1-18-6051/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2018, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-6051

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Tõlk

Meeli Antonov

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas

Liiva

Kriminaalasi

Dmitri Kivi süüdistatuna KarS § 424 ja § 349 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Dmitri Kivi

isikukood: 37802182716; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX, XXX; töökoht: XXX

kriminaalkorras varem karistatud kahel korral, viimati Tartu

Maakohtu 24.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3130

KarS § 424 järgi liitkaristusena 3 aasta 1 kuu 28 päeva

pikkuse vangistusega alates 26.05.2013;

tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Anu Vilt

RESOLUTSIOON

Õigeks mõista Dmitri Kivi KarS § 424 järgi.

Süüdi tunnistada Dmitri Kivi KarS § 349 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline

karistus 100 (ühesaja) päevamäära (1 päevamäär 10 eurot) ulatuses, s.o. summas 1000

(üks tuhat) eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada Dmitri Kivil rahaline karistus tasuda 10 (kümne) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt kuu

viimaseks päevaks vähemalt 100 (ükssada) eurot kuni rahalise karistuse summa täieliku

tasumiseni.

Menetluskulud

Välja mõista Dmitri Kivilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 1282 (üks tuhat kakssada

kaheksakümmend kaks) eurot ja 58 senti, s.o:

-

I astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetav sundraha 750 (seitsesada

viiskümmend) eurot;

-

504 (viissada neli) eurot ja 60 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud

tasust;

-

tunnistaja sõidukulu 27 (kakskümmend seitse) eurot ja 98 senti.

Jätta riigi kanda 504 (viissada neli) eurot ja 60 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale

makstud tasust ja joobeseisundi tuvastamise kulu 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot.

Võimaldada Dmitri Kivil temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena 1 (ühe) aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud summad tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355

Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis.

Rahalise karistuse tasumisel tuleb märkida viitenumbriks 99918400006891, menetluskulude

tasumisel viitenumbriks 99918700059085 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja

number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad summad kohtu määratud

tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise

korral pööratakse kohtuotsus nimetatud summade osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates

otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

Dmitri Kivi süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.10.2017 kella 01.29 paiku Tartu linnas Paju

ja Pika tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 530XD registreerimismärgiga XXX, omamata

vastava kategooria juhtimisõigust ning olles tarvitanud narkootilist, psühhotroopset või muu

sarnase toimega ainet, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt

tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud

joobeseisund. Nimetatud tegevusega rikkus Dmitri Kivi kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.

Seega pani Dmitri Kivi toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 (alates

01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Veel süüdistatakse Dmitri Kivi selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, esitas

05.10.2017 kella 01.29 paiku politseiametnik K.S. R. B. nimele väljastatud Eesti Vabariigi

juhiloa nr XXX ehk KarS § 350 tähenduses tähtsa isikliku dokumendi, eesmärgiga omandada

juhtimisõigus ning pääseda seeläbi vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava

kategooria juhtimisõiguseta.

Seega Pani Dmitri Kivi toime teise isiku nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamise eesmärgiaga omandada õigusi ehk KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

Süüdistatav Dmitri Kivi ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud

ja kohtus ütlusi anda ei soovinud.

1. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu

KarS § 424 sätestab kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Joobeseisund

liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase

toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud

või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid

on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud joove (korrakaitseseadus (KorS) § 36 lg 1, 4).

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 05.10.2017 kella 01.29 paiku juhtis Dmitri Kivi Tartu

linnas Paju ja Pika tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 530XD reg nr XXX, kui ta politsei

poolt kontrollimiseks kinni peeti. Mootorsõiduki juhtimise aega ja kohta tõendavad tunnistaja

K. S. ütlused (tl 25, 26) mille kohaselt kontrollis ta koos M. V. 05.10.2017 Paju 1a söögikoha

juures võimalikke liiklusrikkujaid. Samas pidasid nad öisel ajal kinni sõiduki BMW reg

märgiga XXX, mida juhtis süüdistatav Dmitri Kivi. Lisaks eeltoodule tõendab sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise protokoll (tl 34) teo toimepanemise aega ja kohta, samuti

mootorsõidukit juhtinud isikut, kelleks oli Dmitri Kivi ja kelle politsei kõrvaldas sõiduki

juhtimiselt kuni asjaolude ära langemiseni. Politseinikel oli alust arvata, et süüdistatav on

tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Selles osas

on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolud puuduvad.

Kriminaalasjas on vaidlus aga selles, kas Dmitri Kivi juhtis 05.10.2017 kella 01.29 paiku

mootorsõidukit Tartu linnas joobeseisundis ja kas joobeseisund on kriminaalasjas kogutud

tõenditega tuvastatav.

Tunnistaja K. S. ütluste (tl 25, 26) kohaselt teostas ta 05.10.2017 süüdistatavale alkoholi

tarvitamise kontrolli, mille tulemus osutus negatiivseks. Kuna eelnevalt oli neid juhendatud

jälgima ka võimalikke narkojoobe tundemärke, siis otsustas tunnistaja kontrollida juhi

võimalikku narkojoovet. Joovet kontrolliti süljetestiga, mis reageeris kanepile ja

amfetamiinile. Seetõttu toimetati Dmitri Kivi täiendava ekspertiisi teostamiseks SA TÜ

Psühhiaatriakliinikusse. Dmitri Kivil tema kinnipidamisel tuvastatud tervislikku seisundit

iseloomustab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 18), millest nähtub, et Tartu linnas

Paju ja Pika tänavate ristmiku juures kontrollis patrullpolitseinik K. S. kella 01.39 ajal Dmitri

Kivi seisundit indikaatorvahendiga Rapid STAT, mis andis positiivse näidu THC-le ehk

kanepile ja AMP-le ehk amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli

Dmitri Kivi pilk rahutu, otsiv; tal esines nüstagm; reaktsioonikiirus oli häiritud; kõne oli

segane, kiire; koordinatsioon kergete häiretega; kõnnak kergelt taaruv; käitumine rahutu,

omamehelik, ärrituv.

Tunnistaja K.S. (tl 25) ütlustest järeldub piisav alus mootorsõiduki juhtimiselt kinnipeetud

Dmitri Kivil joobeseisundi kontrollimiseks, mis on lubatud KorS § 37 lg 1 p 1 alusel.

Narkootilise või psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud

joobeseisundi tuvastamise kontrollile allutatud Dmitri Kivile selgitati tema õigusi eelnimetatud

seaduse § 41 lg 6 järgi, mida Dmitri Kivi on kinnitanud oma allkirjaga (tl 18 pöördel).

Narkootilise aine tuvastamiseks toimetati isik SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse KorS

§ 41 lg 1 järgi lubatud seaduslikul alusel ehk joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 19).

SA Tartu Ülikooli Kliinikum on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lg 1 alusel vastu

võetud haiglavõrgu arengukava § 2 lg 1 p 2 ettenähtud haiglate loetelus. Seega on raviasutus,

kuhu Dmitri Kivi narkootilise aine tuvastamiseks toimetati, bioloogilise vedeliku proovi

võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutaja ning seega pädev raviasutus.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 19) on tõendatud, et Dmitri Kivilt võeti uriiniproov

SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus 05.10.2017 kell 03.35 uuringuks, et tuvastada, kas

võetud proovis sisaldub narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti nähtub, et esimesel

korral jäi kahtlus proovipettusele, mistõttu on lastud teha kordusproov. SA TÜ Kliinikumi

Psühhiaatriakliiniku arst-resident L. J. koostatud tervisesisundi kirjeldamise protokolliga (tl

20-21) on tõendatud, et narkojoobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse toimetatud Dmitri Kivil

tuvastati vegetatiivse reaktsioonina pulss 89 x minutis ja vererõhk 197/113 mmHg ning

artikulatsioonihäirena kiire kõnetempo. Protokollis on märgitud, et isiku enda sõnul tarvitas ta

viimase 24 tunni jooksul allergiaravimit Zyrtec.

Uuringuakti nr 1894T (tl 19) kohaselt uuringuks esitatud Dmitri Kivilt 05.10.2017 kella 03.35

ajal võetud uriiniproovist 18.10.2017 võetud proovis narkootilisi aineid ei leitud.

Samas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis kohtutoksikoloogiaeksperdina töötava M. T.

27.10.2017 andnud hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 22),

millest nähtub, et Dmitri Kivil esinesid narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega

aine tarvitamisest tingitud füüsilised ja psüühilised muutumised, kliiniliselt esines joove.

Antud hinnangu asjaolusid selgitas M. T. ka asjatundjana kohtuistungil. Asjatundja ütluste (tl

29 pöördel-31) kohaselt sai järelduse aluseks politsei poolt koostatud indikaatorvahendi

kasutamise protokoll, isikut ennast ei ole ta näinud. Näiteks esinesid isikul protokolli kohaselt

joobeseisundile viitavad tunnused: nüstagm, segane kõne ja koordinatsioonihäired, mis

kokkuvõttes jätsid mulje, et isikul esineb joove või on märkimisväärne tervisehäire. M. T.

selgitas kohtus, et kuigi arsti poolt terviseseisundi kirjelduses ei ole praktiliselt enam midagi

leitav, on kahe kirjeldamise vahe 2 tundi, mistõttu joobe tunnused sõltuvalt tarvitatud ainest,

võivad olla kadunud. Kuna toksikoloogia labor määrab ära ainult narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjas olevad ained, aga mitte ravimeid nt antidepressante, siis

võib olla tegemist ka mingite ravimite kasutamisega. M. T. selgituste kohaselt mõjutab

tulemuse usaldusväärsust ka uriiniproovi puhtus.

KorS § 41 lg 13 sätestab, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku

terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku

joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Eelnevast nähtuvalt on käesolevas

kriminaalasjas hinnang antud aga indikaatorvahendi kasutamise protokolli põhjal. Kohus on

küll veendunud selles, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostanud K. S.

politseiametnikuna teadis, millistele asjaoludele tähelepanu pöörata - tema ameti eripära tingis

vilumuse ning kogemuse taolistes olukordades, ent tema hinnang võis olla ekslik. Kohus on

seisukohal, et tuleb arvestada ka seda, et indikaatorvahend narkojoobe tuvastamiseks võib anda

valepositiivse tulemuse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel esitati näiteks 2012. aastal

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile 3572 ekspertiisi ja uuringu proovid, millest 3084 puhul leiti

narkootilisi aineid. Samal aastal teostati 221 toksikoloogilist ekspertiisi, millest 155 ekspertiisi

puhul oli enne tehtud kiirproov, neist 36 osutus ekspertiisi käigus negatiivseks ning 69 juhul

leiti ekspertiisis muu aine, kui tuvastati kiirproov.

Hinnates Dmitri Kivi kliinilist pilti võimaliku narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase

toimega joobe kohta, on ekspert tuginenud pelgalt politsei poolt koostatud indikaatorvahendi

kasutamise protokollile. Nagu alkoholijoobe puhulgi, ei tuvasta indikaatorvahend joovet ega

oma tõenduslikku iseloomu, tõendiks saab süüteomenetluses olla bioloogilise vedeliku proovi

uuringuga tehtud joobe tuvastamine (KorS SE). Narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud

joobeseisundit ei saa tuvastada ametiisik, sh politseiametnikust tunnistaja, väliste tunnuste

põhjal, see on võimalik ainult kogumis bioloogiliste vedelike uuringuga, millele lisandub

terviseseisundi kirjeldus, sest vastavalt KorS § 36 lg-le 1 tuvastatakse narkojoobena

narkootilise või psühhotroopse aine esinemine organismis ning kehaliste või psüühiliste

funktsioonide häirumine või muutumine. Kohus ei kahtle küll asjatundja pädevuses hinnangu

andmisel, kuid ei saa eirata asjaolu, et asjatundja on arvamuse aluseks võtnud vaid politsei

poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud andmed.

Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha ainult siis, kui isiku süü on ümberlükkamatult tõendatud.

Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid

inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt

tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev

otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu

kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel

langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust

vastuoluliste või puudulike tõendite alusel.

Kohtul jäi kohtuliku uurimise lõpuks kahtlusi, mida tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu

hinnangul ei saa tõsikindlalt väita, et süüdistataval on narkojoove tuvastatud kooskõlas KorS

§-s 41 ettenähtud korraga, mistõttu ei saa välistada võimalust, et Dmitri Kivi ei olnud

kinnipidamise hetkel 05.10.2017 kella 01.29 ajal joobeseisundis. Eeltoodu alusel kohus leiab,

et süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

2. KarS § 349 järgi kvalifitseeritav kuritegu

KarS § 349 näeb ette karistuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi

kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Mootorsõiduki

juhiluba on tulenevalt KarS §-st 350 tähtis isiklik dokument. Et Dmitri Kivi kasutatud

mootorsõiduki juhiluba oli väljastatud R. B. nimele, oli see KarS § 349 alt 1 mõttes teise isiku

nimele välja antud.

Kasutamiseks tuleb pidada dokumendi rakendusse võtmist selle otstarbekohasel viisil. Dmitri

Kivi kasutas R. B. juhiluba eesmärgiga vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise

eest ettenähtud karistusest ehk võttis selle otstarbe pärasel viisil rakendusse ehk kasutas seda

arvestades asjaolu, et politsei andmebaasi õiendi (tl 35) kohaselt puudus Dmitri Kivil

05.10.2017 kehtiv juhiluba.

Dmitri Kivi poolt R. B. nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr XXX kasutamine

05.10.2017 kelle 01.29 paiku Tartu linnas Paju 1a juures on tõendatud tunnistaja K. S.

ütlustega (tl 25-26), mille kohaselt kontrollis ta 05.10.2017 Paju 1a juures mootorsõiduki

BMW reg märgiga XXX juhti. Kontrollimisel esitas juht juhiloa R. B. nimele. Küsimusele,

mis tema nimi on vastas juht, et ta on R.. Eeltooduga haakuvad ka tunnistaja M. V. ütlused (tl

60-61), mille kohaselt „see dokument ja isik, kes roolis istus tundus imelik, et ei ole sama isik.

Tunnistaja sõnul kutsuti isik enda autosse ja hakati küsitlema isiku sünniaega, isikukoodi, kus

elab, sest politseil on need andmed arvutisüsteemis olemas. Tunnistaja selgitas, et iga kord kui

küsitleti, siis ütles Dmitri Kivi vale koodi või sünniaja. K. S. selgitas, et süüdistatav ei olnud

ise ka kindel vastates ja sellest tekkis kahtlus, et siis ei ole äkki seesama isik. Tunnistaja

kinnitas, et süüdistatav ütles iga kord sama nime, kelle dokumendi ta andis.“ Kuna isikul enda

dokumenti polnud, siis vormistati isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 17), millest

nähtuvalt tuvastati Dmitri Kivi isik politsei andmekogu kaudu. Protokollis on kirjas, et isikul

isikut tõendavat dokumenti pole esitada, algselt esitas R. B. nimele välja antud juhiloa XXX.

Mis puutub kaitsja poolt viidatud parandusse isikusamasuse tuvastamise protokollis, siis

nendib kohus, et selguse huvides oleks paranduse tegemise kohta õiend tulnud küll protokolli

kanda, ent käesoleval juhul ei ole vastav puudus sellise kaaluga, mis muudaks protokolli või

selles tuvastatud järeldused tühiseks. Seega leiab kohus, et tõendi sisu on selge ja

vormistuslikud puudused ei muuda seda kohtukõlbmatuks.

Eeltoodud tõenditest nähtuvalt esitas süüdistatav 05.10.2017 politseiametnikule R. B. nimele

väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr XXX, kuna temal endal juhtimisõigus puudus ja niiviisi

soovis vältida mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistust. Seega oli süüdistatava

tegevuse, s.o teise isiku mootorsõiduki juhiloa kasutamise eesmärgiks vabaneda kohustusest,

s.o vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest.

Subjektiivne külg eeldab tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Dokumendi

kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega

tegutsema kavatsetult. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kohtu

hinnangul pani Dmitri Kivi talle süüksarvatava teo toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et esitab

teise isiku, s.o R. B. nimele väljastatud juhiloa olukorras, kus tal endal on kehtiv juhiluba

puudus. Süüdistatav teadis, et ta ei ole R. B., ning tal puudub juhtimisõigus, kuid siiski kasutas

teise isiku juhiluba, et enda tegelikku isikut varjata ja sedaviisi pääseda vastutusest ja

karistusest.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei

tuvastanud.

Seega pani Dmitri Kivi toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele

väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustusest.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 349 toimepandud kuriteo eest on ettenähtud vaid rahaline karistus. KarS § 44 lg 1

kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse kohus

süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada

erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud

päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus

on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase

suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta

andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust,

millest on maha arvatud tulumaks.

Kriminaalasja toimikus on olemas teatis Dmitri Kivi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme

kohta (tl 53). Arvestades, et 2016 oli Dmitri Kivi keskmise päevasissetuleku suuruseks – XXX

eurot, tuleb aluseks võtta miinimumpäevamäära suurus, mis on XXX eurot.

Kehtiva

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

karistuse

mõistmisel

võtta

lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates süüdistatava süü suurust teise isiku juhiloa kasutamises, eesmärgiga vabaneda

juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest, leiab kohus, et süü on

hinnatav alla keskmise. Oma sellise tegevusega süüdistatav reaalset kahju, s.o ei varalist ega

moraalset kellelegi ei tekitanud.

Kohtu hinnangul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja

eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning

seda, et süüdistatavat ei ole varem analoogse teo eest kriminaalkorras karistatud, peab kohus

võimalikuks karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

Samas on isikut varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras liiklusalaste

süütegude toimepanemise eest ning ka käesolevalt menetlusesemeks olev süütegu on toime

pandud liikluses, kuivõrd süüdistatavalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud ning

süüdistatav osales vaatamata juhtimisõiguse puudumisele taas liikluses sõiduki juhina ning kui

ta kinni peeti, esitas ta teise isiku nimele välja antud juhiloa, tõendamaks oma õigust juhina

liikluses osaleda ja vältimaks selle läbi uue süüteo toimepanemise eest määratavat karistust.

Asjas tuvastatu pinnalt ja arvestades süü suurust, on kohus seisukohal, et Dmitri Kivi on

võimalik mõjutada rahalise karistusega prokuröri poolt nõutavas määras. Seega kohus nõustub

prokuröri taotlusega ja mõistab KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Dmitri Kivile

rahalise karistuse 100 miinimumpäevamäära ulatuses. Seega tuleb Dmitri Kivi rahaliseks

karistuseks mõista 1000 eurot (100 x 10). KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse,

võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata

karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise

tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades, et Dmitri Kivil tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda

ka menetluskulud, leiab kohus, et Dmitri Kivile võib rahalise karistuse summa ühekorraga

tasumine käia üle jõu. Eeltoodud põhjustel on mõistlik anda Dmitri Kivile võimalus tasuda

rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on

süüdistatava menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9 järgi tunnistaja sõidukulu 27,98

eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 126 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses

ja kohtumenetluses kokku 1009,20 eurot ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva

otsusega kaasnev sundraha 750 eurot, kokku 1913,18 eurot.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude

väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui

menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele,

on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna

karistusregistri andmetel (tl 36-43) on Dmitri Kivi korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid

(sh karistusena määratud rahatrahvide tasumise kohta info puudub).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõista Dmitri Kivilt menetluskuluna riigi kasuks välja

sundraha 750 eurot, riigi õigusabi kulud 504,60 eurot ja tunnistaja sõidukulu 27,98 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel seoses Dmitri Kivi osalise õigeksmõistmisega jätta riigi õigusabi kulud

summas 504,60 eurot ja ekspertiisitasu summas 126 eurot riigi kanda.

Arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada

süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul

(KrMS § 180 lg 3). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rutt Teeveer

Kohtunik