2-18-10072/35 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-18-10072

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht

07. november 2018. a, Haapsalu kohtumaja asukohaga Kärdlas

Tsiviilasja number

2-18-10072

Tsiviilasi M.N. hagi sissenõudja huve kahjustava tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.N., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx

Hageja seaduslik esindaja A.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx

Hageja lepinguline esindaja Tiina Mölder, Eesti Õigusbüroo OÜ, Endla tn 15, 10114 Tallinn, e-post: tiina@juristaitab.ee

Kostja I A.N., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx

Kostja II H.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx

Kostjate lepinguline esindaja: Kersti Puuri, IURING Õigusbüroo, Kotka 26, 11312 Tallinn, e-post: info@iruing.ee

Menetlustoiming Kompromissi kinnitmine, nõusoleku andmine tehingute tegemiseks

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja M.N. (isikukood xxxxxxxxxxx), kostja I A.N. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kostja II H.L. (isikukood xxxxxxxxxxx) vaheline kompromissleping järgmise sisuga:

1.1.Pooled kinnitavad, et kostjal I on 28.06.2018 seisuga seadusest tulenev elatise võlgnevus hageja ees summas 17 586,51 eurot, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 22.08.2008 määrusest nr 2-08-21963.

2-18-10072

2

1.2.Pooled on kokku leppinud ja kostja II lubab ning hageja avaldab soovi p-s 1.1 nimetatud võlgnevuse tagamiseks seada kostjale II kuuluvale kinnistule nr xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx) ja Xxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx) (edaspidi viidatud kinnisasi) hüpoteek hüpoteegisummaga 17 586,51 eurot esimesele vabale järjekohale hageja kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek tagab kostja I rahalisi kohustusi hageja ees seisuga 28.06.2018, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 22.08.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-21963. Käesolev kohtumäärus asendab poolte tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5 tähenduses hüpoteegikande tegemiseks registriosas nr xxxxxxxxxxx ja on käsitatav kohtu nõusolekuna hageja kasuks hüpoteegi seadmiseks. Kõik hüpoteegi seadmisega seoses tekkivad kulud kannavad hageja ja kostja II võrdses osas.

1.3.Pooled on kokku leppinud, et kostja II kohustub kahe aasta jooksul alates käesoleva kompromissi jõustumisest võõrandama kinnistu nr xxxxxxxxxxx osaliselt või terviklikult ulatuses, mis on vajalik selleks, et võõrandamisel saadud tulemist tasuda hagejale p-s 1.1 nimetatud võlgnevus. Hageja kohustub kinnistu võõrandamisel ja eelmises lauses nimetatud kohustuse täitmisel andma nõusoleku p-s 1.2. nimetatud hüpoteegi kustutamiseks.

1.4.Pooled on kokku leppinud, et kostjal II on õigus kinnisasi jagada parema müügitulemi saamise eesmärgil ja võõrandada jagamise tulemusena tekkinud kinnisasjad koos või eraldi. Juhul, kui mõni kinnisasja jagamisel tekkinud kinnisasi võõrandatakse eraldi, siis on hageja kohustatud sellise kinnistu võõrandamisel andma nõusoleku võõrandatavat kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks ainult juhul, kui kinnistu võõrandatakse turuhinnaga ja müügihinnast, millest on maha arvatud tulumaks ja kinnistu võõrandamiseks vajalike lepingute sõlmimisega kaasnevad kulutused (nt notari tasu, v.a maakleri tasu), tasutakse hagejale vähemalt ½ p-s 1.1. nimetatud kohustuse katteks, kuid mitte rohkem kui p-s 1.1. nimetatud kohustuse jääk.

1.5.Pooled on kokku leppinud, et kõik käesoleva kompromissi täitmiseks vajalikud notariaalsed toimingud teostatakse Haapsalus, kui pooled ei lepi kokku teisti.

1.6.Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi p-des 1.3. – 1.4. võõrandamislepingute sõlmimise üheks tingimuseks seatakse, et ostja tasub kinnisasja müügihinna täies ulatuses tehingut tõestava notari deposiitarvele. Deposiitarve kasutamise tasu kannab vastavalt kas tehingus ostjana osalev isik või kostja II. Deposiitkonto kasutamine ei ole vajalik, kui tehingu finantseerimisel kasutatakse krediidiasutuse poolt antavat laenu.

1.7.Hagejal on õigus p-des 1.2.-1.3. nimetatud hüpoteegi täitmiseks taotleda täitemenetluse algatamist pärast seda, kui kostja I ega kostja II ei ole täitnud p-s 1.1. nimetatud rahalist kohustust kahe (2) aasta jooksul alates kompromissi jõustumisest.

1.8.Pooled on kokku leppinud, et elatise nõuet, mis on tekkinud pärast 28.06.2018, käesolev kompromiss ei mõjuta ning nimetatud kohustust kinnisasjale seatud hüpoteek ei taga. Pärast menetluse alustamist tekkinud elatise nõuet on hagejal õigus nõuda vastavalt nõude aluseks olevatele dokumentidele üksnes kostjalt I.

2-18-10072

3

1.9.Pooled on kokku leppinud, et kõik tsiviilasjaga nr 2-18-10072 seotud menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

2. Anda M.N.e (isikukood xxxxxxxxxxx) seaduslikule esindajale A.K.ile (K.) (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusolek sõlmida tehinguid ja teha toiminguid M.N.e kasuks seatava p-s 1.1 nimetatud hüpoteegi osaliseks või täielikuks kustutamiseks või loovutamiseks, arvestades p-des 1.1 – 1.8 sätestatud kompromissi tingimusi.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.07.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o M.N. kasuks seatud käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx III jakku. Kustutada hagi tagamise abinõuna M.N. kasuks sisse kantud käsutamise keelumärge kinnistusraamatust. Käsutamise keelumärke kustutamiseks tuleb kostjal II pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

4. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga.

5. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

6. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (poolte kokkulepe, TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

1. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1.1. Pärnu Maakohtu menetluses on hageja hagi kostjate vastu tehingu tagasivõitmise nõudes ja kinnistusraamatus vajalike tahteavalduste andmise kohustamise nõudes.

1.2. 02.10.2018 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi taotlusega see kinnitada kohtumäärusega.

2. KOHTU SEISUKOHT

Kompromissi kinnitamise osas:

2.1. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromissleping on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning tuleb seetõttu kinnitada.

2.2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kuna kohus kinnitab kompromissi, siis lõpetab kohus asja menetluse otsust tegemata.

2.3. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi tulenevalt TsMS § 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

2-18-10072

4

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.

2.4. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Nii hageja kui ka kostjad on taotlenud hagi tagamise tühistamist. Kuna kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, siis tühistab kohus 20.07.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, s.o hageja kasuks seatud kinnisasja nr xxxxxxxxxxx käsutamise keelumärke.

Hageja seaduslikule esindajale tehingute tegemiseks nõusoleku andmise osas:

2.5. PKS § 131 lg 1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

2.6. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Pooled on taotlenud kohtult hageja seaduslikule esindajale A.K.ile nõusoleku andmist sõlmida tehinguid ja teha toiminguid hageja kasuks seatava elatise võla nõuet tagava hüpoteegi osaliseks või täielikuks kustutamiseks või loovutamiseks, arvestades poolte vahel käesolevas tsiviilasjas sõlmitud kompromissi tingimusi. Eeltoodust tulenevalt on vajalik kohtul hinnata, kas taotletav tehing/tehingud on alaealise hageja huvides, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

19.10.2018 esitas kirjaliku arvamuse Haapsalu Linnavalitsus, kes toetas nõusoleku andmist.

2.7. Kohus, hinnates asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus kohtult nõusoleku saamiseks alaealise hageja nimel tehingu tegemiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuivõrd tehing/tehingud, mille tegemiseks kohtu nõusolekut taotletakse, on alaealise lapse huvides.

Hageja on kostja I alaealine poeg, kelle suhtes on kostjal I ülalpidamise kohustus. Nimetatud kohustust on tunnustanud Pärnu Maakohus oma 22.08.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08- 21963, millega kohus kohustas kostjat I tasuma hagejale alates 02.06.2008 igakuiste maksetena elatist 3000 krooni, s.o 191.73 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Nimetatud kohtulahendi sundtäitmiseks on kohtutäitur Igor Prigoda algatanud täitemenetluse. Kostjal I on elatise võlgnevus hageja ees 17 773.76 eurot, mida kostja I on poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga tunnistanud. Samuti tunnistas kostja I elatise võlgnevust vestluses lastekaitsespetsialisti Mari Raudseppaga. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kostja I ei ole täitnud elatise tasumise kohustust hageja ees pikema aja vältel.

Vestluses lastekaitsespetsialist Mari Raudsepaga avaldas kostja I tahet kompromisslepingu sõlmimiseks ning kinnistu realiseerimiseeks, et oma võlgnevusi likvideerida. Kostja I on töötu. Eeltoodust järeldab kohus, et kostja I ei ole võimeline vähemalt lähitulevikus elatise võlgnevust tasuma oma sissetulekute arvel. Seega on kohus seisukohal, et võlgnevuse

2-18-10072

5

tasumise tagamine hageja kasuks seatava hüpoteegiga on hageja huvides ja seetõttu põhjendatud, kuivõrd tagab hagejale tema õiguse, s.o saada kostjalt I elatist, realiseerimise. Samuti ei ole hageja huvide vastane tema kasuks seatava hüpoteegi osaline või täielik kustutamine või loovutamine, tingimusel, et talle tasutakse elatise võlgnevus kompromissiga kokkulepitud korras. Elatise võlgnevuse täielikul tasumisel ei ole hageja huvides vajalik tagada talle hüpoteegi säilimine.

7. Eeltoodust tulenevalt annab kohus hageja seaduslikule esindajale A.K.ile nõusoleku sõlmida alaealise hageja M.N.e nimel tehinguid ja teha toiminguid M.N.e kasuks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud hüpoteegi osaliseks või täielikuks kustutamiseks või loovutamiseks tulevikus, arvestades käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-des 1.1 – 1.8 sätestatud tingimusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Siiri Malmberg kohtunik