4-18-4917/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2018 Väärteoasja number 4-18-4917 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

F.U väärteoasi Liiklusseaduse § lg.2

järgi Kaebuse esitaja

F.U

sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht xxx xx-xx Tallinn H xxx xxxx

arjumaa, töökoht OÜ Kohtuväline menetleja

Eduard BLAŠKO Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik

Juhindudes Väärteomenetluse seadust §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, iku §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard BLAŠKO 05.09. otsus väärteoasjas 2018

nr.2440,18,004251 F.U kari

stamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud – jätta muutmata.

F.U k

aebus jätta rahuldamata.

Liikluss

127 alusel on F.U eaduse §

5 (viie) tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse

30 päeva jooksul, alates teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v vuda vahetult peale selle

õimalik tut teatavakstegemist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri liikluspolitseinik

Jõhvi politseijaoskonna Andri Karp koostas 08.08.2018 olli nr. AB 1463439 F.U väärteoprotok kohta -Virumaal Rakvere vallas selles, et viimane juhtis 08.08.2018 kell 17.33 Lääne Sämi –

– Kiviõli tee ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 122 +/ Sonda xx-

- 4 km/h

90 km/h. Sel , kus suurim lubatud sõidukiirus on lega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 Näitu näidatud juhile. km/h.

Sellega rikkus F.U Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätteid ja pani t oime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

Politseija Piiriv patrullitalituse alveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 05.09.2018 väärteoasjas otsusega

nr.2440,18,004251 määrati F.U-le Liiklusseaduse § järgi

227 lg.2 karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud.

Otsuse kohaselt vastab F.U-le inkrimineeritud õigusvastane käitumine

Liiklusseaduse §227 l.2 sätestatud süüteokoosseisule, teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning menetlusalune isik on teo toimepanemises süüdi.

Karistusregistri andmetel on F.U-st varasemalt 21 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest, kuid temale määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning hoiduma lubatud sõidukiiruse ületamisest.

Menetlusalune isik on enda süüd tunnistanud, kuid ainuüksi see asjaolu ei näita tema käitumise paranemist. Kuna varasemad karistused ei ole andnud mõju, on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et antud rikkumise eest ei ole otstarbekas karistada isikut mitte rahatrahviga, vaid juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni keskmises määras. Vaid sellisel viisil on võimalik muuta menetlusaluse isiku harjumuslikku õigusvastast käitumist liikluses ning mõjutada teda edaspidi käituma õiguskuulekalt ja liiklusohutuse tagamise õiguslikke meetmeid arvestavalt.

F.U esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles märkis, et ei ole karistusega nõus ja soovib esitada antud asjas kaebuse.

Vastuseks Viru Maakohtu 02.10.2018 kaebuse puuduste tõttu käiguta jätmise määrusele teatas , et soovib kohtuistungist osa võtta ning taotles F.U kaitsja määramist riigi õ

igusabi korras. Kaebus oli allkirjastamata.

Ülejäänud kaebuse puudused olid kõrvaldamata.

Vastuseks Viru Maakohtu 16.10.2018 kaebuse puuduste tõttu teistkordse käiguta jätmise määrusele teatas F.U 23.10.2018, et soovib kaitsjat riigi õigusabi korras ja leidis, et karistus on ebaproportsionaalselt raske võrreldes rikkumisega.

Samuti märkis kaebuse esitaja, et ta elab üksi maapiirkonnas, kus ei ole poodi. Kaebuse esitaja palus asendada juhtimisõiguse äravõtmine täielikult või osaliselt või lühendada karistuse aega. Viimasena märkis kaebuse esitaja, et on nõus ka kirjaliku menetlusega. Kaebusele oli lisatud skaneering eluruu st. mi üürilepingu

Viru Maakohtu 24.10.2018 määrusega määrati kohtuistungi kuupäev ning kaitsja riigi õigusabi korras.

F.U teatas 01.11.2018 kaitsja e-kirja vahendusel, et ta loobub kaitsjast ja asja läbivaatamisest kohtuistungil ning on nõus kirjaliku menetlusega.

Politseija Piirivalv eti Ida Prefektuur oma 07.11.2018 kirjalikus vastuses nr.3.1- eam

1.1/23681-7 nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka karistuse suurus. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses kirjeldatud seisukoha ja põhistuse juurde, milles on viidatud asjaoludele, millest lähtuvalt kohaldati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmine ning viitas siinjuures Karistusseadustiku §50 lg.2 ja Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-26-10. Karistusotsuse tegemisel arvestas kohtuvälise menetleja esindaja kõikide kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning esitatud vastulausega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebuse esitajal 21 kehtivat väärteokaristust, sellel aastal on menetlusalune isik toime pannud

2 kiiruse ületamist ja eelmisel aastal samuti 2 kiiruse ületamist. Samuti on isikut karistatud muude liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Menetlusalune isik on tasunud rahatrahvid 4 varasema kiiruse ületamise eest, muud karistused on tasumata.

Ainult kiiruse ületamise eest rahatrahvide tasumine ei näita isiku käitumise paranemist. Pannes toime järjekordse kiiruse ületamise ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on sanktsiooni keskmises määras ning kohtuvälise menetleja esindaja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka Riigikohtu praktikast.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et F.U kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt kaitsja vahendusel

01.11.2018 maakohtule esitatud e- , et ta ei so kirjast üheselt ovi osa võtta kohtuistungist

, loobub kaitsjast ja on nõus kirjaliku menetlusega.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.11.2018 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/23681-7 kirjalikus menetluses. nähtub, et prefektuur nõustus asja lahendamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub .2018 koostatud vää 08.08 rteoprotokollist nr. AB 1463439 ja 05.09.2018 otsusest as nr.2440,18,004251, on menetlusalune isik rikkunud väärteoasj Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätteid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

Oma esialgses kaebuses ja parandatud kaebustes ei ole menetlusalune isik kiiruse ületamist vaidlustanud. kaebuse seisukoht ühtib ja on kooskõlas teiste Nimetatud

asjas materjalidega.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 08.08.2018 protokolli -Viru st nähtub, et F.U poolt 08.08.2018 kell 17.33 Lääne maakonnas Rakvere vallas Sämi –

– Kiviõli tee 4 Sonda -ndal kilomeetril juhitud

sõiduauto Seat Leon (registreerimismärk ) liikumiskiiruse mõõtmisel XXXXXX kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr. DP021150, antennid KC068326; KR021394 tabloo DI014680, seadme testid tehti 08.08.2018 kell 08.15, seade oli töökorras. Kiirusmõõteseade paigaldus mõõtmise ajal oli statsionaarselt.

Kiirust mõõdeti asulavälisel l, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta kuiva tee

kattega 2 a seisis paremal sõidurajaga eraldusribaga kahesuunalisel teel. Mõõtj teepeenral vastassuunalisel

liikus . Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, lähenes,

üksinda. Kiirus oli mõõdetud sirgel teelõigul 6 –

7 sekundi jooksul. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem oli 122 km/h, laiendmääramatus +/

- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 118 km/h. Juhile näidati seadme bloole fikseeritud näitu

ta . Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat 4072.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Menetlusaluse isiku poolt e-kirjaga perefektuurile esitatud avaldusest nähtub, et ta on rikkumisega nõus. nähtub too päev oli erakords Samuti sellest avaldusest, et elt palav, ta käis ujumas, kuulas muusikat ja tuju oli hea. Maantee oli tühi ja avalduse esitaja unustas spidomeetrit vaadata. Avalduse esitaja kahetses tegu puhtsüdamlikult ning seletas, et see juhtus hajameelsusest ja kogemata. Avalduse esitaja palus arvestada, et ta kolis hiljaaegu elama maapiirkonda, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmisel kannataks ka valla areng ja valla sissetulekud. Avalduse esitaja on nõus maksma

Liiklusseaduse proportsioonidest mingil määral suuremat trahvisummat. Avaldusele lisas selle esitaja ka kehtivate trahvisummade tasumise maksekorraldused kogusummas 704 €.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus sama s

eaduse §15 lg.1 p.1 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, ületas asulavälisel et menetlusalune isik teel

kiirust mitte vähem kui 28 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks km/h, siis

selles osas alust ei ole. Maako sjas on

hus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoa täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses eespool.

Nagu st, oli nähtub käesolevas väärteoasjas kohaldamisele kuuluva sätte sanktsiooni menetlusalusele isikule võimalik karistuseks määrata ka või sõiduki s rahatrahv

juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud karistuseks

– sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise raskema karistuse liigi

.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et leebema karistusliigi b. kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alus puudu

Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, s.h. ka asulavälisel teel, on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 21 kehtivat

väärteokaristust, neist 5 on määratud samalaadse väärteo toimepanemise, s.o. lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Samast väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku näol on tegemist süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Varasemalt on menetlusalune isik ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 07.05.2017, 03.08.2017, 04.01.2018, 17.01.2018, seega mitte ainult kord kuus, vaid lausa mitu korda kuus. Karistuseks on nende rikkumiste eest menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid vahemikus 15 - 91 trahviühikut, need rahatrahvid on Karistusregistri väljavõtte kohaselt tasutud kõik korraga 23.08.2018, seega peale käesoleva väärteo toimepanemist. Seega on rahatrahvi näol antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda enam mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju.

Menetlusalune isik tasub rahatrahvi . olenemata selle summast ära Käesolevas väärteoasjas nähtub, et 4 rahatrahvi tasus menetlusalune isik peale viimase väärteo toimepanemist korraga ilmselgelt teist liiki karistuse hirmus. ära

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega karistuse liigi osas ja leiab samuti, et olukorras, kus menetlusalune isik on võimeline koheselt ära tasuma korraga 4 talle määratud rahatrahvi, ei ole rahatrahvi taaskord määramine enam kuidagi põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et antud juhul on olemas põhjendatud oht, et menetlusalune isik tasub järjekordse rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ks

tähtajaga 3 kuud sjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud . Arvestades a

menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud

Karistusseadustiku §56 sätestatu õudeid, muuhulgas ka rikkumis

d n e raskusastet ja

juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Arvestades eelkõige menetlusaluse isiku poolt varasemalt toimepandud väärtegude arvu ja nende liiki, ei ole minimaalse pikkusega sõiduki juh antud menetlusaluse isiku puhul millegagi timisõiguse äravõtmine põhjendatud.

Maakohus

leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse liigi ja

suuruse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kehtivaid karistusi, samuti seda, et varasemalt määratud rahatrahvid on peale viimase väärteo toimepanemist tasutud.

Maakohus nõustub karistuse liigi ja suuruse osas nii kohtuvälise menetleja otsuses kui ka kirjalikus vastuses toodud põhjendustega, mis on refereeritud käesolevas kohtuotsuses eespool.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja osas jätta muutmata.

Vastuseks kaeb , et karistus on ebaproportsionaalselt raske use väitele selle kohta

võrreldes rikkumisega, märgib maakohus, et selle seisukohaga ta ei nõustu.

Ülalviidatud K ri väljavõttest nähtub üheselt, et tegemist ei ole ühe, aristusregist esimese ja juhusliku väärteoga. Maakohus jääb oma seisukoha juurde, et tegemist on süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Mis puudutab menetlusaluse isiku viidet prefektuurile saadetud avalduses hajameelsusele, siis see seisukoht on täiesti asjakohatu ja mõistetamatu. Sõiduki juht peab liikluses olema igal ajal ja igas kohas hoolikas. Osaledes liikluses, ei ole kunagi ja kusagil v k olla lihtsalt õimali

hajameelne ja panna toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kogemata.

Siinkohal peab maakohus vajalikuks rõhutada, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine toimus asulast väljas iseenesest tähendab, et li , mis ikluses osalejad sõidavad kiiremini kui asulas.

Vastuseks kaebuse taotlusele selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine tuleks täielikult või osaliselt asendada või lühendada karistuse aega, märgib maakohus, et selle taotlusega ta ei nõustu. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette võimaluse võtta ära sõiduki juhtimisõigus tähtajaga kuni 6 kuud. Põhimõtteid, kuidas määratakse/mõistetakse karistuse pikkust, kirjeldas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Seega, arvestades käesolevas väärteoasjas nii menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust kui ka teisalt tema poolt varasemalt toimepandud väärtegusid ja kehtivate väärteokaristuste arvu, on igati põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras.

Vastuseks kaebuse väidetele selle kohta, et menetlusalune isik elab üksi väikeses külas märgib maakohus, et need väited ei anna alust kaebuse , kus pole poodi,

rahuldamiseks. Pannes toime järjekordse väärteo, peab menetlusalune isik igal juhul arvestama, et sellele järgneb karistus. Tavapraktika kohaselt peavad karistused minema iga korraga raskemaks. Arvestades seda, et menetlusalusele isikule on juba korduvalt määratud karistuseks rahatrahv, pidi ta arvestama ka teist liiki karistuse määramise võimalusega. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik on kõikides enda vastustes maakohtule märkinud elukohaks

Telliskivi 28 - 11 llinn. Ta Skaneeritud ärakirja eluruumi üürilepingust koos kinnitamata parandustega maakohus ei arvesta, kuna tegemist on kinnitamata ärakirjaga ja ilmselt ühepoolselt tehtud parandustega. Siinkohal nõustub

selles maakohus kohtuvälise menetleja otsuses tooduga selles osas, et igal juhul tuleb ka elukoha vahetamisel järgida Liiklusseaduse nõudeid. Seda eriti olukorras, kui menetlusalusele isikule on teada, et liiklemine muu liiklusvahendiga on piiratud või võimatu.

Kokkuvõttes tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik