2-18-15104/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15104 Tsiviilasi MTÜ Euroopa alaline vahekohus (asutamisel) kandeavaldus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna 14. septembri 2018 määrus nr M 50099004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Euroopa alaline vahekohus (asutamisel) määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: MTÜ Euroopa alaline vahekohus (asutamisel), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna

14. septembri 2018 määrus nr M 50099004 ning saata asi tagasi Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse uueks läbivaatamiseks. 2. Rahuldada MTÜ Euroopa alaline vahekohus (asutamisel) määruskaebus. Menetluskulude jaotus

3. Jätta MTÜ Euroopa alaline vahekohus (asutamisel) menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. MTÜ Euroopa alaline vahekohus (asutamisel) (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles taotleti mittetulundusühingu Euroopa alaline vahekohus (asutamisel) kandmist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 14. septembri 2018 määrusega jäeti kandeavaldus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on taotletav ärinimi Euroopa alaline vahekohus eksitav, kuna esitatud põhikirjast ei nähtu üleeuroopaline tegevus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning saata asi registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruse põhjendusest võib järeldada, et taotletava nimega mittetulundusühingu registreerimiseks tulnuks avaldajal põhikirjas näidata üleeuroopaline tegevus. Avaldaja ei nõustu kandemääruses esitatud põhjendustega. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 7 lg 1 sisaldab ammendavat loetelu, mida põhikirjas tuleb märkida. MTÜS § 7 lg-st 1 ei tulene, et avaldaja peaks määratlema ja põhikirjas märkima tegevuspiirkonna. MTÜS § 4 lg 2 järgi ei või nimi olla eksitav eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Vaidlustatud määruse põhjendavast osast võib järeldada, et ärinimes sõna „Euroopa“ kasutamine eeldab ühingu üleeuroopalist tegevust. Avaldaja ei nõustu määruses esitatud väidetega. Registreeritava mittetulundusühingu eesmärgiks on alalise vahekohtu tegevuse korraldamine vastavalt rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusregulatsioonile (põhikirja p 3). Kuivõrd registreeritav mittetulundusühing korraldab vahekohtu tööd vastavalt rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse normidele, on tegevus planeeritud muuhulgas ka teiste Euroopa riikide territooriumil, sh Prantsusmaal, Strasbourgis, kus asub Euroopa Inimõiguste Kohus. Kuigi MTÜS § 7 lg 1 ei näe ette avaldaja kohustust määratleda põhikirjas ühingu tegevuspiirkond, on avaldaja poolt koos kandeavaldusega esitatud põhikirjas (p 3) antud selge viide rahvusvahelise tegevuse korraldamisele, sh Euroopa riikides. MTÜS ei keela mittetulundusühingu nimes sõna Euroopa kasutamist, seda enam olukorras, kus mittetulundusühingu tegevus on planeeritud rahvusvahelise tegevusena Euroopa territooriumil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu registriosakonna eitav kandemäärus nr M 50099004 tühistada. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

5. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et MTÜS ei kohusta mittetulundusühingut märkima põhikirjas ühingu tegevuspiirkonda. Ringkonnakohus märgib, et MTÜS § 7 lg 1 sellist kohustust tõepoolest ei sätesta. Kohtunikuabi ei ole ka viidanud, et esineks MTÜS § 7 lg-s 1 sätestatud nõuete täitmata jätmist. MTÜS § 4 lg 2 kohaselt ei või mittetulundusühingu nimi aga olla eksitav ühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.

Seega tuleb käesolevas asjas võtta seisukoht, kas ühingu nimes geograafilise piirkonna nimetuse (nt Euroopa) kasutamine on lubatav üksnes eeldusel, et ühingu tegevus hõlmab enam kui üht Euroopa (Liidu) riiki ning juhul, kui tegevus piirdub siiski vaid ühe riigiga, oleks tegemist eksitamisega.

6. Määruskaebuse esitaja leiab, et põhikirja p-s 3 on selge viide rahvusvahelise tegevuse korraldamisele, sh Euroopa riikides. Põhikirja üldsätete p-i 3 kohaselt on seltsi eesmärgiks alalise vahekohtu tegevuse korraldamine vastavalt rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusregulatsioonile. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu tuleneks põhikirja üldsätete punktist 3 selgelt, et asutatav mittetulundusühing hakkab oma põhikirjalist tegevust läbi viima rahvusvahelisel tasandil. Põhikirjast on võimalik üldsõnaliselt järeldada üksnes seda, millise õiguse alusel alalise vahekohtu tegevust korraldatakse.

7. Samas, ehkki põhikirjast ei tulene ühtegi viidet sellele, et mittetulundusühingu planeeritav tegevus hakkaks toimuma üleeuroopaliselt, ei ole põhikirjaga siiski ka piiratud üleeuroopaline tegutsemine. Põhikirja üldine sõnastus ei anna alust arvata, et soovitud nimi oleks eksitav ühingu tegevusalade või eesmärkide osas. Ringkonnakohus leiab, et ühingu nimes viite kasutamine geograafilisele piirkonnale (Euroopa) ei tähenda iseenesest veel selget viidet ühingu tegevuse (geograafilisele) ulatusele. Lisaks ei ole alust pidada nimetuse „Euroopa“ kasutamist eksitavaks, kuna ka Eesti kuulub geograafiliselt Euroopasse. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu registriosakonna määruse ning saadab asja Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse uueks läbivaatamiseks.

8. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2). Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist (TsMS § 172 lg 2 ja § 150 lg 4).

9. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Järelikult ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp