Legislator Case Law & Legislation
2-18-11950/6 AI generated

2-18-11950/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-11950/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-18-11950/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
refusal under eea agreement prolonged absence unsubstantiated absence lack of supporting documents late asylum application failure to attend counselling
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11950 Tsiviilasi A R hagi A R vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja A R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Ärakuulamine 07.11.2018 RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Lahutada A Ra (isikukood xxxx) ja A Ra (isikukood xxxx) abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. 3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 1. A R (hageja) esitas 09.08.2018 Harju Maakohtule hagi A Ra (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt on abielu sõlmitud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxxx. Hageja soovib abielu kohtus lahutada, kuna kumbki pool elab erinevas välisriigis ja poolte abielulised suhted on lõppenud juba 2010.a. Alaealisi lapsi pooltel ei ole. Hageja soovib pärast abielulahutust oma perekonnanimeks jätta xxxx. 3. Kostja kinnitas kohtule dokumentide kättesaamist, kuid oma seisukohta abielu lahutamise küsimuses ei teatanud ja ära kuulamiseks kohtule kohtu nõudmisel kontaktandmeid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja 07.11.2018 ära telefoni teel, kuna hageja elab xxxx. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ega pidanud leppimist võimalikuks. Pooled elavad juba ammu lahus. Hageja sõnul on nii temal kui kostjal uus pere ja ka kostja soovib abielu lahutada. Hagejal ei ole viimasel ajal õnnestunud kostjaga kontakteeruda. 6. Kohus on kostjale on dokumendid kätte toimetatud e-postiga, millelt kostja on dokumentide saamist kinnitanud. Kohus andis korduvalt kostjale tähtaja esitada hagile vastus. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjat telefoni teel kätte saada, palus kohus kostjal esitada ka tema kontaktnumber. Kostja ei ole kohtu kirjadele reageerinud. Kohus on seisukohal, et kuna kostjale on korduvalt antud võimalus vastata hagile ja olla kohtu poolt ära kuulatud ning ta ei ole neid võimalusi kasutanud, on asja võimalik sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. 7. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 8. Hageja on kohtule kinnitanud, et soovib abielu lahutada. Poolte kooselu on lõppenud ning hageja elab xxxx ning kostja xxxx. Hageja ei pea abielu taastamist võimalikuks, kuna mõlemal abikaasal on juba uus suhe. Kohus leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Lisaks ei ole asjaoludest tulenevalt võimalik ega mõistlik anda pooltele leppimisaega olukorras, kus kumbki pooltest ei ole selleks soovi avaldanud. 9. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada. 10. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik