2-18-5637/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 1. november 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-5637 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi S. S. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 421.24 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 443.61 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja S. S., isikukood xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev ning rahvastikuregis olev elukoht xxxxxxxx xxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405) RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi S. S.a vastu. Välja mõista S. S.alt (S., isikukood xxxxxxxxxxx) põhivõlg 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 64 (kuuskümmend neli) senti, intress 27 (kakskümmend seitse) eurot ja 69 (kuuskümmend üheksa) senti, võla sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) senti, kokku summas 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti OÜ Aktiva Finants (registrikood10746479) kasuks. Välja mõista S. S.alt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 278.64 eurolt) alates 11.04..2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ Aktiva Finants kasuks.

Tsiviilasi nr 2-18-5637

2 (3) Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot ning mõista nimetatud summa S. S.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded 2.10.2018 avaldamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud Placet Grupp OÜ-ga 5.11.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr Sr552883 tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Samuti on hagejal õigus nõude sissenõudmiskulu VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 278.64 eurot, intress 27.69 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 84.91 eurot, kokku 421.24 eurot hageja kasuks.

Tsiviilasi nr 2-18-5637

3 (3) Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 11.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ Aktiva Finants kasuks. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega (uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole ilmnenud), tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 100 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on 85 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 425 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal et, õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul ca 30 % põhivõla nõude suurusest. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik