018 keeldumise nr 10-2/356-2 tühistamine. Samuti tuli täpsustada, miks on märgitud kaebajaks X.X kui 22.03.2018 otsusega jäeti rahuldamata Y.Yi taotlus ehk siis, kas kaebajaks on Y.Y ja kas X.X oli märgitud kaebajaks ekslikult. Kohus selgitas, et juhul kui kaebajaks on X.X, siis tuleb kaaluda kaebuse lubatavuse küsimust (tl 26). 6. X.X vastas esindaja kaudu kohtumäärusele 07.09.2018 ja jäi seisukohale, et kaebajaks on X.X , sest vald on vaidlustatud haldusaktidega pannud rahalise kohustuse X.X-ile . Kaebaja palus tühistada nii Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsuse nr 10-2/356-2 kui ka Saaremaa Vallavalitsuse 29.05.2018 vaideotsuse nr 2-3/560.

7. Tallinna Halduskohus küsis 11.09.2018 kohtunõudega kaebuse lubatavuse hindamiseks Saaremaa Vallavalitsuselt kas vald on soovinud kohustada X.X-i tasuma hoolekodu kohamaksust puudolevat summat või oli tegemist pigem taustsituatsiooni selgitamisega ja põhjendustega selles mõttes miks valla hinnangul ei saanud Y.Yi taotlust rahuldada. 8. Saaremaa Vallavalitsus teatas 21.09.2018 vastuses, et vallavalitsus ei pannud X.X-ile otseselt rahalisi kohustusi, tegemist oli taustsituatsiooni selgitamisega ja põhjendusega selles mõttes miks vallavalitsuse hinnangul ei saanud Y.Yi taotlust rahuldada. Vallavalitsus lisas täiendavalt, et X.X on ise rahalise kohustuse endale võtnud, sõlmides SA-ga Muhu Hooldekeskus lepingu Y.Yi hooldekulude tasumiseks. 9. Kaebaja teatas 27.09.2018 seisukohas, et ei nõustu vallaga, et tema kaebus ei ole lubatav (39-40). Saaremaa Vallavalitsus lahendas kaebaja vaide 29.05.2018 korraldusega nr 2-3/560. X.X kutsuti vallavalitsusse 14.05.2018 vaide lahendamise arutelule. Seega on vallavalitsus haldusmenetluses olnud seisukohal, et X.X on isik, kellel on õigus esitada vaie vallavalitsuse 22.03.2018 otsusele nr 10-2356-2. Samuti on vallavalitsus 29.05.2018 korralduses nr 2-3/560 märkinud haldusakti vaidlustamisviite. Kuna Saaremaa Vallavalitsus on asunud seisukohale, et X.X-il puudub kaebeõigus, on vallavalitsus käitunud kaebaja suhtes eksitavalt. Vallavalitsusel ei ole õigust tõlgendada kahe eraõigusliku isiku vahel sõlmitud lepingut. Pooltevahelise vaidluse korral tõlgendab lepingut kohus. Vallavalitsus on ületanud oma võimupiire, mille tulemusel on tehtud ebaõiged järeldused, mis on ilmselgelt mõjutanud menetluse lõpptulemust ja on viinud vallavalitsuse ebaõige lõppotsustuseni ja ebaõigete haldusaktide andmiseni. Kaebaja õiguste riive on ilmne. HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. 10. Tallinna Halduskohus küsis 25.10.2018 kohtunõudega kaebajalt kokkuvõtvalt seda kas kaebaja soovib olukorras kus vald on käitunud väidetavalt eksitavalt viia kaebaja osas veel praegu vastavat täpsustust sisse (tl 41). 11. X.X-i 31.01.2018 vastusest järeldub uuesti, et kaebaja märkimisel ei ole eksitud (tl 42-44). KOHTU PÕHJENDUSED 12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada. 13. X.X taotleb Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsuse nr 10-2/356-2 kui ka Saaremaa Vallavalitsuse 29.05.2018 vaideotsuse nr 2-3/560 tühistamist. Kaebaja on kinnitanud, et on esitanud kaebuse enda nimel ning jäänud kindlaks seisukohale, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad tema õigusi, kuivõrd talle on pandud rahalisis kohustusi ning eeltoodust tulenevalt on tal ka kaebeõigus. Saaremaa Vallavalituse otsusega nr 10- 2/356-2 lahendati aga Y.Yi 01.03.2018 taotlust, millega oli soovitud hooldekodu kohamaksu osalist hüvitamist ning see jäeti rahuldamata. Vaideotsusega lahendati otsuse nr 10-2/356-2 peale esitatud vaiet, mis tähendab seda, et eesmärkidest lähtuvalt oli oluline vaidlustada nimelt otsust nr 10-2/356-2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lisaks 2

põhinõudele võib vaideotsuse tühistada mõnikord pigem õigusselguse huvides. Seega ei ole antud juhul väga oluline miks vald ei nõudnud Y.Yi märkimist vaide esitajaks, sest vald võis tõlgendada seda ka selliselt, et vaie oli esitatud Y.Yi huvides. Samas oli tehtud keelduv otsustus Y.Yi suhtes, mis tähendab seda, et tema peaks olema ka kaebaja. 14. Asjaolu, et keelduva otsustuse tekstis on viitega konkreetsele isikule toodud välja erinevaid põhjendusi mille tõttu võis vallavalitsuse arvates taotluse rahuldamata jätta, vastavale isikule (X.X) kohustusi ei tekita ning ühtlasi tähendab see seda, et tal ei ole ka kaebeõigust. Seda, et X.X-ile ei ole soovitud kohustusi panna on vald oma vastuses ka kinnitanud. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 60 lõikest 2 saab olla täitmiseks kohustuslik vaid haldusakti resolutiivosa. Kohus on jätnud seonduvalt kaebeõiguse küsimusega kaebuse ühel korral käiguta ning 25.10.2018 kohtunõudega veel ka üle küsinud, kas kaebaja soovib viia sisse täpsustust, mille kohaselt oleks kaebajaks Y.Y, kuid seda ei ole tahetud. Kaebaja teatas 31.10.2018 vastuses, et Y.Yil puudus/puudub huvi kaebuse esitamise vastu. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 15. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3