1-09-8910/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-8910

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-8910 nr. 09230103603 / /

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 27. oktoobril 2009.a. Kriminaalasi A.J süüdistuses KarS § 329 järgi üldmenet-

luses Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Veera-Tolli Baskin

SÜÜDISTATAV:

A.J : xxx , isikukood: xxx , kodakondsus:EV, haridus: keskeri haridus, emakeel: eesti keel , töökoht : OÜ M , karistatus: väärteokorras karistatud 22-l korral; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 09.06.2000. a. Lääne-Viru Maakohus poolt KarS § 139 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 2990.- krooni; 22.09.2000. a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 204 lg 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6 kuud; katseaeg 1 aastat ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 10.04.2006. a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 4 alusel mõisteti rahaline karistus 9500.- krooni; 15.01.2008. a. Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 alusel mõisteti rahaline karistus 142 PM s.o. 9940.- krooni; 09.02.2009. a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 9 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud; KarS § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö 356 tundi; tähtaeg 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks.Tõkend: Elukohast lahkumise keelu kohaldamine alates 06.03.2009.a. RESOLUTSIOON

Mõista A.J süüdi KarS § 329 järgi ning karistada 4(nelja) kuulise vangistusega .

2

KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.J ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all

KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi s.o.: elab kohtu määratud alalises

elukohas;ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista A.J-ilt välja KrMS § 180 menetluskulud riigituludesse , s.o kaitsja-

tasu -krooni ( üks tuhat ükssada krooni ) ning sundraha (kuus tuhat viissada kaks- 1100. 6525 küm-mend viis) krooni.

Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandus-

ministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ A.J 2800049777 , 1-09-8910 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Süüdistus

A.J süüdistatakse selles, et tema, kes on 09.02.2009.a. karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks, juhtis

20.02.2009.a. kella 10:58 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn – Narva mnt 62. km-l

Tallinna suunas mootorsõidukit Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, omamata juhtimisõigust.

Seega A.J, hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine. Süüdistatav A.J kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ei tunnista- nud ennast toimepandud kuriteos süüdi , samuti ei pidanud süüdistatava kaitsja süüdistust KarS § 329 järgi põhjendatuks. Süüdistatava A.J-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis ta 20. veeb- ruaril 2009.a. Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit, seda ta ei eita, kuid enda teada oli tal veel sõiduki juhtimise õigus alles, kuigi 09. veebruaril 2009.a. mõistis Harju Maakohus ta süüdi KarS § 424 alusel ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 7-ks kuuks, kuid tema arvas, et kohtuotsus jõustub alles 15 päeva pärast Kinnitas, et sai kohtuot-susest aru, kuid seda karistuse osas, edasikaebamise õigust ja korda talle eraldi ei selgitatud. Sai kohtuotsuse samal päeval kätte ka andis kirjaliku apellatsioonikaebusest loo- bumise allkirja s.t. et ta ei kaeba kohtuotsust edasi. Kinnitas ka, et ei esitanud hiljem apellat- siooni teatist ega esitanud apellatsioonkaebust. Sellele vaatamata arvas, et võib veel autoga

3 sõita, küsis oma advokaadi käest, kes kinnitas, et veel võib sõita. Kui oleks teadnud, et koh- tuotsus on jõustunud ja enam sõita ei tohi, poleks 20. veebruaril 2009.a. autorooli istunud.

Süüdistatava kaitsja avaldas kohtuistungil, et tema kaitsealune tuleb KrMS § 199 lg.1 p.1 alusel õigeks mõista, sest puudub kriminaalmenetluse alus. KrMS § 408 sõnastust keegi muutnud ei ole ning kaitsja leiab, et kohtuotsus jõustub peale apellatsioonteate esitamise aega. Igale isikule tuleb kohtuotsuse kuulutamisel selgeks teha , mis ajast kohtuotsus jõustub. 09. veebruaril 2009.a. Harju Maakohus ei selgitanud, millal kohtuotsus jõustub ja otsuses oli kir- jas ainult üldine edasikaebamise kord ja tähtajad. Veebruaris 2009.a. oli tegemist kiirme- netlusega ning kaitsja leiab, et edasikaebamise puhul tuleb juhinduda KrMS § 408 lg.2,3 , § 254 lg.6 ja § KrMS § 256-4 lg.4 –st , millest lähtuvalt toimub kohtumenetlus kiirmenetluses KrMS § 233-238 või § 239-250 või § 266-317 sätestatud korras, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kaitsja leiab, et tegemist on blanketse normiga ja ainult ühes sättes s.o. KrMS § 254 lg-s.6 on märgitud jõustumise tähtaeg (käskmenetlus) s.o. 10 päeva peale otsuse kättesaamist, kuna 10 päeva jooksul on isikul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldises korras.

Prokurör oma süüdistuskõnes leidis, et A.J-i kuritegu on tõendamist leid- nud ja ka õigesti kvalifitseeritud. A.J mõisteti 09.02.2009.a. Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. Kohtuistung toimus kiir- menetluses lühimenetluse sätete alusel ( 1/3 vähendati karistust )Kohus kuulutas kohtuotsuse koheselt peale kohtuistungit, selgitas selle sisu ja ka võimalust apellatsioonõiguse loobumi- seks. A.J ise, tema kaitsja ja prokurör loobusid apellatsioonõigusest, mis kanti ka kohtuistungi protokolli . Prokurör leidis, et apellatsioonõigusest loobumise võimalus kohtu- otsuse resolutiivosa kuulutamise järel ongi loodud selleks, et hoida kokku aega ning teisi res- sursse, kohus ei pea sellel juhul kohtuotsust põhistama ja jõustub resolutiivosa. Seda on leid- nud ka Riigikohus oma kohtumääruses nr. 3-1-1-59-06, mille kohaselt KrMS § 408 lg.2, § 410 lg.1 ja § 412 lg.1,2 sätetest tulenevalt jõustub kohtu resolutiivotsus , kui kõik kohtume- netluse osalised peale kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist loobuvad apellatsioonõigusest või ei teavita kohut 7 päeva jooksul apellatsioonõiguse kasutamise soovist. KrMS § 410 lg.1 alusel pööra-takse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud. 09.02.2009.a. kohtuotsus jõus- tus 10.02.2009.a., kuna kõik menetlusosalise loobusid apellatsiooni esitamise õigusest . Toimikus on A.J-i karistusõiend, millest nähtub, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on kantud karistusregistrisse 16.02.2009.a., seega oli kohtuotsus 20. veebruariks 2009.a., kui A.J kinni peeti, jõustunud ja täitmisele pööratud ning tema tegu on õigesti kva-lifitseeritud. Antud kuriteo subjektiivsete tunnuste sisuks on isiku tahtlus, mis esi- neb 3-s vormis- kavatsetus, otsene tahtlus ja kaudne tahtlus. Prokurör leidis, et A.J- lonskas tegutses kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et võib toime panna õiguserikku- mise.A.J oleksid pidanud tekkima küsimused, millal kohtuotsus jõustub ning mis tagajärjed on sellel, kui ta apellatsiooni esitamise õigusest kirjalikult kohtuotsuse kuuluta- mise järel loobub.Prokurör leiab, et kohtuotsusest mitte arusaamine ja seaduse mittetundmine ei vabasta kedagi vastutusest. Prokurör taotles A.J-i süüdimõistmist ja karis- tamist 5 kuulise vangistusega, mida ei pöörata KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel 2 aastase katseaja jooksul täitmisele koos KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuete täitmisega.

Kohus uuris antud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid : Harju Maakohtu 09.02.2009.a. kohtuotsus /t.l. lk.3-5/ milles mõisteti A.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 alusel 6(kuue) kuulise vangistusega,mis

4 asendati üldkasuliku tööga 356 tundi ,selle tegemise tähtajaga 1 aasta ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. 20.02.2009.a väärteoprotokolli AB 1063203 /t.l. lk.6/ kohaselt juhtis A.J samal päeval kell 10.58 Harjumaal, Tallinn-Narva maanteel liikudes Tallinna suunas moo- torsõidukit Opel Vivaro, reg. Nr-ga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust . 09.02.2009.a. kohtuistungi protokoll ja kirjalikud loobumised apellatsioonõiguse kasutami- sest /t.l. 20-23/, millest nähtub, et kohtuotsuse kuulutamisel on kohtunik selgitanud edasikae- bamise korda ja võimalust apellatsioonõigusest loobuda. Protokolli on kantud kõikide menet- lusosaliste kinnitused ,et loobuvad apellatsioonõigusest ja lisatud on ka kirjalikud allkirjad selle kohta. Teatisest karistusregistri väljavõttega /tl. Lk. 34-40/ nähtub, et kriminaalasjas nr. 1-09-1838 on Harju Maakohtu otsus tehtud 09.02.2009.a. , jõustunud on kohtuotsus 10.02.2009.a.

Kohtuotsuse põhjendused.

Kohus ,kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et A.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemi- ses on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud, A.J-i tegu vastab KarS § 329 sätestatud teo süüteokoosseisule, on õigusvastane ja A.J on selle teo toimepanemises süüdi.

A.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema hoidis kõrvale täitmisele

pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest s.o. ta on isikuks, keda 09.02.2009.a. karistati Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud 28 päe- va, mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks, kuid kes juhtis 20.02.2009.a. kella 10:58 ajal Harjumaal Kuusalu vallas

Tallinn–Narva mnt 62. km-l Tallinna suunas mootorsõidukit Opel Vivaro registreeri- mismärgiga xxx, omamata juhtimisõigust. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidluse all asjaolu, et A.J 20.02.2009.a. juhtis Harjumaal Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit , seda ei eita süüdistatav ka ise. Ka ei eita A.J asjaolu, et Harju Maakohtu 09.02.2009.a. kohtuotsusega mõisteti ta süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 9-kuulise vangistusega , KrMS § 238 lg.2 alusel 6(kuue)

kuulise vangistusega,mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi ,selle tegemise tähtajaga 1 aasta ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. Vaidluse all on küsimus sellest, kas 09.02.2009.a. kohtuotsus oli 20. veebruariks 2009.a. jõus- tunud ja täitmisele pööratud. A.J on antud kriminaalasja uurimise ajal ja väitis kohtuistungil, et Harju Maakohtu kohtuotsus ei olnud jõustunud, samas ei ole ta huvi tundnud selle vastu, millal kohtuotsus jõustub. Ta ei teinud järelepärimisit ARK’i, kas ta juhiluba on kehtiv või mitte. Kui isik on kohtuotsusega süüdi mõistetud, siis peab ta ise huvi tundma, mil- lal otsus jõustub, mida ta teha tohib või mida mitte. A.J oli isiklikult kätte saanud kohtu lahendi,kinnitanud, et talle on kohtuotsus arusaadav. Eriti peaks see küsimus kohtuotsuse jõustumisest tekkima päevakorda siis kui ta ei vaidlusta karistust ning kohtuotsu- se kuulutamise järel loobub kirjalikult apellatsioonõiguse kasutamisest. . KrMS § 315 lg.5 p.2 kohaselt pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist kohtunik teatab

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab KrMS § 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust, sama § 315 lg.6 kohaselt kantakse apellatsioonõigusest loobumine kohtuistungi protokolli ning sama §-I lg.7 kohaselt

kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui 7-päevase tähtaja

jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsioonõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 313 või 314 sätestatu.

5 09.02.2009.a. kuulutas Harju Maakohus kohtuotsuse lõpposa . Toimiku materjalidest nähtu- valt sai A.J kohtuotsuse kätte samal päeval ja nii ta ise, kui ka tema kaitsja ja prokurör loobusid kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest, mida kõik menetlus- osalised on kinnitanud ka oma allkirjaga /t.l. lk.23 /. Kohus leiab, et isikul on õigus esitada

kohtuotsuse peale apellatsiooniteatis ja apellatsiooni kaebus siis, kui ta pole

apellatsiooniõigusest kirjalikult loobunud. Kohus leiab, et antud juhul on A.J kaotanud õiguse kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada ja KrMS § 408 lg.1 alusel (seda

ta ka ei teinud) ,kohtuotsus jõustub , kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses , seega andes 09. veebruaril 2009.a. kirjaliku nõusoleku apellatsiooniõigusest loobumiseks, kaotas isik õiguse kohtuotsust edasi kaevata ja kohtuotsus jõustus 10. veebruaril 2009.a. ning pöörati koheselt ka täitmisele.

Eelnevast tulenevalt nõustub kohus prokuröri seisukohaga selles, et apellatsiooniõigusest loobumise võimaluse andmise eesmärk ongi selles, et hoida kokku kohtumenetluse aega ja

muid resursse ning kohus ei pea põhistama kohtuotsust ja koheselt jõustub kohtuotsuse resolutiivosa. Asjakohane ei ole kaitsja viide sellele, et tulnuks juhinduda vähemalt 10 päevasest tähtajast kohtuotsuse jõustumisel, kuna KrMS § 256-4 lg.4 st lähtuvalt toimub kohtumenetlus kiir- menetluses KrMS § 233-238 (lühimenetlus ) või § 239-250 (kokkuleppemenetlus) või 251- 256 (käskmenetlus) või § 266-317 (üldmenetlus) sätestatud korras ning ainult ühes sättes s.o. KrMS § 254 lg-s.6 on märgitud jõustumise tähtaeg (käskmenetlus) s.o. 10 päeva peale otsuse kättesaamist, kuna 10 päeva jooksul on isikul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldises korras . 09.veebruaril 2009.a. arutati A.J-i kriminaalasja kiirmenetluses lühimenetluse (KrMS § 233-238) sätteid järgides ning käskmenetluse sätteid antud konkreet- se kriminaalasja kohtumenetluses ei kohaldatud.

Kohus leiab, et eeltoodust lähtuvalt on täidetud KarS § 329 objektiivne koosseis s.o. isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus; see kohtuotsus on jõustunud; kohtuotsus on täitmisele pööratud ning isik hoidis talle süüteo eest mõistetud karistusest kõr- vale. Subjektiivseks tunnuseks on isiku tahtlus, mis esineb kolmes vormis – kavatsetus, otsene taht- lus ja kaudne tahtlus. Arvestades asjaolu, et A.J on isik, kellel ei ole jurii- dilist haridust, siis ei tegutsenud ta kavatsetult ega otsese tahtlusega, vaid kaudse tahtlusega . Kaudse tahtluse puhul peab isik pidama võimalikuks, et ta võib toime panna mingi kuriteo ning ta peab seda möönma

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskenda- vaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepane- misest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.J-i puhul puuduvad süüd välista- vad asjaolud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Arvesse võttes süüdistatava poolt kõiki antud kuriteo toimepanemise asjaolusid , seda ,et isiku süü pole suur , A.J on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus, eelmine karistus on täidetud , siis võib karistada A.J vangistusega alla keskmist määra, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele , kui isik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all kontrollnõudeid ja kohustusi. Menetluskulud

6

KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulu, s.o määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha . KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, tasu määratud kaitsja osalemise eest moodustab 1100.- krooni.

Kohtunik