4-09-21961/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-09-21961

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2009.a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-21961 Kohtunik ,sekretär, tõlk Leili Raedla, sekretär Jane Põldoja, tõlk Katrin-Jana Vaab Väärteoasi G.M-i väärteoasi Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi Menetlusalune isik G.M (ik xxx,elukoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 05. november 2009.a. Kohtuväline menetleja , menetlusalune isik

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.M Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 4(nelja) päevane arest.

Arest kuulub kandmisele Tallinna Arestimajas Tallinn, Rahumäe tee 6. Arest kuulub kandmisele kohtuotsuse jõustumisel .

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast kui kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, teatades apellatsioonikaebuse esitamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud

14.septembril.2009.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1112851 kohaselt G.M juhtis 14.09.2009.a. kell 14.15 Tallinnas Narva maanteel mootorsõidukit Buick Park Avenue

,reg. Nr-ga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus oli peatatud ., millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg.1 sätteid ning väärtegu on

2 kvalifitseeritud LS § 74¹ lg.2 järgi .

Kohtuotsuse põhjendused G.M-i ütluste kohaselt ei olnud ta 14. septembril 2009.a. sõidukit juhtima asudes teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuna polnud teadlik 07. augusti 2009.a. karistamisotsu- sest, millega võeti talt 3-ks kuuks juhtimisõigus., sams tunnistab, et see oli tema enda viga, et ei läinud karistamisotsusele järele .

Kohus leiab, et väärteo toimepanemine 14. septembril 2009.a. on tõendatud isiku enda kirjalike ütlustega kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil ning väärteoasjas kogutud teiste

tõenditega s.o. väärteoprotokolliga nr. AB 1112851 14.09.2009.a. , sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega, G.M-i täiendava kirjaliku seletusega 16.septembrist 2009.a. ,

07.08.2009.a. otsusega väärteoasjas nr. 2316,09.010953 , millega mõisteti G.M süüdi LS § 74-22 lg.2 alusel ja määrati rahatrahv 70 trahviühikut s.o. 4200 krooni ning sama § lg.4 alusel võeti lisakaristusena juhtimisõigus 3-ks kuuks. /t.l. 9/ .

Kohtuväline menetleja taotleb G.M-i karistamist 4-päevase arestiga., kuna isikul on

osaliselt tasumata varem määratud rahatrahvid , samas on G.M asunud ikkagi rahatrahve tasuma, kuid uue suure rahatrahvi määramine paneks isiku raskesse majandusliku olukorda.

Eelnevalt on politsei karistanud G.M-i korduvalt Liiklusseaduse erinevate §-de alusel rahatrahvidega ja ka arestidega, muuhulgas 2008.aastal kokku 4 korda , nendest 3-l

korral rahatrahviga , millest üks rahatrahv on täielikult tasumata, ühel korral 3-päevase

arestiga. 2009.a. on G.M-i karistatud enne arutatavat episoodi 2-l korral rahatrahviga. Väärteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid, isiku süüd . Kohus leiab, et G.M-i isiku näol on tegemist süstemaatilise

liikluseeskirja erinevate nõuete rikkujaga, kes paneb vaatamata väärteo korras korduvatele

varasematele karistamistele, uuesti toime samalaadilised väärteod . Varasemad isikule mõistetud rahatrahve oli õigusrikkumise materjalide saabumisel kohtusse isik asunud tasuma . G.M on vabakutseline kunstnik, kelle sissetulek sõltub tuludest, mida ta saab oma tööde müügist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü ületunnistust.

Õigusnormid, millest kohus juhindub on karistusseadustiku § 56 , väärteomenetluse seadus- tiku §-d 107, 108 - 111.

Kohtunik