1-17-940/85 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-940 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. septembri 2018. a otsus Taotluse esitaja Viktoria Stankevitši kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Ennistada Viru Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse peale apellatsiooniteate esitamise tähtaeg.

2. Rahuldada Viktoria Stankevitši kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi taotlus.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas 26. septembril 2018 kohtuotsuse resolutiivosa, millega tunnistas Viktoria Stankevitši süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks

6 aastat vangistust. Veel tunnistati V. Stankevitš otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

V. Stankevitšile Viru Maakohtu 13. veebruari 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 3 kuud

28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Stankevitši eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 8 aastat 3 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26. september 2018. Kohtuotsusega mõisteti V. Stankevitšilt välja menetluskulud kogusummas 1756 eurot.

2. Maakohtu otsuses selgitati otsuse edasikaebamise korda. Kohus märkis, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. septembrist 2018. Veel märkis kohus, et apellatsiooniõigus kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav alates 19. oktoobrist 2018. Kohtumenetluse pooled maakohtule apellatsiooniteadet ei esitanud ja otsus jõustus 4. oktoobril 2018.

3.

19. oktoobril 2018 esitas V. Stankevitši kaitsja Viru Maakohtule apellatsiooniteate koos taotlusega möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluses selgitatakse, et kaitsja ei saanud apellatsiooniteadet esitada seoses haigestumisega. Alates 24. septembrist kuni 8. oktoobrini 2018 viibis kaitsja statsionaarsel ravil ja alates 9. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 2018 ambulatoorsel ravil, olles vabastatud kohtuistungitel osalemisest. Sel põhjusel palub kaitsja ennistada möödalastud apellatsiooniteate esitamise tähtaeg.

4. Ringkonnakohus esitas 29. oktoobril 2018 kaitsjale nõude esitada kohtule arstitõendid ravil viibimise kohta.

5. Kaitsja esitas 30. oktoobril 2018 ringkonnakohtule 8. oktoobril 2018 väljastatud tõendi, millest nähtuvalt viibis ta alates 25. septembrist 2018 kuni 8. oktoobrini 2018 ravil raviasutuses. Veel esitas kaitsja 10. oktoobril 2018 väljastatud perearstitõendi, mille kohaselt ei saanud kaitsja haigestumise tõttu osaleda kohtuistungil alates 9. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 2018.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Asjas ei ole vaidlust selles, et KrMS § 319 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ei esitanud kaitsja Viru Maakohtule apellatsiooniteadet. KrMS § 172 lg 1 näeb ette võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kõnealusel juhul on kaitsja leidnud, et tema haigestumist ning ravil viibimist on alust hinnata muu mõjuva põhjusena KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes.

7. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused nr 3-1 1-77-98 ja nr 3-1-1-152-05).

8. Ringkonnakohus soostub kaitsja seisukohaga ning leiab, et Viru Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse peale apellatsiooniteate esitamise tähtaeg tuleb ennistada. Kaitsja haigestumist ja ravil viibimist tuleb tõlgendada sellise objektiivse takistusena, mis tegi kaitsjal võimatuks apellatsiooniteate tähtaegse esitamise. Ringkonnakohtule esitatud arstitõendist ilmneb, et kaitsja viibis haiglaravil alates 25. septembrist 2018 kuni 8. oktoobrini 2018. Kuivõrd apellatsiooniteate esitamise viimaseks päevaks oli 3. oktoober, mil kaitsja viibis veel haiglas, ei saanud ta teadet kohtule tähtaegselt esitada. Pärast tervenemist esitas kaitsja kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks KrMS § 172 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse, ennistab apellatsiooniteate esitamise tähtaja.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus