1-18-8548/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8548 (18284000347) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi S.X lg 2 süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav S.X

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

249 kohus otsustas:

1. Tunnistada S.X (KarS) lg 2

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistuse 2 (kaks) aastat vangistust. ks

KarS § ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 74 lg 1, 2 est kuulub S.X-il kohasele ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud jääb tingimisi kohaldamata äärata vangistust . M S.X-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning

mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui S.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude 75 lg-s i

d: 1) xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 Määrata katseajaks KarS § alusel käitumis S.X-ile 75 lg 2 p 2 kontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata katseajaks KarS § 2 p 8 alusel käitumis S.X-ile 75 lg kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklussüütegude ärahoidmine.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.X-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus S.X-ile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.X-ilt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 750 (seitsesada viiskümmend eurot, riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) )

eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 824 ( eurot tasumisele ositi kaheksasada kakskümmend neli) aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 68 ( ) eurot 67 senti kuuskümmend kaheksa tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava 25. menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127) ui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja . K - jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). ttekirjutuse täitmata E jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohu ametniku sellekohase ettekande alusel määrata s kriminaalhooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

O des siti täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskulu kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahen - dusel.

3

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.X toime pannud kuriteona korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis lg 2 mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on KarS § 424 järgi, karistatud Tartu Maakohtu 12.01.2016 otsusega joobeseisundis juhtimise eest ja mille eest saadud karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 06.08.2018 kella 19:39 paiku Viljandi maakonnas Põhja Sakala vallas Võhma linnas Tallinna tn 28a asuva hoone lähistel mootorsõidu - kit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,47 milligrammi. Nimetatud tegevusega rikkus S.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 424 lg 2 2 ja 3 alusel kuulub S.X-i kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning 1 aasta ja 10 kuud vangistust jätta S.X-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui isik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata S.X-i S.X katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - -

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et S.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et S.X

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta S.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks ja LS § 127 järgi kohustada S.X-i 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

4 kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni nelja-aastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 äesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: kohaselt k

1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohas üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. elt on menetluskuluks s Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 1 21. detsembri 2017 89 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks KrMS § 500 eurot kuus. 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.X-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud

. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud 14 eurot (tl 7). –

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s 824 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 750 eurot, riigi õigusabi tasu 60 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda

määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik

5