1-09-5992/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-5992

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05 november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-5992 (08230107646) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi F.A süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav F.A

Ik: xxx, VF kodanik, emakeel vene keel, keskharidus, töökoht: töötab lepingu alusel rehvitöökojas, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 16.05.2008 kuni l7.05.2008, so 2 päeva, Harju Maakohtu 15.10.2009 määrusega vahistatud 27.10.2009

Varem kriminaalkorras karistatud:

Tallinna Linnakohtu 11.07.2003 otsusega KrK § 186 järgi vangistus l aasta, KrK § 143 lg 2 p l, ll, 2 järgi vangistus 3

aastat, KrK § 1489

järgi vangistus 6 kuud, KarS § 64 lg l

alusel vangistus 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat.

Tallinna Linnakohtu 09.02.2005 määrusega pöörati karistus KarS §74 lg 4 alusel täitmisele

Kaitsja Advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON

1. F.A süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.A-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg

16.05.2008 kuni l7.05.2008, so 2 päeva, samuti kohtu määruse alusel vahi all viibitud aeg

27.10.2009 kuni 05.11.2009, so 10 päeva, kokku 12 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta F.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva F.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.A temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.A järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel registreerimisele Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.A-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.11.2009.

7. F.A suhtes muudetud tõkend vahistamine tühistada ja F.A

vabastada vahi alt kohtusaalis.

8. F.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2055 (kaks tuhat viiskümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.A, 1-09-5992, kaitsjatasu“.

9. F.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul

ekspertiisiasutusel isiku ekspertiisiakti nr 155 koostamisel tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat

kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.A, 1-09-5992, ekspertiisitasu“. 10. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; F.A-lt 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.A, 1-09-5992, sundraha“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse

esitamise viimane tähtaeg on 20.11.2009. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.11.2009.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

F.A süüdistatakse selles, et tema 16.05.2008.aastal kell 21.30, viibides aadressil Virbi 12 asuvas kaupluses, olles alkoholijoobes, rikkus raskelt avalikku korda ja nimelt, lõi kauplusest juhuslikult möödaminevat ja tema jaoks võõrast isikut AO'i põhjuseta mitu korda käte ja jalgadega, samuti lükkas teda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja selle tulemusena põhjustati talle parema sääreluu spiraalmurd.

Seega F.A pani toime kuriteo, mis oli suunatud avalikku korra raskele

rikkumisele, mis oli toime pandud vägivalda kasutades, s.t: KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav F.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 22.05.2008 koostatud kannatanu AO´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.05.2008 kella

21.30 paiku läks ta kauplusesse Konsum. Nägi oma tuttavat, kes töötab selles kaupluses

turvamehena. Ta rääkis kahe noormehega. Seisis ja ootas, millal nad lõpetavad kõneluse. Üks noormeestest läks minema. Teine noormees teeskles, et läheb ära, kuid vaevalt tegi mitu sammu, kui tuli kauplusesse tagasi. Turvamehed hakkasid teda kauplusest välja viima. Kui nad jõudsid kauplusest välja, hakkas see noormees end turvameeste käest vabaks võitlema

ja rusikatega vehkima. Otsustas, et läheb koju ja ei hakka segama. Neist mööda minnes, pööras noormees tema poole ja lõi üks kord jalaga paremasse jalga. Pärast lööki kõverdus kannatanul jalg ja ta kukkus, püüdis jalule tõusta, kuid ei suutnud. Turvamehed pidasid selle noormehe kinni ja kutsusid politsei. Kannatanule tekitati kehavigastusi ja füüsilist valu. Tal oli parema jala murd ja tehti operatsioon. (t/l 2-6)

• 16.05.2008 koostatud I K ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.05.2008.aastal kell 21.30 oli ta

aadressil Virbi 12 asuvas kaupluses Konsum turvatöötajana tööl. Ta nägi kuidas 35-40 aastane purjus meesterahvas saalis korda rikkus ja teisi ostjaid segas, siis läks ta õue ning lõi teist inimest 44 aastast meesterahvast käte ja jalgadega ning vigastas tema jalga. Ta lõi teda mitu korda, pärast seda kukkus ostja maha ja ei suutnud iseseisvalt püsti tõusta. Ta palus kutsuda välja kiirabi ja ütles, et tal on jalg katki. Tunnistaja leiab, et see huligaan lõi ostjat sellepärast, ei too tegi talle tema ebaväärika käitumise kohta märkuse. Kuni politsei saabumiseni pidi ta huligaani kinni hoidma, sest ta üritas minema joosta. (t/l 12-14)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt ta 17.05.2008 koostatud kahtlustatava F.A tunnistab end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.05.2008.aastal kella

20.00 paiku oli ta minemas oma kodu poole, oli alkoholijoobes, sisenes Virbi tänaval

asuvasse Konsumi kauplusesse. Tema juurde tuli turvatöötaja ja palus tal kauplusest väljuda. Ta keeldus. Naeris talle näkku. Turvatöötaja väänas ta käe selja taha ja viis ta välja. Õues lõi ühe korra rusikaga vastu nägu. Pärast seda lööki mäletab ta kõike halvasti, talle tundus, et ta kakles turvatöötajaga. Aga võimalik, et seal oli veel keegi ja ta ei eita, et ta kedagi käte ja jalgadega peksis, kedagi lükkas. Ta ei teinud seda tahtlikult. On valmis hüvitama moraalse kahju, oma tegevust kahetseb. (t/l 26-30)

• 07.08.2008 koostatud isiku ekspertiisiakti nr 155 eksperdiarvamusest nähtub, et AO

tuvastati 16.-23.05.2008 AS Ida-Tallinna Keskhaiglas parema sääreluu spiraalmurd keskmise ja alumise kolmandiku piiril ja pindluu murd samal tasemel, nahakriimustused

parema sääre eesmis-sisemisel küljel. Luumurrud vajasid operatiivset ravi. Vigastused

võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal so 16.05.2008. a löögist kõva tömbi

piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud). Nimetatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja paranevad tavapäraselt nelja kuu jooksul. Raske kehalise haiguse tunnused puudusid.(t/l 35-37)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 41)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel F.A

süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AO´i ütlusi, tunnistaja IK ütlusi, isiku ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamust, asub seisukohale, et süüdistatava F.A

süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud

süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat selles, et ta pani toime rahu

ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et lõi kannatanut jalgade, kätega ning lükkas ta

maha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema sääreluu spiraalmurru. Kohus asub

seisukohale, et taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja aadressil Virbi 12 viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline käitumine leidis aset tänaval, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute

rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu õigust privaatsusele ja rikkus isiku õigust turvatundele avalikus kohas ning pani sellega toime avaliku korra rikkumise KarS

§ 262 mõttes. Süüdistatav lõi kannatanut ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine on kohtu arvates hinnatav vägivallana KarS § 263 p 1 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle

muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem ühel korral kohtu poolt karistatud vangistusega, milline jäeti tingimisi kohaldamata, kuid pöörati hiljem täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas

süüdistatakse süüdistatavat avaliku korra raskes rikkumises, mille tagajärjel tekitati

kannatanule luumurd, mis vajas operatiivset ravi. Karistust kergendava asjaoluna arvestab

kohus süüdistatava poolt avaldatud kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena

ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaalasja materjalides nähtuvalt süüdistataval puudub alaline ja legaalne sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud,

mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine

süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust

piiravat karistust. Kohus peab oluliseks asjaolu, et avaliku korra ja rahu rikkumise käigus

tekitas süüdistatav kõrvalisele isikule tervisekahjustuse, milline vajas operatiivset ravi, samuti

seda, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Seetõttu arvestades

süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuriteo iseloomu ja tekitatud tagajärge, leiab kohus, et süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et ta ei pea ei avalikku korda ega teiste isikute

turvalisust millekski ja suhtub teiste isikute õigustesse viibida turvaliselt avalikus kohas üleolevalt, mida ta oma käitumisega ilmekalt tõestas. Kuivõrd süüdistatava käitumises esineb

karistust kergendav asjaolu, so kahetsus, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud, kuid seda üle 6 aasta tagasi. Mõistetud karistus pöörati täitmisele ning süüdistatav

vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi 31.10.2006. Hilisemate

õiguserikkumiste toimepanemise kohta kohtul andmed puuduvad. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei ole oma isikuandmetelt süstemaatiline õigusrikkuja, kellele mõistetav karistus

tuleks reaalselt ära kanda. Arvestades asjaolu, et süüdistatava käitumisest ilmneb

alkoholilembus, leiab kohus, et karistuse kohaldamata jätmisel tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse järelevalve tingimustes tõestada oma

soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades asjaolu, et inkrimineeritud teo

toimepanemisest on möödunud juba poolteist aastat ja puuduvad andmed uute süütegude toimepanemise kohta peab kohus võimalikuks määrata katseaja lühiajalisena.

Märt Toming kohtunik