1-18-5087/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-5087

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-5087 (18259000242) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Kriminaalasi Viru Vangla taotlus vangistusest K.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

K.S (isikukood XXX; viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx) Karistuse kandmise algus .2018 18.06.2018 ja lõpp 18.12 Kohtuistungi toimumise aeg 05.11.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindude

-st 2 ja

s KarS § 76 ja § 78 p KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Viru Maakohtu 19.06.2018 otsusega karistuse K.S mõistetud kand . misest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisel Ärakandmata karistust ei pöörata K.S suhtes täielikult täitmisele, kui ta ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldus -de 1- -de 2 ametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 p

6 ja § 75 lg 2 p ja 5 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)

- xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalh

ooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7)

mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholismivastasele ravile, alustades raviga käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul, ning esitama selle kohta kriminaalhooldajale tõendi.

1-18-5087 Vabastada K.S tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning hakata alates sellest arvestama tema 6-kuulist katseaega. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas .10.2018 Viru Maakohtule materja kinnipeetava

lid K.S vangistusest tingimisi vabastamiseks. enne tähtaega

2. Viru Maakohtu 19.06.2018 otsusega tunnistati K.S süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. K.S suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ning tema karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.06.2018.

3. Kinnipidamisasutuses kohta koosta et vangla K.S tud iseloomustusest nähtub, arvates on ametnikele (risk K.S ohtlik avalikkusele, konkreetsele täiskasvanule ja ühiskonnas) ning oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta on alkoholijoobes ning konflikti või lahkheli tekkimisel. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 4.

6 kuu pikkune Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata K.S-ile vähemalt katseaeg skontrolli aeg. ja käitumi Kui kohus leiab, et K.S tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku panna talle lisakohustusi: -

- KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi katseajal; KarS § 75 lg 2 p 5 alluma alkoholivastasele ravile ning

esitama 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest krimin

aalhooldusametnikule tõendi ravi läbimise kohta.

5. Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Sofja Hristoforova prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti K.S ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu kohtuistungil

6. K.S ütles soovib vabaneda ennetähtaegselt ning

05.11.2018 kohtuistungil, et alluda käitumiskontrollile. Tema soov on tegeleda katseajal alkoholiprobleemiga, millest tulenevad kõik tema ülejäänud probleemid. Ta nõustub minema alkoholiravile ja väitis, et teeks seda ka siis, kui talle seda kohustust ei pandaks. Ta kinnitas, et saab aru, et tal on võimalik vabaneda juba pooleteise kuu pärast nö täiesti vaba mehena, kuid tema eelistab katseajaga vabaneda. Täpsemalt põhjendas K.S soove järgmiselt: „ oma Mul ei ole väga vahet selle, kas mul on see käitumiskontroll või ei ole. Võib

-olla on pigem sellest käitumiskontrollist abi. Ta natuke distsiplineerib. Peab kord nädalas käima Rakveres aru andmas. Alkoholiprobleemiga tuleb niikuinii tegelema hakata, kui ei tah a natukese aja pärast siia tagasi tulla. Selleks, et inimeseks saada, tuleb selle probleemiga nagunii tegeleda, mis vahet sel on, kas on see pean käitumiskontroll või ei ole. Ma ei võta teda nagu tülina, et ma pool aastat end näitamas käima või ma istun lõpuni ära ja “ siis ma olen vaba mees. K.S selgitustest nähtus, et ta mõelnud ja uurinud, kuidas ja kus ennast ravida. on juba

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-18-5087

7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et K.S saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 8.

KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist ka tagajärgi, mida võib ristuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille - ajaks -

allutatakse süüdlane KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 9. annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr tuvastama 3-1-1-12-17 nähtuvalt mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama erija üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu KarS allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid Süüdlase (RKKKo nr ). 3-1-1-12-17 resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg

-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Isiku käitumine vangistuses 11. -st 16 Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse § K.S-ile individuaalset täitmiskava koostatud, kuna on mõistetud alla aastane karistus. Kohus ei saa seega talle hinnata, kas K.S on vangistuskava eesmärke täitnud. Arusaadavalt ei saa seda asjaolu hinnata ka tema kahjuks. Küll aga määrati K.S alates 13.07.2018 tööle koristajaks ning alates 01.08.2018 majandustööle juuksuriks. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi ta saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3

06 p 8.1). Käesolevas -1-1-91- asjas on see tingimus täidetud. Isiku elutingimused

12. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib K.S elama asuda aadressile keskküttega korteriga, mis kuulub x. Tegemist on 3-toalise K.S-ile . Enne vangistust elas K.S samal aadressil ning käesoleval hetkel

1-18-5087 keegi korteris ei ela. V V . Samuti ka K.S lähedasteks on tema ema H ja õde K vennad E ja R V K.S-iga , kellega ta küll üldse ei suhtle. Õe sõnul nii ema kui ka tema

. Õe K sõnul on K.S-iga ei suhtle, vajadusel on suhtlemine minimaalne suhtlemine katkenud ka tema endiste abikaasade ja elukaaslastega ning samuti pojaga. Toimetulekut t seega puuduvad. oetavad suhted oma lähedastega Iseloomustusest nähtuvalt on K.S nö halbade kalduvustega tuttavatest kergesti mõjutatav. K.S sõnul on tema toetav

tugivõrgustik Õ külalistemaja inimesed ning kohtuistungil rääkis ta neist põhjalikult ja ilmse lugupidamisega. Samad inimesed võimaldavad talle ka tööd ja K.S sõnul usaldavad teda, mistõttu vastab ta samaga ega ole kordagi nende usaldust reetnud.

13. Ma

jandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust töötas K.S sageli mitteametlikult erinevatel juhutöödel ja oli arvel ka Töötukassas. Viimati töötas ametlikult 2008 aastal . On olnud mitmeid töökohti erinevates valdkondades. x Sissetulekud on olnud korrapäratud ning majandusliku toimetuleku oskus kesine. Oma väljakujunenud kulutamisharjumuse ja elustiili tõttu on tekkinud võlad. Seisuga 17.09.2018 on K-raha andmetel nõudeid 2 525, 16 eurot alates 2010 aastast. K.S sõnul on tal 10

000 eurot haginõudeid. Viimast peab ka põhjuseks, miks ta ei saa ametlikult töötada. Vangla hinnangul hoidub K.S võlgade tasumisest, ei ole motiveeritud ning ootab kustutamise perioodi, et mitte tasuda. K.S sõnul ei soovi kohtutäiturid teha maksegraafikuid ning riik ei ole huvitatud raha saamisest, mistõttu ta ka ei tasu haginõudeid. Viimase kuriteo puhul on tegemist peamiselt alkoholi vargusega poodidest. Vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, osad esemed müüs maha, kui ka oma sõltuvuse rahuldamiseks. x juhataja A N on kirjalikult kinnitanud, et vabanemisel saab K.S

Õ Külalistemajas tööd alustada. Vanglas olles on K.S hõivatud töötamisega majandustööl juuksurina.

14. Edasise osas plaanib K.S tööle minna, arvatavasti Soome ja võlad tasuda. Kui K.S näeb tõepoolest tööperspektiivi Soomes, siis muudab see elutingimused mõneti keerukaks, kuna Soomes käimine oleks käitumiskontrolli ajal piiratud. Küll aga ei pea kohus Soomes töötamist välistatuks, kui seda annab korraldada kokkuleppel kriminaalhooldajaga ja austades käitumiskontrolli tingimusi.

15. Kohtu hinnangul toetavad isiku elutingimused pigem K.S vabastamist kui tema edasist kinnipidamist. oluliseks, Kohus võtab arvesse seejuures ka seda, et K.S pidas et Tapa Haigla, kuhu ta on mõelnud alkoholiravile minna, asub tema kodust vaid 200 meetri kaugusel. Praegusel juhul oleks K.S kõige olulisem katseaja tingimus alkoholiravile minek, mistõttu see asjaolu on tõesti positiivne. Vabastamise võimalikud tagajärjed

16. Kohus hindab siinkohal

võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. 17. xl. Peale keskkooli K.S iseloomustus näitab, et ta on omandanud keskhariduse jätkas õpinguid enda sõnul , kus õppis tolli ja õiguse erialal. Õpingud jäid pooleli oma x - initsiatiivil seoses tööle asumisega. K.S enda sõnul on tal olemas tõstukijuhi tunnistus, keevitaja paberid -

– Töötukassa vahendusel, vedurijuhi load, lukksepa paberid Viljandi noorte vanglas, autojuhiload. 18.

Karistusregistri andmetel on K.S-il kuus kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa väärteokaristust. Iseloomustusest tulenevalt kannab K.S vanglas karistust 11-ndat korda. Kuriteo laad on muutunud kergemaks, viimane toime pandud kuritegu on varavastane. Dünaamika sekka mõned on varieeruv - enamuses varasematest kuritegudest varavastased, vägivalla kuriteod, mille soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.

1-18-5087 19. alustas alkoholi tarbimist peale 1. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et K.S vangistust umbes 18 aastaselt. Vangla meditsiiniosakonna poolt on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Enamik kuritegudest toime pandud alkoholijoobes ja alkoholijoobes on ka käitunud vägivaldselt. K.S on töölt vallandatud alkoholi tõttu, tunnistab, et ta kriminaalhoolduses rikkunud kohustust mitte tarbida alkoholi ning viibinud ka kainestusmajas. sellist perioodi, kus ta poole K.S enda sõnul on vahepeal olnud ka mitu aasta jooksul alkoholi ei ole tarvitanud. saab aru, et tal on probleeme alkoholiga. Viimane Ta tarvitamine leidis aset 18.06.2018, s.o kinnipidamise päeval. K.S on alkoholiraviga nõus, narkootikume ei tarvita ning muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine. tal Iseloomustuses leitakse, et K.S väldib probleemidega tegelemist, selle asemel kuritarvitab alkoholi ja varastab edasi, mis tekitab probleeme juurde nii iseendale kui lähedastele. K.S oli oma endise abikaasa suhtes vägivaldne, leides, et naine oli ise süüdi. Impulsiivsusele viitab korduv väärteokorras karistatus ja süstemaatilised vargused (tuleb vajadus, siis lihtsalt läheb ja võtab). Ta tunnistab probleeme osaliselt, kuid ei ole teinud midagi nende lahendamiseks, pigem otsib oma probleemidele kiireid ja ka ebaseaduslikke lahendusi, s.o materiaalse kasu saamine varguste teel. i K.S e analüüsi oma tegusid ning Tal on motivatsioon loobuda tegutseb impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata. kuritegelikust käitumisest, kuid samas ütleb, et arvatavasti jõuab vanglasse tagasi, kui alkoholi tarvitamist ei lõpeta. Tema varasem käitumine näitab, et ta ei ole õppinud oma vigadest ning vabanedes võib jätkata kuritegeliku käitumisega.

20. Kohtuistungil oli K.S avatud ja rääkis oma probleemidest neid ilustamata. K

vastu, ohtule jäi mulje, et K.S siiras lugupidamine Õ Külalistemajaga seotud inimeste kelle eluviis on tema omast märgatavalt kiiduväärsem, võib avaldada talle vabaduses positiivset mõju. Samas tunnistas K.S ausalt, et tema elukäik sõltub siiski vaid temast endast ja ka eskujulikud tuttavad ei saa tal käest kinni hoida ja kõrval seista. Süüdimõistetu väljendas soovi „inimeseks saada“ ja oli veendumusel, et ainus viis seda teha oleks saada jagu alkoholiprobleemist. Ta soovis seda vähemalt ü ja oli näha, et ta on ritada mõelnud reaalselt sellele, kuidas seda teha.

21. Erinevalt vangla ja prokuratuuri seisukohast on kohtu hinnangul lootust, et K.S vähemalt püüab uutest kuritegudest hoiduda. Asjaolu, et teda ootab vabaduses töökoht minimeerib riski, et ta jätkab kuritegevusega majanduslikel põhjustel. Positiivne on kohtu hinnangul ka see, et K.S osaleb vangla tööhõives.

22. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest K.S-iga kui ka tema kohtuotsustest ei jää kahtlust, et keskseks pro kuritegelikult ohtlikuks, on tema bleemiks, mis muudab K.S alkoholisõltuvus. Seega, kui üldse mingi lootus hoida K.S-i on vabaduses kuritegudest eemal, siis peitub lahendus just selle sõltuvusega tegelemises. Kui kohus jätaks K.S vab 18.12.2018 ehk vähem kui kuu astamata, vabaneks ta vangistusest juba määruse jõustumisest. Pärast seda ei oleks riigil võimalik K.S-i enam kuidagi mõjutada. K.S on aga ise leidnud, et talle oleks kriminaalhooldaja distsiplineerivast mõjust ja alkoholiravile allumise kohustusest pigem kasu. Ka kohus nõustub, et see võib motiveerida süüdimõistetut oma elus muudatust tegema. Tutvudes K.S varasemate kohtuotsustega, ei leidnud kohus vähemalt viimastest aastatest kinnitust, et sellist kohustust oleks K.S-ile pandud. Või põhjusel

b-olla ei tehtud seda , et isik ise ei olnud raviks valmis. Praegu paistab K.S võimalusel seda soovivat ja ootab riigipoolset tuge. Kohtul ei , et oli lootus alkohol ole põhjust kahelda väljaütlemise hetkel isõltuvusest vabaneda siiras. Kas süüdimõistetu jääb selle plaani juurde ka vabaduses või unustab niipea, kui alkoholi ligi pääseb, ei saa kohus ennustada. Küll aga võimaldab käitumiskontrolliga katseaeg ja selle sidumine alkoholiravi läbimise kohustusega K.S tagada ja kontrollida

1-18-5087 lubaduste täitmist. aristuseta ta ei jää, se saab täitmisele K st kui ta rikub katseaja tingimusi, pöörata ka se e osa vangistusest, millest ta praegu tingimisi vabaneks. ll

23. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata

lusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja K.S püüd reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib K.S ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui

K.S kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Neil põhjustel leiab kohus, et praegusel juhul aitab K.S ennetähtaegne vabastamine karistuse eesmärkide täitmisele paremini kaasa kui vabastamata jätmine. oodustegurite loomine K.S S alkoholisõltuvuse raviks on õigustatud kui üldpreventsiooni seisukohalt. nii eri-

24. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja ja täiendavate kohustuste osas. Arvestades

- väga lühikest kandmata karistust on 6 kuuline käitumiskontrolli pikkus sobiv. Muud katseaega ei saakski kohus tulenevalt KarS § 76 lg 5 esimesest lausest praegusel juhul mõi Lisaks tuleb K.S-ile määrata järgmised kohustused: sta. katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluda alkoholivastasele ravile ja esitada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kr le asumise kohta. Need kohustused aitavad kaasa iminaalhooldusametnikule tõend ravi enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. K.S ise soovis neid kohustusi täita.

25. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu K.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates talle KarS § 75 lg 1

6 ja § 75 lg 2 p sätestatud kontrollnõuded ja k p-des 1- -des 2 ja 5 ohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik