4-18-4681/21 · 4-18-4681/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4681 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-4681 (230218007288) Kohtukoosseis Kohtunik Elina Elkind Sekretär Berit Paluoja Tõlk Ingrid Oja Kohtuasi

Väärteoasi .O

karistamises U liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi xxxx M P 28. augusti

2018. a otsus (üldmenetluses) väärteoasjas

nr 230218007288, millega U.O

karistati liiklusseaduse

(LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot Menetlusalune isik

U.O (XXX; elukoht: xxxx -mail: ; Vene Föderatsiooni kodanik; e xxxx; telefon: xxxx) Kaebuse esitaja

Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Ivo Kaurit Kohtuväline menetleja Politsei- ja P , iirivalveameti Põhja prefektuur esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes 132 p-st 1 -st 133 ja -st 134 maakohus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § , § § otsustas:

1.

Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28. augusti 2018. a otsus nr 230218007288 U.O

karistamises liiklusseaduse

§ 223 lg 1 järgi muutmata.

2. kaitsja kaebus rahuldamata. Jätta menetlusaluse isiku

3. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada U.O le - valitud kaitsjale makstud tasu.

4-18-4681 2

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

kolmekümne päeva jooksul alates otsuse (30) avalikult teatavaks tegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

28. augusti 2018. a otsuse

230218007288 karistati U.O ga väärteoasjas nr liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi LS § 50 lg 3 p 1 rikkumise eest rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 27. juulil 2018 kell 17.59 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 12. kilomeetril mootorsõidukit

xxxx (reg. nr xxxx), ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teeloleva takistuse ees, mida juht

pidi nägema ning sõitis otsa eespool, kolmandal real ohutuledega seisnud sõiduautole xxxx (reg. nr xxxx). Selle tegevusega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ja varalise kahju

Xxxx OÜ- , Maanteeametile ja E H Kele ning tervisekahjustuse K R . le ile 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Ivo Kaurit, kes

taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning menetluskulude jätmist riigi

kanda. Kaebuse kohaselt ei rikkunud .O liiklusseaduse nõudeid ning tal ei olnud U võimalik liiklusõnnetuse toimumist vältida. Kaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1. Mõned minutid enne praeguses väärteoasjas kirjeldatud liiklusõnnetuse toimumist toimus

teine liiklusõnnetus, milles osales ka sõiduk , mis jäi selle tagajärjel teele seisma. xxxx

Väärteoasja materjalist nähtub, et olid sisse lülitatud xxxx ohutuled, aga Xxxx juht ei asetanud teele ohukolmnurka. LS § 39 lg 8 p 3 kohaselt peab mootorsõiduki juht kasutama ohukolmnurka sõltumata ohutulede olemasolust, kui hädapeatatud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas. LS § 39 lg 9 kohaselt tuleb ohukolmnurk teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt

50 meetr meetri kauguselt. i kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 Väärteoprotokolli kohaselt toimus liiklusõnnetus kell 17.59 27. juulil 2018, seega kesksuvisel ajal, mil päike asus

kõrgel ja paistis menetlusalusele isikule selja tagant, mistõttu ei pruukinud sisselülitatud ohutuled olla liiklusõnnetuse ajal nähtavad. Seega pidanuks Xxxx juht juhinduma LS §-st 39 ja asetama teele ohukolmnurga, mida ka teised sõidukid saanuks kaugelt näha, et asulavälisel teel

lubatud kiirusega (90 km/h või 110 km/h) sõitev sõiduk suudaks pidurdada enne teel olevat takistust. 2.2. Liiklusõnnetus toimus tipptunni ajal kohas, kus on tihe liiklus. Menetlusaluse isiku sõiduk

oli autodest ümbritsetud ja sõidukiirus oli suur, kuid lubatu piires. Tegemist oli rutiinse

sõidukite ühisliikumisega ja kaugemale paarist eessõitvast sõidukist nähtavus puudus. Kui menetlusaluse isiku ees sõitvad sõidukid hakkasid sõidurada vahetama, ilmus menetlusaluse

isiku vaatevälja järsku liiklusõnnetuse läbi teinud Xxxx, mille ees ei olnud ohukolmnurka.

Menetlusalune isik ei saanud takistust nähes sõidurada vahetada, sest kõrvalradadel sõitsid

samal ajal teised sõidukid. Arvestades inimese normaalset reaktsioonikiirust ei jätkunud

4-18-4681 3

pidurdamiseks enam aega ja kokkupõrge ga oli vältimatu. Xxxx Menetlusalune isik leiab, et ta

on järginud liiklusreegleid ega ole toimunud liiklusõnnetuses süüdi. ht rikkus jämedalt Xxxx ju liiklusseaduse nõudeid, millega põhjustaski liiklusõnnetuse.

3. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada

kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. s Samuti palus kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud tasu 300 eurot. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud ohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel

ega otsuse tegemisel rikkunud väärteomenetluse õigust ega kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust, ja põhjendab seda järgmiselt.

5. U.O karistati LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi

poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega eeldab sätte objektiivne koosseis esmalt seda, et teo toimepanija on mootorsõiduki juht (eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses). Praeguses

asjas on tuvastatud, et U.O xxxx, mida kinnitavad nii tunnistaja juhtis mootorsõidukit P

Ri us kui ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja sündm koha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse akt.

6. Põhivaidlus on väärteoasjas selles üle, kas .O rsõiduki juhtimisel U rikkus mooto

liiklusnõudeid. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele

isikuel heidetakse ette LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist. Selle sätte kohaselt peab juht kohandama

oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ül

etada suurimat lubatud kiirust. Juht

peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. 6.1. Väärteoasjas on tuvastatud tunnistajate K K, A L, P. S, S L ja menetlusaluse isiku ütlustega,

et pärast esimest liiklusõnnetust ja enne kokkupõrget xxxx etses Xxxx as sõidutee (paremalt) kolmandal rajal. Xxxxst umbes 10 meetrit tagapool, kolmanda ja neljanda raja vahel oli

tunnistaja S. L ütluste kohaselt tema enda sõiduk sales esimeses liiklusõnnetuses, xxxx, mis o neljandas reas oli sõiduk xxxx, mis samuti osales esimeses liiklusõnnetuses. Seda kinnitavad ka tunnistajate K. K ja A L ütlused, millest on nende koostoimes võimalik aru saada, et K. K juhitud

sõiduk, milles viibis kõrvalistujana A. möödus L, alguses paremalt esimeses liiklusõnnetuses

osalenud sõidukitest (xxxx ja xxxx) ja seejärel reastus enne Xxxxni jõudmist äärmisesse

vasakusse ritta. Vahetult pärast seda nägid nad kõrvalrajal kokkupõrget, mille Xxxx ja xxxx

tulemusena Xxxx lendas nende ette neljandale rajale teepiirdesse. Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub Xxxx asukoht pärast õnnetust. Menetlusalune isik

kinnitas, et enne liiklusõnnetuse toimumist ta liikus kolmandal rajal, keerates vaid viimasel

4-18-4681 4

hetkel enne õnnetust rooli paremale. Kohtu hinnangul ei lükka seda väidet ümber teised

väärteoasjas kogutud tõendid. Tunnistajate K. K ja A. L ütluste kohaselt ei näinud nad xxxx enne kokkupõrget, auto tuli teiste autode tagant. Tunnistajad ei suutnud kinnitada, et xxxx liikus

eelnevalt kindlasti mingil teisel rajal. Ka tunnistaja S. L kinnitas, et pildistas kokkupõrke toimumise ajal enda autot, mis asus kolmanda ja neljanda raja vahel ja tajus, et xxxx möödus sel

hetkel temast . Seega loeb kohus tuvastatuks, et Xxxx asus kolmandal rajal ja enne lähedal kokkupõrke toimumist liikus ka xxxx kolmandal rajal.

6.2. Kaebuses leitakse esmalt, et menetlusalune isik ei rikkunud seaduse nõudeid, kuna ei ületanud teo toimepanemise kohas kehtinud suurimat lubatud sõidukiirust. Kohus nõustub, et

sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal 110 km/h ja menetlusalusele isikule ei heideta ette suurima lubatud sõidukiiruse ületamist LS § 15

ja 227 tähenduses. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt võis tema kiirus olla

90- Kuigi tunnistaja 100 km/h ja seda ei lükka ümber ka teised väärteoasjas kogutud tõendid. K. K hinnangul oli xxxx kiirus suurem tema juhitud sõiduki kiirusest (umbes 100 km/h), ei pea

kohus võimalikuks lähtuda sellest hinnangulisest seisukohast. Kohtu hinnangul ei ole see ka

määrav. § 50 lg 3 p nõue kohandada oma sõiduki kiirus olukorrale vastavaks LS - 1 tulenev st

ei ammendu

suurima lubatud kiiruse järgimise nõudes. Vastasel juhul ei olekski LS § 50 lg 3 p-s 1 sisalduv regulatsioon vajalik. Sätte kohaselt peab mootorsõiduki juht valima

lubatud sõidukiirust ületamata sellise sõidukiiruse, mis arvestab liiklusolusid ja võimaldab vältida liiklusõnnetusi. 6.3. Kaebaja väitel ei suutnud ta peatada oma sõidukit takistuse (teel seisva sõiduki Xxxx) ees seetõttu, et takistuse tekkimine või ilmnemine oli tema jaoks ootamatu ehk Xxxx ei olnud tema nähtavusulatuses ajani, mil sõiduki õigeaegne peatamine ei olnud enam füüsiliselt võimalik. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt liikus tema ees kaks sõidukit, mis jõudsid ümber reastuda

enne teel olevat takistust, ja alles seejärel nägi ta teel seisvat Xxxxt, mil peatumine enne

takistust ei osutunud enam võimalikuks liiga väikse vahemaa tõttu – 20-25 meetrit.

Menetlusalune isik kinnitab seejuures, et tem -20 meetrit. a ja eessõitva sõiduki pikivahe oli 15 Kaudselt kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi tunnistajate K. K ja A. L ütlused, mille kohaselt xxxx tuli kiiresti (n-ö süstis) teiste autode tagant, misjärel toimus kohe kokkupõrge Xxxxga.

Tunnistajad viibisid sel hetkel oma sõidukiga neljandas reas ja lendas kokkupõrke Xxxx

tagajärjel nende ette. Kohus märgib, et eeltoodust tulene enda ütlustega valt on juba U.O

tõendatud, et ta rikkus liiklusnõudeid, s.o tema kiirus oli liiklusolusid arvestades liiga suur.

Nimelt peab mootorsõiduki juht LS § 50 lg 3 p 1 tähenduses sobiv kiiruse valikul a arvestama ka pikivahe hoidmise nõuet LS § 46 lg 1 tähenduses. LS § 46 lg 2 kohaselt peab asulavälisel

teel aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema

normaaltingimustel vähemalt kolm sekundit. Olukorras, kus .O enda ütluste kohaselt oli U

tegemist tiheda liiklusega asulavälise teega, oli tema pikivahe eessõitva autoga 15-20 meetrit ja

ta ei näinud lii sõitva Kohus märgib, et kluses toimuvat kaugemale tema ees test paarist autost.

füüsikaseadusi arvestades läbib sõiduk, mis liigub kiirusel 90 km/h 20 meetrit umbes 0,8 sekundiga, mis on oluliselt vähem kui 3 sekundit. Seega ei vastanud menetlusaluse isiku sõiduki

kiirus ilmselgelt nendes liiklusoludes pikivahe hoidmise nõudele – öeldes, kas lihtsustatult pikivahe eessõitva sõidukiga pidanuks olema suurem või kiirus väiksem. Samuti pidi U.O

arvestama, et sellise pikivahega ja kiirusega liikudes ning emata klusolukorda näg ühest või lii

4-18-4681 5

kahest kaugemale

eessõitvast sõidukist , on tema nähtavusulatus ja reageerimisvõimalused

oluliselt piiratud, mis kiirusel 90-100 km/h on ilmselgelt ohtlik. Lisaks pidanuks eessõitvate

autode käitumine – .O sõnutsi järjestikune ümberreastumine – U

andma menetlusalusele

isikule aimu sellest, et teel on mingisugune takistus. Seega oli menetlusaluse isiku kui

mootorsõiduki juhi nägemisulatus ja reageerimisvõimalused

piiratud tema enda tegevuse ehk

vale kiiruse valimise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et

menetlusaluse isiku kiirus ei vastanud liiklusoludele, millega U.O rikkus

LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid. 7. LS § 223 lg 1 kohaselt on liiklusnõuete rikkumine karistatav juhul, kui sellega põhjustatakse

varaline kahju või tervisekahjustus. Kohus leiab, et praeguses väärteoasjas on P Ri ütluste,

sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sõiduauto

Xxxx vaatlusprotokolliga atud varalise tõend

kahju tekkimine OÜ-le Xxxx (Xxxx omanik). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos sellele

lisatud fototabeliga on tõendatud varalise kahju tekkimine Maanteeametile (sõidutee piirded, mida Xxxx riivas kokkupõrke tagajärjel). P Ri ja menetlusaluse isiku ütlustega, sündmuskoha

vaatlusprotokolli koos fototabeliga auto xxxx vaatlusprotokolliga ja sõidu on tõendatud xxxx pärast liiklusõnnetust ulatuslike kahjustuste olemasolu ehk varalise kahju tekkimine E H Kele

(xxxx omanik). K Ril tervisekahjustuse tekkimine on tõendatud P. R ja menetlusaluse isiku

ütlustega ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega, mille kohaselt on K. R tuvastatud

vasakul reiel kriimustushaav ja parema tuhara kontusioon (kerge tervisekahjustus). Kohtu

hinnangul on tuvastatud, et kirjeldatud kahju varale ja K. R tervisekahjustus tekkisid xxxx ja Xxxx kokkupõrke tagajärjel. S. L ja P. R ütluste kohaselt pärast esimest liiklusõnnetust piirdusid

Xxxx vigastused selle tagaosa vasaku tagumise nurga kahjustamisega ja K. R ei esinenud

tervisekahjustusi. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist ja Xxxx

vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil on ulatuslikud vigastused just paremal pool (tagumine parempoolne nurk, tagaluuk, poritiivad, tuled, parempoolne aknaklaas, parempoolne tagumine

ratas jne), samuti on kahjustuste raskus selline, mis ei vasta väikesel kiirusel toimunud

kokkupõrke raskusele – nagu tunnistajad kirjeldasid esimest liiklusõnnetust. amuti nähtub

S tunnistaja P. R ütlustest K. R abi osutamiseks ei kutsutud pärast esimest liiklusõnnetust kiirabi.

8. Liiklusõnnetuse põhjustest ehk tagajärje tervikpildi loomiseks objektiivse omistamise

küsimuse lahendamiseks ka teise liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduk hindab kohus i juhi

ehk P Ri tegevust. Selleks peab kohus vajalikuks selgitada välja, kas pärast (esimest) liiklusõnnetust mootorsõiduki teele jätmine ja selle tähistamine vastas liiklusseaduse nõuetele.

Mootorsõiduki juhi tegevust liiklusõnnetuse korral reguleerib LS § 169, mille esimese lõike

kohaselt peab juht liiklusõnnetuse toimumise järel võimalikult kiiresti seisma jääma,

põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele

panna ohukolmnurk vastavalt LS § 39 - 9; lg le t egema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse

kohal oleks ohutu; esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.

8.1. Kohus leiab esmalt, et P. R ei p

õhjustanud seismajäämisega lisaohtu. Säte reguleerib peatumist vahetult pärast liiklusõnnetust ja väärteoasjast ei nähtu, et P. R tegevus pärast esimest

liiklusõnnetust seismajäämisel oli iseenesest ohtlik. P. R ja tunnistaja S. L kinnitavad, et

esimene liiklusõnnetus toimus nii, et t pidurdas järsult ja S. L juhitud sõiduk sõitis Xxxx juh

4-18-4681 6

Xxxxle tagant sisse, liigutades Xxxx rid edasi. Seega oligi P. R t mõned meet sõiduk peatunud sisuliselt esimese liiklusõnnetuse käigus. 8.2. Liiklusõnnetuse tõttu peatunud sõiduki juhil lasub peatumise järel

esmalt kohustus lülitada

sisse ohutuled (LS § 39 lg 6 p 2). Tunnistajate ütlused selles osas lahknevad. Muu hulgas

kinnitas tunnistaja K. K, et Xxxx ohutuled e enud, kuid tunnistajad S. L ja P. R kinnitasid, i põl

et ohutuled olid sisse lülitatud. Menetlusalune isik möönis, et ohutuled võisid põleda.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks, et sisse lülitatud. Tunnistaja Xxxx ohutuled olid

K. K Xxxx enda selgituste kohaselt ei ole ta väga kogenud juht j ilmus ka tema vaatevälja a

ootamatult, ja Xxxx vahel. See misjärel kohe toimus kokkupõrge xxxx tõttu ei pruukinud ta

meenutada sündmust väga täpselt. Lisaks leiab kohus, et Xxxx ohutulede seis ei saanud

tegelikult

enda mõjutada menetlusaluse isiku tegevust kokkupõrke vältimisel, sest .O U

kinnitusel nägi ta t alles siis, kui sõiduk oli nii lähedal, et kokkupõrke vältimine oli Xxxx sisuliselt võimatu.

8.3. Kaebaja leiab, et tunnistaja P. R pidanuks paigaldama maanteele teiste mootorsõidukite juhtide liiklusõnnetusest teavitamiseks ka ohukolmnurka. Kohus leiab, et sellist nõuet seadusest ei tulene. LS § 169 lg 1 p 1 ja LS § 39 lg 8 p 3 kohaselt peab ohukolmnurka kasutama sõltumata

ohutulede olemasolust, kui hädapeatatud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või

sinna voolanud. LS 2 p 10 kohaselt on §

halb nähtavus ilmast või muudest nähtustest (udu,

vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine - olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit.

LS § 2 p 53 kohaselt on piiratud nähtavus olukord, kui tee kurvid, tõusuharjad, teeäärsed

rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad nähtavust teel niivõrd, et sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks. Kohus leiab, et väärteoajas

kogutud tõendid, sealhulgas tunnistajate ütlused ja sündmuskoha vaatluse protokoll ei kinnita

vastavalt ei halva ega piiratud nähtavuse esinemist. Tegemist oli päevase ajaga ja päikesepaistelise ilmaga, kusjuures ka menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt paistis päike selja tagant. Võttes arvesse, et isik liikus kell 17.59 Tallinn-Narva maanteel Narva (ehk idakaare)

suunas, peab kohus vastavat päikese asukohta ka üldteadaolevaks. Samuti oli tegemist

neljarealise sõiduteega, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 110 km/h, sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt ei ole teel kurve, tõusuharju ega muid piiratud nähtavust põhjustada võivaid takistusi. Kohtu hinnangul kinnitab säte sõnastus, et seadusandja ei ole halva ega piiratud

nähtavuse all silmas pidanud tihedat liiklust, vaid loodusolusid ja looduslikke või kunstlikke

takistusi teel. Liikluse tihedus on mootorsõidukite juhtide tegevusest tingitud ajas pidevalt

muutuv nähtus, mis ei ole hinnatav objektiivse nähtavust piirava takistusena. Eeltoodust

tulenevalt ei lasunud P. R kohustust asetada teele ohukolmnurk. Samuti nõustub kohus

kohtuistungil tunnistaja P. R ja S. L ütlustes väljendatud seisukohaga, et ohukolmnurga

asetamine eeldanuks jalakäijana liikumist tiheda liiklusega sõiduteel, kus sõidukid liiguvad kiirusega kuni 110 km/h, ja võinuks seega ohustada tunnistaja elu ja tervist. 8.4. Viimaks heidab kaebaja tunnistaja P. R ette ka seda, et viimane jättis oma sõiduki sõiduteele (paremalt kolmandale rajale) ega liigutanud seda ära, mistõttu ei olnud tagatud liikluse ohutus. Kohus märgib, et LS § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut

4-18-4681 7

haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate

juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Politsei liiklusõnnetusest teavitamine ei ole siiski kohustuslik, kuid seda juhul, kui on täidetud sama paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuded, sealhulgas kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

on liiklusõnnetust puudutavaid asjaolu d kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. si Nende sätete tõlgendamisel koostoimes saab järeldada, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid

ei tohi igal juhul liigutada vähemalt enne seda, kui liiklusõnnetust puudutav on kirjalikult

vormistatud. Praeguses väärteoasjas kinnitavad tunnistajad , et pärast esimest P. R ja S. L liiklusõnnetust möödus vaid mõni minut ja nad ei jõudnud veel liiklusõnnetuse akti vormistada,

mistõttu ei olnud sõidukite liigutamine põhjendatud. Kohus leiab, et sõiduki liigutamise hädavajalikkus ei saa iseenesest tuleneda ka sellest, et tegemist on tiheda liiklusega asulavälisega teega. Nagu juba tuvastatud, ei olnud tegemist halva ega piiratud nähtavusega ja liiklusõnnetuses

osalenud i sõiduk test möödumine oli teiste sõiduradade kaudu põhimõtteliselt võimalik ehk

liiklus ei olnud blokeeritud. Võttes arvesse esimese liiklusõnnetuse toimumisest möödunud aega

ja liiklusolukorda ei pea kohus seega Xxxx sõiduteele jätmist liiklusnõuete rikkumiseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et liiklusõnnetus ja sellega seoses tekkinud kahju on menetlusalusele isikule ka objektiivselt omistatav. 9. Kohtu hinnangul rikkus U.O liiklusnõudeid vähemalt kergemeelsusest. Kohtu hinnangul pidas isik võimalikuks, et tema kiirus ei ole liiklusolukorrale sobiv, millele viitavad ka tema enda ütlused liikluse tiheduse ja piiratud nähtavusulatuse osas, kuid kohusetundetuse tõttu lootis, et

see ei põhjusta probleeme. Samuti leiab kohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud tagajärgi

põhjustas isik vähemalt hooletusest. Jättes kohandamata oma sõiduki kiirust liiklusoludega,

pidanuks U.O arvestama võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus ja tekkida varaline kahju või tervisekahjustused kaasliiklejatel. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

10. LS § 223 lg 1 näeb võimalike karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist Kohtuvälise menetleja otsusega karistati kuni kuue kuuni.

menetlusalust isikut rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. aristuse mõistmise alus K on

KarS § 56 kohaselt isiku süü Karistuse mõistmisel lg 1 . arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul vastab praegusel juhul

isikule mõistetud karistus tema teo raskusele. Mõistetud rahatrahv jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Arvesse tuleb võtta, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati kahju mitmele isikule,

sh ka tervisekahjustuse K. R, kuid kohtu hinnangul põhjustas .O tagajärje U ettevaatamatusest, samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi. Seega jääb muutmata ka isikule mõistetud karistus.

11. Eeltoodust tulene - - ja valt ja juhindudes VTMS § 132 lg st 1 jätab maakohus Politsei Piirivalveameti Põhja prefektuuri 28. augusti 2018. a otsuse .O karistamises LS § 223 U lg 1 järgi muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Menetlusaluse isiku

kaitsja esitas kohtule taotluse igusabi eest hüvitada .O le valitud kaitsjale osutatud õ U -

makstud tasu, s.o 300 eurot. tema VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29 lõike 1 punktide – –6 sätestatud alustel. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust, s 1 3 ja 5

4-18-4681 8

jääb kaitsja taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind Kohtunik