1-17-2964/53 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-2964

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2018, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-2964 (16240100122)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Aleksander Minin

Kaitsja

Sergei Politšev

Kriminaalasi

Viru

Vangla

taotlus

Mihhail

Wanscheidti

(Wanscheidt) tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Mihhail

Wanscheidt

(isikukood

38907143715;

viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Vabastada Mihhail Wanscheidt Viru Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määrata Mihhail Wanscheidtile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 26.10.2020.

Määrata Mihhail Wanscheidt katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada Mihhail Wanscheidti järgima KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21,

4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

1-17-2964

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi;

8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast

vanglast vabanemist;

10) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis;

11) alluma elektroonilisele valvele.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Mihhail Wanscheidti elektroonilise valve pikkuseks 6

(kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja

Mihhail Wanscheidti vangistusest vabanemisest.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Mihhail Wanscheidtilt menetluskuluna

riigituludesse 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 36 senti kaitsjatasu riigi

õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse

jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99917700034991. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse

ärakiri

edastada

süüdimõistetule,

kaitsjale,

prokurörile,

süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 08.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail

Wanscheidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.05.2017 otsusega tunnistati M. Wanscheidt süüdi KarS

§ 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. M.

Wanscheidt tunnistati süüdi ka KarS § 25 lg 2, § 26 lg 1 - § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning talle

mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel talle liitkaristuseks 3 aastat ja 11 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 20.01.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu

vangistuse ehk 60 tunni üldkasuliku töö võrra ning M. Wanscheidtile mõisteti lõplikuks

karistuseks 4 aasta ja 1 kuu pikkune vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.2016.

3. Kinnipidamisasutuses M. Wanscheidti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla

arvates on M. Wanscheidt kõrgohtlik avalikkusele ning ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk

ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna, samuti isikud, kellelt on võimalik varastada ja

temaga lähisuhtes olevad naisterahvad. Oht võib seisneda füüsilise valu tekitamises ning

1-17-2964

ähvardamises tekitada kehavigastusi narkootiliste ainete tarvitamisel. Oht on kõige

tõenäolisem sõltuvuskäitumise süvenemisel, narkootikumide, alkoholi tarbimisel ja grupi

mõjul. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus 69% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Arvestades

kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.

4. Kriminaalhooldaja teeb kohtule ettepaneku, juhul, kui kohus otsustab M. Wanscheidti

vabastada enne tähtaega, määrata talle käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks ära kandmata

karistuse osa, s.o kuni 26.10.2020. Lisaks tuleb M. Wanscheidtile määrata KarS § 75 lg 2 p-

des 2, 21, 4, 8 ja 9 ettenähtud kohustused. Kriminaalhooldaja on lisana märkinud ka, et teostas

27.08.2018 elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida M. Wanscheidti elukoha sobivust

elektroonilise

valve

seadmete

paigaldamiseks.

Elukohakontrolli

järgselt

andis

kriminaalhooldaja hinnangu, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta M.

Wanscheidti ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. M. Wanscheidt rääkis 29.10.2018 kohtuistungil, et tema üldprobleemiks on narkootikumide

tarvitamine. Poolteist aastat tagasi tuli vanglasse sotsiaaltöötaja, kes pakkus talle läbida

rehabilitatsiooniteenust. Wanscheidt nõustus sellega uudishimu tõttu ning esimene, mida ta

seal teada sai oli see, et tema narkosõltuvus on haigus, mis on progresseeruv ja kestev. Ka

selle ravi on järjepidev tegevus anonüümsete narkomaanide grupis. Mõnes mõttes andis see

talle impulsi selleks, et ta saaks mõelda, kuidas normaalne inimene saab edasi elada.

Töötamine füüsilise ja vaimse tervise osas, sotsiaalsed oskused – kõik see paneb tema

hinnangul kokku tervenemise protsessi. Tema hinnangul võib isegi narkosõltuvusega inimene

olla edukas, kuid selleks peab enda nimel pidevalt tööd tegema. Ta lisas, et hoidumine on vaid

ajutine lahendus ning pikaajaliselt ei ole sellel perspektiivi, see ei sõltu narkomaanist või

alkohoolikust endast vaid hoopis nii-öelda välistest faktoritest, tuues selle juurde järgmise

näite: „Sõltub sellest, kui inimest võetakse ära sellest ringkonnast, kus narkootikumid on

kättesaadavad ja viiakse külla üheks kuuks vanaema juurde ja vanaema juures on värske õhk,

saun, on vanaema pirukad, on piim, inimene saab endale hea ilme ning kui lähedased tulevad

kuu aja pärast ja näevad seda, siis nad mõtlevad, et inimene võib narkootikume mitte

tarvitada. Nad võtavad tagasi linna ja inimene alustab uuesti tarvitamist, sest ei hoidumine ega

mingid pirukad ei anna inimesele võimalust mitte tarvitada narkootikume. Sama puudutab ka

vanglat, näiteks kui süüdimõistetu ei tarvita pool aastat või viis aastat ega tööta endaga, tal on

hea väljanägemine ja väljudes vanglast ta arvab, et ta on selline tubli. Pärast väljudes vanglast,

inimene hakkab jälle tarvitama, siis paneb toime kuritegusid ja paremal juhul sattub tagasi

vanglasse. Tarvitamisest hoidumine ei mõjuta narkootikumidest äraütlemist.“ Wanscheidt

selgitas sedagi, et tal oli kogemus kui ta mõnda aega ei tarvitanud narkootikume, kuid tulles

1,5 aastat tagasi gruppi, valis ta raskema ja pikaajalisema viisi, läbis kõik sotsiaalprogrammid

ning see näitab tema hinnangul tegusid, mida ta on enda tervenemiseks teinud. Ta viitas ka

asjaolule, et kogu selle aja vältel puuduvad tal distsiplinaarkaristused, sh on ta töötanud

anonüümsete narkomaanide grupis ning teinud koostööd psühholoogiga. Ta on teinud enda

poolt kõik, et saaks oma elu parandada. Wanscheidt avaldas kirglikult arvamust, et meie

ühiskonnas räägitakse narkootikumidest ja alkoholist, aga suurem osa inimesi ei taha sellele

probleemile tähelepanu pöörata. Sõltuvusest vabanemiseks on vajalik sotsiaalselt kindlustatud

inimeste kaasabi, selleks, et saada nendelt usaldust ja et sellised inimesed paneksid tähele neid

pingutusi. Wanscheidt rääkis ka 4-kuulisest viibimisest 2016 aastal rehabilitatsioonikeskuse

Soomes, kust ta omal soovil lahkus, et see rehabilitatsioonikeskus oli usulise kallakuga ning

seal polnud tegemist psühholoogiaga. Muuhulgas lisas Wanscheidt, et ta helistab praegu

1-17-2964

vabaduses olevatele anonüümsetele narkomaanidele 1-2 korda nädalas ning suhtleb nendega,

sest ilma nende oskuste kasutamiseta on väga raske. Ta on seisukohal, et elektrooniline valve

sobib talle, kuna see on väga distsiplineeriva mõjuga. Vabaduses olles toetavad teda inimesed,

kes elavad x ja töötavad x. 6 aastat tagasi tarvitas ta nendega narkootikume, kuid praegu on

nad puhtad, neil on perekond, sõidavad heade autodega ning tõmbavad ka tema sellest välja,

ka toetavad teda selle eesmärgi nimel ka ema ja isa. Edasis on tal plaanis tegeleda

tervenemisega, siis töö ja õppimisega. Vanglast vabanedes läheb ta minimaalse palga eest

tööle väiksesesse ehitusfirmasse, mis tegeleb katustega, ning tema töö sisuks on abistada

firmajuhti, tegeleda reklaamiga ning võtta vastu tellimusi, kuna ta tunneb arvutiasja. Ta lisas,

et kui ta vabastataks, siis jääks talle piisavalt raha selleks, et osta süüa, tegeleda spordiga ning

oma probleemidega. Saab aru, et peab oma võlad tasuma. Wanscheidt palus kohtult abi ja

toetust tema poolt tehtud tööle ning palus toetada tema tingimisi vabastamist ning nõustus

kõigi kriminaalhooldaja pakutud kohustustega.

7. Kaitsja osutas sellele, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse

vabastamise oluliseks tingimuseks. M. Wanscheidti käitumine pikaajalise karistuse kandmise

ajal on väga hea. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: ta töötas majandustöödel koristajana,

probleeme ei esinenud, osales riigikeele õppimisel, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening,

läbis sõltuvusrehabilitatsiooni, osales vangistuses 38 korral anonüümsete narkomaanide

tugigrupis, omandas keevitaja eriala, tal ei olnud distsiplinaarkaristusi. Seega on kaitsja

arvamusel, et kinnipeetav M. Wanscheidt on pikaajalise vangistuse ajal teinud reaalseid

pingutusi oma käitumise muutmiseks. Tal on kindel elukoht. Vabanemise korral on tagatud

töökoht x. Talle on mõistetud vanglakaristus KarS § 184 lg 2 järgi aga sama kuriteo raskus ei

välista ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Riigikohtu kohtumääruse kohtuasjas nr 3-1-1-

12-17 punktist 21 tulenevalt ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist

toimepandud kuriteo raskusega. Selle kohtumääruse punktist 28 tuleneb, et kuriteo asjaolude

tähtsus aja jooksul väheneb ja seda tuleb arvestada. Viru vangla ei toeta kinnipeetava

ennetähtaegset vabanemist arvatavasti sel põhjusel, et kuriteo toimepanemise risk on kõrge.

Vägivaldse kuriteo toimepanemise risk on 69%. Tuleb märkida, et viimane kuritegu ei ole

seotud vägivallaga. Kaitsja arvab, et ülejäänud riske võib vähendada kriminaalhoolduse

käigus. Kinnipeetav tunnistab, et kuritegusid pani toime nii narkootikumide ostmiseks kui ka

materiaalse kasu saamise eesmärgil edaspidiseks tarvitamiseks. Vangistuse ajal M.

Wanscheidt

läbis

sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening,

sõltuvusrehabilitatsiooni

ja

kogemusnõustamise seoses uimastite tarvitamisega. Viru Vangla iseloomustuses on märgitud,

et vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust tal ei ole. Seega arvab kaitsja, et käesoleval

ajal võib öelda, et on langenud ära asjaolu, mis oli peamiseks kuriteo toimepanemise

põhjuseks, see kindlasti vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Vangistuse ajal on M.

Wanscheidt teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest, omab tugevat

motivatsiooni muuta enda varasemat käitumist ja elab edasi seadusekuulekalt. Kokkuvõtvalt

arvab kaitsja, et M. Wanscheidti suhtes on karistuse eesmärk täidetud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et Mihhail

Wanscheidti võib vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt

kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohas, mis on kohtule

1-17-2964

antud juhul ka teada. KarS § 76 lg 2 punkti 1 kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos

süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning

nõustunud lisaks ka KarS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Mihhail Wanscheidti puhul on tegu justnimelt selle vabastamise alusega ning ta on

väljendanud selgelt oma nõusolekut alluda nii elektroonilisele valvele kui ka muudele

tingimustele, mis talle katseajaks peaks pandama.

10. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi.

Tingimisi

ennetähtaegseks

vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama

mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja

möödumist sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja

üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi

saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

Isiku käitumine vangistuses

12. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Wanscheidtile on koostatud individuaalne

täitmiskava, millest tulenevalt töötas ta 03.12.2016 kuni 31.01.2017 majandustöödel

koristajana ning töötamisel tal probleeme ei esinenud. 06.01.2017 kuni 14.03.2017 läbis A1

riigikeele õppe ning alates 11.06.2018 osaleb ta A2 taseme õppes. M. Wanscheidt läbis

05.10.2017-07.12.2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning 03.07.2017-05.07.2018

sõltuvusrehabilitatsiooni. 01.09.2017-01.09.2018 omandas ta vangistuses keevitaja eriala.

Õpingute jooksul probleeme ei esinenud ja kaasõpilaste suhtes oli heatahtlik ning abivalmis.

2017 ja 2018 aastal osales vangistuses 38 korral AN tugigrupis (kogemusnõustamine seoses

uimastitarbimisega). Wanscheidt soovib tegeleda oma sõltuvuse probleemiga, ta sai aru, kui

suured on kahjud, mis olid seotud tarbimisega. Individuaalselt tegeleb ta AN sammude järgi.

Temaga on räägitud ka võimalusest käia vabaduses rehabilitatsioonikeskuses.

13. Kohus peab positiivseks M. Wanscheidti käitumist karistuse kandmise ajal. Lisaks

sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning riigikeelte õppimisele ja ka eriala

omandamisele, nähtub iseloomustusest, et tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Isiku hea

käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud.

14. Kohus hindab M. Wanscheidti käitumist vangistuse ajal igati positiivseks.

Isiku elutingimused

15. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Wanscheidt elas enne vangistust ema korteris

aadressil x. Omab pikaajalise elaniku elamisluba, ID-kaart kehtib kuni x. Ennetähtaegse

vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib M. Wanscheidt asuda elama aadressil x, .

Tegemist on munitsipaaleluruumiga. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused

sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on lukustatavad, on olemas

mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Üürileping on sõlmitud

kinnipeetava ema nimele, kes elab välismaal. M. Wanscheidti päritoluperekonda kuuluvad

ema J V , isa S V (lahutatud) ja vend R T . Wanscheidt hindab suhteid ema ja isaga heaks,

1-17-2964

vennaga on suhted pingelised, kuna vend ei suhtu tema narkootikumide tarvitamisse hästi.

Vend töötab Soomes, kuid perekond elab Narvas. Ema elab ja töötab Norras ning isa elab

Tallinnas. Suhtlusringkond koosneb väljaspool kodu kriminaalse taustaga isikutest. Eelmine

kuritegu oli toime pandud elukaaslase vastu, kuid hetkel tunnistab süüd ja kahetseb tehtud.

Wanscheidt saab aru, et sõltuvuse pärast on petnud elukaaslase usalduse ja enda ootuseid.

16. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustustest, et M. Wanscheidt on töötanud

plekksepana x. Lahkus omal soovil, et sõita Soome venna juurde tööle, kus töötas kolm kuud

(lahkus erimeelsuste tõttu vennaga), lisaks on teinud lühiajalisi juhutöid (ehitustööd). Enne

vangistust oli töötu, raha küll oli, kuid see oli saadud kuritegelikul teel, ka vanemad abistasid

aeg-ajalt rahaliselt (maksid korteri tasud). Iseseisva majandusliku toimetuleku kogemus

puudub. Wanscheidt tunnistab, et varavastaseid kuritegusid pani toime nii narkootikumide

ostmiseks, kui ka materiaalse kasusaamise eesmärgil edaspidiseks tarvitamiseks. Vangistuse

ajal on ta motiveeritud töötama, nimelt on töötanud majandustöödel koristajana. x andmetel

on isikul seisuga 17.09.2018 täitmata rahalisi nõudeid summas 9 043,54 eurot ja

vabanemisfondis 387,34 eurot. Wanscheidt on ise märkinud, et vabanemisel garanteeritakse

talle töökoht x. Äriregistri 29.08.2018 andmetel on ettevõte asutatud 2010 aastal Narva linnas,

maksuvõlg puudub. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitas ettevõtte juhatuse

liige S K , et võtab M. Wanscheidti vabanemisel tööle, töökoht asub Narva linnas.

17. Kohtu hinnangul toetavad isiku elutingimused pigem M. Wanscheidti vabastamist kui

tema edasist kinnipidamist.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

18. Kohus hindab järgmiseks võimalike uute kuritegude ning muude õiguserikkumiste ohtu.

19. M. Wanscheidti iseloomustus näitab, et ta lõpetas 2005 aastal x kooli üheksanda klassi.

Alates 01.09.2017 kuni 01.09.2018 omandas vangistuses keevitajaeriala. Suhtlemisel kasutab

ka eesti keelt. 06.01.2017-14.03.2017 läbis A1 riigikeele õppe ning alates 11.06.2018 osaleb

A2 taseme õppes.

20. Iseloomustuses tuuakse esile, et meditsiiniliste andmete järgi proovis ta 13-14 aastaselt

esmakordselt marihuaanat, mida tarvitas üle päeva, viimati aga kahel korral 2016 aastal. Seeni

on proovinud ühel korral, umbes 14-15 aastaselt. Ecstasyt tarvitas väga harva, esimene

tarvitamine 15-16 aastaselt, viimane tarvitamine 2015 aastal. Amfetamiini tarvitas 15-16

aastasena 1 kord nädalas, alates 17 eluaastast sageli, viimane tarvitamine 2016 aasta suvel.

Fentanüüli tarvitas iga päev, esimene tarvitamine 18-19 aastaselt, viimane tarvitamine

26.09.2016, on esinenud umbes 30 üledoosi. Kokaiini tarbis harva (täpsustab, et 2 korda

kuus), esimene tarvitamine 22 aastaselt, viimane tarvitamine 27 aastaselt. Tema kriminaalne

käitumine on tugevas seoses narkootikumide tarbimisega, varem on kuriteo toime pannud

põhiliselt narkootikumide mõju all ning eesmärkiga omada narkootikume või raha

narkootikumide ostmiseks. Soovib narkosõltuvusest vabaneda ning tal on tahe läbida vastavad

rehabilitatsiooniprogrammid, tunnistab, et tema kuriteod on otseselt seotud narkootikumide

tarvitamisega. Wanscheidt on olnud 4 kuud rehabilitatsiooni keskuses Soomes, kuid lahkus

sealt. Viru Vanglas läbis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas alates 03.07.2017-05.07.2018 ja

sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening 05.10.2017-07.12.2017. Wanscheidti sõnul meeldis talle

programmis, väga oli himu teema, meelde jäi ka tagasilanguse teema. Wanscheidti arvates on

tal olemas kõik tingimused, sh ka soov, et vabaduses kaineks jääda. Ta on tegevuse faasis

ning püüab oma sõltuvusega igatpidi tööd teha.

21. Vangla märgib, et M. Wanscheidt proovis alkoholi esimest korda 11 aastaselt. Väidetavalt

tarvitas enne viimast vangistust umbes viis korda aastas lahjat alkoholi. Varasemalt on toime

pannud kuriteo olles tarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume. Vangla MO andmetel tal

1-17-2964

sõltuvust ei ole. M. Wanscheidt saab aru alkoholi kahjulikkusest ning tunnistab, et alkoholi

tarvitamise puhul võib tal tekkida ka tagasilangus narkootikumide suhtes, seega on

motiveeritud peale vabanemist mitte tarvitama ka alkoholi. Läbides sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ on Wanscheidtil enda hinnangul olemas kõik tingimused selleks, et

vabaduses kaineks jääda. Lisaks on tal diagnoositud krooniline haigus, psühhiaatrilisi

probleeme ei esine, mina-pilt on adekvaatne ning kohanemisraskusi ei ole täheldatud.

22. Karistusregistri andmetel on M. Wanscheidtil neli kehtivat kriminaalkaristust. Vangla

märgib oma iseloomustuses, et teda on varasemalt karistatud röövimise, varguste,

ähvardamise ja kehaliste väärkohtlemiste eest, praegu aga narkootiliste ainete käitlemine eest.

Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, praeguse kuriteoga on saadud suuremat tulu.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvus narkootikumidest. Kohus ei pööra

käesolevas asjas tähelepanu arhiveeritud karistusele. Wanscheidti korduv karistatus viitab

kriminaalsetele hoiakutele ning korduvad väärteod negatiivsesse suhtumisse ühiskonnas

kehtestatud normidesse. Lisaks pani ta toime uue kuriteo, olles ise kriminaalhooldusel, ei

täitnud registreerimiskohustust ega sooritanud ÜKT tunde. Samas tuvastas kohus, kontrollides

kõnealuse

kriminaalhoolduse

täitmise

materjale,

et

põhjuseks,

miks

Wanscheidt

kriminaalhooldaja radarilt kadus, oli see, et ta läks väidetavalt välismaale narkosõltuvusest

vabanemise programmi; ka tasus ta hoolduse ajal kannatanu tsiviilhagi, nagu oli lubanud.

23. Vangla iseloomustuses leitakse, et M. Wanscheidt tunnistab probleeme, miks ta on toime

pannud varavastaseid kuritegusid. Nii see kui vägivaldne käitumine on seotud sõltuvusainete

tarvitamisega. Tema probleemilahendamise oskus on madal, kuna on pikalt viibinud

vangistuses ning puudub kogemus. Enda eesmärkideks nimetab narkootikumidest loobumist,

kutsehariduse omandamist ja tööle asumist. Ta on enda sõnul huvitatud oma endist käitumist

muutma ning liikuma reaalse eesmärgi suunas. Vangla iseloomustuses leitakse, et üldiselt ei

väljenda ta antipaatiat õigussüsteemi ega ka vangla vastu. Kuriteo põhjuseks on

narkootikumide tarvitamine ning lähtuvalt sellest oli ükskõikne kriminaalhoolduse nõudmiste

vastu. M. Wanscheidti sõnul on ta valmis muutusteks, mõistab, et sõltuvusainete tarvitamine

on seotud kriminaalse käitumisega. Enda sõnul oli tal isegi hea meel, et ta vanglasse sattus,

kuna siin olles mõistis, et on vaja muutuda ning pingutada. Vanglas viibimise aega tahab

kasutada maksimaalselt enda kasuks, tegeleda oma sõltuvusega, et mitte enam tagasi tulla, sh

jõudis ta järeldusele, et ausus teeb inimesest inimese, kuid peab sellega seoses enda jaoks

vastu võtma raskeid otsuseid ja valikuid.

24. Kohus nõustub nii vangla kui kinnipeetava hinnanguga, et M. Wanscheidti kuritegude

peamiseks soodusteguriks on valdavalt olnud sõltuvus narkootilistest ainetest ning kuritegude

toimepanemise ajendiks olid nii see kui majandusliku kasu saamine. Erinevalt vangla ja

prokuratuuri seisukohast on kohtu hinnangul lootust, et M. Wanscheidt püüab nüüd uutest

kuritegudest hoiduda. Kohus hindab kõrgelt süüdimõistetu avameelsust kohtuistungil ja ka

pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ning taasühiskonnastavates tegevustes

osalemine, osalemine narkosõltuvusest vabanemisele suunatud tegevustes, probleemitu

käitumine avavanglas, erinevad õpingud). Määravaks peab kohus aga praegusel juhul seda, et

kaks peamist kuritegeliku ohu faktorit – narkosõltuvus ja majanduslik olukord – paistavad

olevat leidnud usutava lahenduse.

25. Asjaolu, et Wanscheidti ootab vabaduses töökoht, minimeerib kohtu arvates riski, et ta

jätkab kuritegevusega majanduslikel põhjustel. Enne kohtuistungit saatis M. Wanscheidt

kohtule koos oma „Motivatsioonikirjaga“ ka iseloomustuse x, kus kirjeldatakse M.

Wanscheidti kui heatahtlikku, täpset, tähelepanelikku ja hea kasvatusega inimest. Lisaks on

märgitud, et tal ei ole õpingute jooksul esinenud distsipliinirikkumisi, sh ei ole talle tehtud ka

märkusi. Tunneb valitud eriala vastu huvi ning on kaasõpilaste suhtes heatahtlik ja abivalmis.

Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele.

1-17-2964

Kokkuvõttes peab kohus usutavaks, et M. Wanscheidt loodab tõepoolest tulevikus katsetada

õiguskuuleka eluga.

26. Veelgi olulisemaks peab kohus seda, et M. Wanscheidt paistab olevat leidnud tugeva

sisemise motivatsiooni oma peamise probleemiga – narkosõltuvusega – tegelemiseks ning on

näidanud selles vallas üles silmnähtavat aktiivsust ja tahet. Ka vanglapoolses iseloomustuses

on mitut puhku toonitatud, et „Kinnipeetav on tegevuse faasis ning püüab oma sõltuvusega

tööd teha igatpidi.“ Iseloomustusest nähtub, et ta on ka vanglaametnikke suutnud veenda

selles, et tegeleb sõltuvusest vabanemisega siiralt ja läbmõeldult. Nii vanglast edastatud

andmed kui ka kohtus kuuldu räägivad üht keelt selles osas, et Wanscheidt on aktiivselt

seotud anonüümsete narkomaanide grupitegevusega ja ta peab aktiivselt sidet ka AN-grupiga

vabaduses. Kohtuistungil pidas Wanscheidt sütitava loengu narkosõltuvusest vabanemise

problemaatikast ja kirjeldas põhimõtteid, mis ta on programmist õppinud. Kõik see veenis

kohut selles, et ta on täie tahtega asja juures. Loomulikult on võimalik sedalaadi entusiasmi

teeselda, aga asjaolu, et ka vanglaametnikud usuvad isiku siirust ja tahtekindlust selles

küsimuses, veenab, et Wanscheidti eneseareng on tõsine ja tegelik.

27. Kohtu arvates on korduvkurjategija ja narkosõltlase taustaga inimese katseajale lubamine

võimalik vaid siis, kui ta on selleks ühemõtteliselt valmis. Niivõrd-kuivõrd on vanglast

saadetud materjalide ja ühe kohtumise põhjal võimalik hinnata, leiab kohus, et Wanscheidt on

praegu vabanemiseks valmis. Kohtu arvates on Wanscheidtil võimalik tegeleda

käitumiskontrolli ja muude katseaja tingimuste abil enda parandamisega efektiivsemalt kui

vanglas. Wanscheidt suutis kohut veenda, et tema teadlikkus narkosõltuvusega võitlemise

probleemidest ja raskustest on realistlik ning ta on läbi mõelnud, kuidas kaasnevaid riske

maandada. Tal on vabaduses toetusgrupp. Kõik ei suuda enda elus teadlikult kardinaalseid

muudatusi ellu viia ega pikaaegsest sõltuvusest sihikindlusega jagu saada, aga kohtu

hinnangul võib Wanscheidtil see õnnestuda. Sellele viitavad nii Wanscheidti senised

tegevused sõltuvusega töötamisel (sh see, et ta on otsinud tulutult erinevaid programme, kuni

leidis sobiva) kui ka see, et vangla iseloomustab teda pigem liidritüüpi isiksusena. Kui

inimene suudab juhtida teisi, siis annab see lootust, et ta suudab kehtestada ennast ka iseenda

üle. Kohtu arvates on Wanscheidt jõudnud oma otsingute ja tegevustega praegu sellesse faasi,

kus riik saab talle abi anda suurema usalduse ja vabaduses osutatava toe näol.

28. Kohus teadvustab, et Wanscheidt on korduvalt karistatud ja seda viimati esimese astme

kuritegude eest. Siiski ei kaalu neist kuritegudest tulenev ohtlikkus kohtu arvates üles

eelmainitud asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. On olukordi, kui süüdimõistetut,

kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses

on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku

varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab

vabaduses kuritegude toimepanemist. Riigikohus on aga rõhutanud, et sellisel juhul peavad

olema selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut

või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad

üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa

ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu

senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused.

Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo

raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.

29. Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et M. Wanscheidt on siiski

üsna noor (29-aastane) inimene, kes pani viimased kuriteod toime enam kui kaks aastat tagasi.

Selles vanuses on rohkem kui hilisematel eluaastatel lootust, et inimesel õnnestub oma elu

veel õigele rajale käänata. Seetõttu on kohtu arvates eriti oluline, et ka õiguskaitseorganid

tabaksid ära just selle õige momendi, millal on isik valmis oma põhiliste riskikohtadega

1-17-2964

tegelema. See eeldab mingil määral ka süüdimõistetu usaldamist, tema probleemsest taustast

hoolimata. Kui see nn õige moment „maha magada“, siis võib juhtuda, et isiku potentsiaal

lastakse asjatult raisku minna ja tagajärjeks on veel suurem ohtlikkus.

30. Kohus leiab, et M. Wanscheidtile tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud

on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses

seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule

võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima

seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu

korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele

allutamine räägib Wanscheidti ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kriminaalhooldusosakonna

järelevalvele allutamise eesmärk on aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida

võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

31. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub M.

Wanscheidt

kuni

2020.a

sügiseni

käitumiskontrolli

nõuetele.

Teiseks,

nii

nagu

kriminaalhooldaja arvas ja M. Wanscheidt nõustus, tuleb talle määrata järgmised kohustused:

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte

omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda

tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast

vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud

sotsiaalprogrammis ning KarS § 75 lg 2 p 9 alusel alluda elektroonilisele valvele pikkusega 6

kuud. Kaks esimest kohustust ning punktis 8 nimetatud kohustus aitavad kaasa enesekontrolli

säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Tööhõivega seotud kohustus on

abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus

reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui M. Wanscheidt kaldub kontrollnõuetest kõrvale.

Seega juhul, kui M. Wanscheidt kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus

täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et veel ligi kaks aastat vangistust ära kanda.

32. Kohtuistungil osales kinnipeetava M. Wanscheidti kaitsja Sergei Politšev. Kohus rahuldas

kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 168.36 eurot. Vastavalt KrMS §-le 180 tuleb

kõnealune menetluskulu M. Wanscheidtilt välja mõista. Kohus leiab, et M. Wanscheidtile

võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud

summa ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust.

33. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus

süüdimõistetu M. Wanscheidti temale Viru Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõistetud

vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni

karistusaja lõpuni, s.o 26.10.2020 ning kuuekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. M.

Wanscheidtil tuleb asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast

vanglast vabanemist ning ta peab osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud

sotsiaalprogrammis. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb

süüdimõistetul täita katseaja lõpuni KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 21

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Kohtunik