4-18-4222/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-4222

1 (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2018

.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-4222 [2670,18,002190] Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi

L.K kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III 26.07.2018. a otsusele väärteoasjas nr 2670,18,002190 Istungil osalenud isikud: kaebuse esitaja

k menetleja ametnik ohtuvälise

L.K (ik: XXX; elukoht: ) XXX

Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri teabebüroo

(Pikk tn 18, Pärnu linn, Pärnu maakond) peaspetsialist Imre Veber RESOLUTSIOON

Juhindudes LS 224 lg 2

- § ; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133

135 kohus otsustas:

Jätta L K kaebus rahuldamata ja ja Piirivalveameti Lääne . Politsei-

prefektuuri

- ja menetlustalituse menetlusgrupi III Pärnu politseijaoskonna ennetus

26.07.2018. a 2670,18,002190 muutmata. otsus väärteoasjas nr

Rahatrahv 520 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas -le või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber 10220185086515. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutatud ja kättesaadav 18.10.2018.a.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul

4-18-4222

2 (7) alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 08.11.2018.a.

Asjaolud ja menetluskäik

01.07.2018. a koostas Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Veronika Soonmann i selle kohta, et L.K väärteoprotokoll

01.07.2018. a kella 15.56 paiku linnas juhtis XXX mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,73 ±0,05mg/l kohta. Alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus mõõdetud mõõtmeseadmega Lion Intoxlyzer 8000 nr. 80-005401, taatlemistunnistuse nr TTRC- 0,68 mg/l kohta. 18/0063. Lõpptulemus on

Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklus d, pannes seaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudei sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § järgi.

224 lg 2

26.07.2018. a otsusega nr 2670,18,002190 poolt eelpool määrati kohtuvälise menetleja

nimetatud väärteo karistuseks LS § toimepanemise eest L.K-le

224 lg 2 alusel

rahatrahv

0 eurot.

130 trahviühikut, s.o 52

Kaebuse sisu

15.08.2018.a esitas L.K le, Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse kuna ta ei ole juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, alkoholi tarvitas ta peale seda, kui oli auto ära parkinud palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada, kuna otsuse . Kaebuse esitaja tegemisel ei ole arvestatud tema vastulausega ja tema ütlusi tõenditega ümber lükatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tunnistaja ülekuulamise protokolli ei tohi arvestada, kuna materjalidest nähtuvalt annab tunnistaja ütlusi sündmuse kohta 01.05.2018.a, tegelik sündmus toimus aga

01.07.2018, puudub väärteoasja number ja ülekuulamise kellaaeg. Kaebuse esitaja on välja toonud ka asjaolu, et väärteoprotokollis on teo toimepanemise kohaks märgitud XXX, kuid otsuses on . XXX Kaebuse esitaja arvates on vale ka rikutud õigusnorm LS § 69 lg 3 Läht

. uvalt eeltoodust kaebuse esitaja palub kohtul tühistada otsus väärteoasjas nr 2670,18,002190 ja teha uus otsus VTMS § 29 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna peaspetsialist Imre Veber oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja L.K kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine L.K poolt on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükkiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus on seaduslik ning karistuse liik ja määr vastab teo raskusele.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja

. jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde ja palus otsus tühistada

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et väärteoa sjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

4-18-4222

3 (7)

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebuse ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

L.K-le

lg 2 pannakse süüks LS § 69 lg 3 nõude rikkumist ning sellega LS § 224 järgi kvalifitseeritava väärteo toi anemist, s.t mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi me p piirmäära ületades.

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 – milligrammi.

Kohus on seisukohal, et L.K on täitnud LS § 224 lg sätestatud väärteo -s 2 objektiivse koosseisu.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist L.K-le 01.07.2018. a kella 15.56 paiku XXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

0,73 ±0,05mg/l kohta. Seega peab kohus analüüsima, kas L.K juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

L.K ütluste kohaselt sõitis ta 01. juulil Hansapäevadele autoga, kuid oli 2018.a. sel hetkel kaine. Seejärel viis 2 kassipoega naise sõbrannale ja läks pojaga õnneratta juurde. Kui laps mängis loomade juures, läks ta ise oste tegema ja jõi ka alkoholi, vahepeal käis ka ostetud asju autosse viimas. 3. või 4. korral, kui ta ostetud asju autosse pani ja lahkus auto juurest, poeg oli p tema juurde helkurvestidega inimesed ja latsi peal õnneratta juures, jooksid teatasid, et neile on helistatud, et ta sõidab purjus peaga. Tal paluti kaasa tulla, kuid ta keeldus, kuna ta ei ole avaliku korda rikkunud. Politsei viis ta politseijaoskonda. Sündmus võis toimuda

Ringi 24 või 26 aadressil arkis ära umbes tund aega varem kella 15.56 ajal, kuid auto p .

Parandatu

d protokoll anti talle kohe kätte.

Politseiametnikust tunnistaja Veronika Soonmanni ütlustest nähtuvalt teostasid nad liiklusjärelevalvet, kui 01.07.2018 kella 15.30 paiku tuli neile teada võimaliku joobes juhi kohta

XXX vahelisel alal, XXX . Antud aadressile kontrollima minnes kõrval sõiduk esialgu seisis. Sõidukiks oli tume maastur. Mõne aja pärast otsustati uuesti kontrollima minna ning kohas kus nad eelnevalt olid

, nad k liikus aeglaselt sõidukit näinud nägid, et sõidu ja ta jäi seisma mõned

meetrid eemal. Tunnistajal oli koguaeg kontakt selle Tunnistaja kinnitas, et auto sõidukiga.

liikus ja juhi kohalt isik . väljus , kelle tunnistaja tundis kohtuistungil ära L.K

Tunnistaja nägi teda ka sõitmas. Seejärel juht Hansapäevade poole. liikus jalgsi Tunnistaja väljus sõidukist ja kõnetas juhti, juht vaatas talle otsa, kuid keeras seejärel selja ja astus eemale.

Oli aru saada, et juht on joobes, oli tunda alkoholilõhna. ooksin talle jär Tunnistaja j ele ja

kõnetas politseisõiduki poole. Juht tuli juhti uuesti, selgitas olukorda ja palus tal liikuda kaasa

väga vastumeelselt sõiduki juurde, et võtta . Tunnistaja liikus eespool kiiremini isiku

kontrollimiseks indikaatorvahend, kuid järgmiseks hetkeks ta n , et juht jooksis teises suunas ägi tema paarilise Kristjan Pani eest ära. Paariline karjus, et „seis politsei“, kuid ta ei jäänud seisma. Nad mõlemad jooksid juhile järele, kuid korduvatele korraldustele ta ei allunud ning lõpuks sai tunnistaja paariline t Isik toimetati turvalisuse huvides politseibussi ja toimetati a kätte. politseijaoskonda.

4-18-4222

4 (7)

Politseiametnikust tunnistaja Kristjan Pani ütlustest nähtuvalt täitis ta

01.07.2018 koos

Veronika Soonmanniga tööülesandeid, kui tuli väljakutse, et must maastur liigub suunas. XXX

Kohale jõudes oli sõiduk pargitud kõnniteele. Hiljem uuesti sõidukit kontrollima minnes nad nägid, et see sõiduk liikus ja jäi seisma juhi kohalt väljus L.K. Paariline läks ning

autost esimesena s isikuga vestlema ja selgitama olukorda. Isikul oli suust tunda välja ja hakka

alkoholilõhna ja seetõttu läks paariline isiku joobe tuvastamiseks indikaatorvahendit tooma.

Tunnistaja isikuga sinna samasse ning , et isik alustas eemale liikumist. jäi ühel hetkel märkas Tunnistaja andis korralduse „seis politsei“, peale mida hakkas isik jooksma. Nad jooksid isikule järgi, sai ta kätte tõendusliku d , paigutasid politseibuss ja viisid politseijaoskonda, et tuvastada alkomeetriga joove. Esialgu isik keeldus alkomeetrisse puhumast, kuid hiljem nõustus ja tuvastati joove. juhiga vestlemise ajal autos ka 5-6 aastast last, kes anti hiljem Tunnistaja nägi

L.K elukaaslasele . üle

Eeltoodud tunnistajate Kristjan Pani ja Veronika Soonmanni ütlustega on ümber lükatud L.K ütlused selle kohta, et tema sõiduautot ei juhtinud. Tunnistajad on üheselt joobes

kinnitanud, et nägid kõrval 01.07.2018 kella 15.30 paiku

XXX juhtimas L.K

mootorsõidukit (tume maastur), kes väljus juhi kohalt ja kelle suust oli tunda alkoholi lõhna.

Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et politseiametnikud suundusid L.K juurde vahetult peale tema autost väljumist, kuid isik ei allunud politsei korraldustele ja püüdis põgeneda ning tunnistaja Kristjan Pani nägi autos ka menetlusaluse isiku poega. Seega on L.K ütlused vastuolus ka selles osas, et ta oli politsei saabudes platsi peal koos pojaga . õnneratast keerutamas Kuivõrd L.K ütlused on suures osas vastuolus tunnistajate ütlustega, jätab kohus menetlusaluse isiku ütlused tõendikogumist kõrvale osas, mis puudutab sõiduki joobes juhtimist ja tema kinnipidamist. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas L.K tõi Hansapäevadele saabudes oma naise sõbrannale kassipojad või mitte, kuivõrd tunnistajate ütlustega on tõendatud, et L.K juhtis joobeseisundis sõidukit. Ka L.K enda käitumine (politsei eest põgenemine) viitab sellele, et ta kartis, et teda võidakse joobes juhtimise tõttu võtta vastutusele. Seda, et tunnistajatel oli kahtlus, et

L.K võib olla alkoholijoobes kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, ,

mille kohaselt on L.K

kõrvaldatud 01.07.2018. a kell 16.13 sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX juhtimiselt

XXX LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni aluste äralangemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Kaebuse esitaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud ka seetõtu, et teda ei kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ei sõitvast ega seisvast autost. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtus on leidnud tuvastamist, et politseiametnikud nähes L.K mootorsõidukit juhtimas, jätsid oma sõiduki seisma ja liikusid koheselt L.K juurde ajal mil ta hakkas Hansapäevade ala poole liikuma ning kõnetasid teda. Tunnistajate Veronika Soonmanni ütluste kohaselt sai L.K aru, et teda kõnetatakse, kui jätkas liikumist, kui politseiametnikud järgnesid talle ja lõpuks toimetati isik politseibussi. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et L.K oleks peale autost väljumist alkoholi tarvitanud, vaid tegeleti L.K tagaajamisega. Seega on tõendatud, et L.K oli alkoholi tarvitanud enne mootorsõiduki juhtimist ja oli seega sõidukit juhtides alkoholijoobes.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja kasutamise protokoll tõendavad L.K joobe tuvastamist tunnistajate ütlusi selle kohta, et

ja

isiku suust oli tunda alkoholi lõhna. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et

01.07.2018.a kella 16.13 on L.K

mõõdetud indikaatorvahendiga

alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,86 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on

4-18-4222

5 (7)

märgitud silmade punetus, kerged häired, rahutus, ärritumine ja alkoholi lõhn suust. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja alkomeetri Lion Intoxlyzer 8000 nr. 80-

005401 ( atlustunnistus nr TTRC-18/0063) L.K 01.07.2018.a ta

väljatrükist oli kella 16.38-16.43 toimunud mõõtmisel alkoholijoove 0,73 mg/l, arvestades laiendmääramatust

+/- mg/l. 0,05 mg/l, oli mõõtetulemus 0,68

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusseaduse sellest sättest lähtudes ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogi, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus nr 3-1-1-5-15, p 8). Seega võivad väärteomenetluse lõpetamise kohtumenetluses tingida üksnes need kohtuvälises menetluses aset leidnud menetlusõiguse olulised rikkumised, mis ei ole kohtumenetluses kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a otsus nr 3-1-1-2-16, p 11).

Kaebuse esitaja on oma kaebuses ette heitnud, et väärteoprotokollis ja otsuses märgitud teo toimepanemise koht on erinevad. Kohtuväline menetleja selgitas, et selline viga võis tulla andmebaasi vea tõttu, kuid õige on koht, mis on märgitud väärteopr – otokollis . Ka XXX tunnistaja Veronika Soonmanni selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokolli oli algselt märgitud toimumise kohaks XXX, kuna isik kogu aeg segas tunnistajat ja seetõttu tuli viga, mille tunnistaja kohe ka protokollis ära parandas. Parandatud protokoll anti ka menetlusalusele isikule. Mõlemad kohtus üle kuulatud tunnistajad andsid ütlusi, et sündmus toimus Kerese ja

Vee tänava vahelisel alal kõrval, milline XXX vastab aadressile XXX. Samuti heitis kaebaja ette, et tunnistaja ülekuulamise protokollis on tunnistaja andnud ütlusi, et sündmus toimus

01.05.2018.a. Kohtuistungil tunnistaja Kristjan Pani selgitas, et ülekuulamise protokollis on ekslikult märgitud teine kuupäev, mis on inimlik viga, mis võis tekkida sellest, et tunnistaja oli menetlusaluse isiku tegevuse tõttu kergelt ärritunud ja kogenematu. Tunnistaja kinnitas, et sündmus toimus samal päeval, kui ta andis ütlusi, s.o 01.07.2018. Ka tunnistaja Veronika

Soonmann andis kohtuistungil ütlusi, et sündmus toimus 01.07.2018. a. Samuti on väärteo toimepanemise aeg tõendatud teiste kirjalike tõenditega - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – millised kõik viitavad kuupäevale 01.07.2018.a. Seega on kohtuliku arutamise tulemusena tuvastamist leidnud, et L.K on väärteo toime pannud 01.07.2018.a XXX aadressil ning kohtuvälises menetluses aset leidnud vead kõrvaldatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et L.K juhtis

01.07.2018. a kella 15.56 paiku

XXX linnas liikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus

0,68 mg/l väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui kohta. Seega, L.K, juhtides liikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

LS § 224 lg 2 järgi. Kohus ei nõustu L.K poolt kaebuses märgitu ga selles osas, et LS § 69 lg 3 rikkumine räägib narkootikumide tarvitamisest, seega on tegemist vale rikkumise viitega. L.K vastulauses toodud väljavõtted seadusest on kehtetud. Käesoleval ajal kehtiva (RT I 2010, 44, 261) LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus selgitas seda L.K-le ka kohtuistungil ja isik sai sellest aru.

4-18-4222

6 (7) KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et L.K tsetult pani väärteo toime kava KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Sõidukiga sõitma asudes L.K teadis, et on tarvitanud alkoholi ja et selline seisund on juhile keelatud. L.K kinnitas, et tarvita

s Hansapäevadel alkoholi.

Seega on L.K

- 2

täitnud KarS § 224 sätestatud väärteo koosseisu. lg s

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et L.K-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 näeb ka

00 trahviühikut, aresti või sõiduki

ristusena ette rahatrahvi kuni 3

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahe kümne kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline teist menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg

3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning -

LS § 224 lg 3 p 2 alusel 3 12 kuuni, kui isikut on varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest - - karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole L.K kehtivaid karistusi LS § 224 järgi kvalifitseeri . tava väärteo toimepanemise eest

Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § 224 lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

L.K süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja L.K oli alk

oholijoobe määraks vähemalt 0,68 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt üle keskmise määra (keskmine 0,50 mg/l). Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisest suuremale süü suurusele. Lisaks mõjutab süü suurust väärteo toimepanemise L.K subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning

4-18-4222

7 (7) L.K pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest suuremale süü suurusele. Neid süü L.K

suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda keskmisest suuremaks.

Kohus leiab, et L.K puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid Ka - L.K ei ole avaldanud kahetsust ei rS § de 57 ja 58 mõttes.

kohtuistungil ega kohtueelses menetluses, kuna ta ei tunnista oma süüd. Karistusregistrist nähtuvalt on

1 kehtiv väärteokaristus ja 1 kehtiv kriminaalkaristus. L.K

Karistused on L.K-le ja rikkumiste eest määratud KarS § 262 lg 1 KarS § 424 .

Rikkumiste eest on aristuseks rahatrahv ja rahaline karistus L.K le mõistetud k - .

L.K-le karistused ei ole aga mõistetud mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste

toimepanemisest. Samas

tuleb arvestada, et viimasest rikkumisest on möödas ca 1 aasta.

Samuti arvestab kohus eripreventiivsete kaalutluste kõrval karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. LS § 224 lg 2 rikkumise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. L.K puuduvad kehtivad karistused LS § 224 järgi kehtiv karistus KarS § 424 järgi, mis on

, kuid samas on tal

aga toime pandud 2013. a. Seega antud juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista L.K-le rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Kohtuväline menetleja on L.K karistanud põhikaristusena 130 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmises määras allapoole oleva rahatrahviga. Kohtuväli ne menetleja on oma

kirjalikus vastuses põhjendanud, et karistuse määramisel arvestati, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus samalaadse rikkumise eest. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt mää tema süü L.K-le on ratud karistus vastab

suurusele ning

- ja e . üld ripreventiivsetele eesmärkidele

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüline käitumine LS § 69 lg 3 nõuete L.K

rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Samuti vastab L.K-le määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus L.K kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III 26.07.2018. a otsuse väärteoasjas nr 2670,18,002190 muutmata

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Tammeniit Kohtunik