4-09-18884/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.november 2009.a.Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-18884 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi J.K väärteoasi NPALS § 15 1 järgi Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev

J.K (isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub)

04.november 2009.a.

Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Kadi Muts

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.K NPALS § 15 1 järgi ja mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva. Kohustada J.K asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 14.12.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. J.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada J.K suhtes sundtoomist arestimajja.

Välja mõista J.K-lt ekspertiisitasu 1466 (üks tuhat nelisada kuuskümmend kuus)

krooni riigituludesse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest ja see tasuda

Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

J.K-le on koostatud 08.08.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1168702 selle kohta, et

tema, viibides 08.08.2009.a kell 13.55 Tallinnas, aadressil Pelguranna 30, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151.

J.K kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse

anti allkirja vastu üle tema vanaemale 13.10.2009.a. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise

ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et

menetlusaluse isiku väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega.

Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad

rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta

eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada J.K väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 8 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et J.K süü narkootikumi, fentanüül, tarvitamises on tõendamist

leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 08.08.2009.a. antud ütlustega, mille järgi isik tarvitas süstides „valget hiinlast“ (lk 1), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga

nr 2179/99, millisest nähtub, et J.K esines 08.08.2009.a. narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tulemusena joobeseisund (lk 2), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes

laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli J.K-lt

08.08.2009.a. võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 3), saatekirjaga

joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, millisest nähtub, et 08.08.2009.a. läksid J.K suhtes läbiviidud joobeseisundi tuvastamise protseduurid maksma 540 krooni (lk 4), joobeseisundi tuvastamise saatekirja, millisest nähtub, et 08.08.2009.a. J.K-lt võetud uriiniproov sisaldas fentanüüli ning isiku joobe tuvastamine läks maksma 926 krooni (lk 5) ning õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 8). J.K poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1 järgi on õige. Kohtu hinnangul on J.K väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja

58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et J.K on varem väärtegude toimepanemise

eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada

menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Menetlusalusele

isikule ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal

3

sissetulekuallikas. J.K ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma

ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et J.K tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 8 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 14.12.2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult riigituludesse välja mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on summas 1466krooni.

Aulike Salo Kohtunik