1-08-10730/74 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 17. veebruar 2020 Kohtuasja number 1-07-10478

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuasi

Aivar N.H (isikukood 37305212748) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrus Määruskaebuse esitajad Aivar N.H ja tema kaitsja Heiki Kuningas Teised määruskaebemenetluse pooled

Prokuratuur, esindaja Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrus muutmata ja määruskaebused

jätta rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid Aivar N.H-le

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

151,20 (sada viiskümmend üks eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 25,20 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aivar N.H-lt Eesti

Vabariigi kasuks välja 151,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-

is SEB Pank, nr EE701700017001577198 AS-is Luminor Bank või nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Aivar N.H, 1-07-10478, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar N.H kannab karistust Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2008. a otsuse alusel. Selle

otsusega mõisteti A. N.H süüdi KrK § 101 p 8 alusel ja teda karistati 15-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 4. aprilli 2004. a otsuse järgi mõistetud karistusega – 20 aastat vangistust, mis A. N.H-le oli määratud KrK §-

2(5) de 141 lg 2 p-de 2, 3; 101 p-de 3, 8; 140 lg 2 p 3 ja 172 lg 2 järgi. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 7. juuni 2004. a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 6 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 30. jaanuarist 2008 jäi 13 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse lõpptähtaeg saabub 24. oktoobril 2021.

2. Vangla ja prokuratuur A. N.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

3. Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrusega jäeti A. N.H tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täitmata on tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused.

4. Kohus pidas tunnustamisväärseks A. N.H käitumist kinnipidamisasutuses. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Erinevates programmides on ta aktiivselt kaasa töötanud, osalenud tööhõives ning kogunud raha vabanemisjärgse elu korraldamiseks.

5. A. N.H ei saa vabanemise järgselt arvestada perekonna toe ega kindla töökohaga. Kuriteod pani A. N.H toime alkoholijoobes ja iseloomustusest nähtuvalt ei ole vangla kindel, et A. N.H suudaks vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Uue kuriteo pani A. N.H varasemalt toime kriminaalhooldusalusena.

6. Kohus pidas rasketeks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüdimõistvas otsuses leidis ringkonnakohus mh, et teise inimese tapmine ei ole A. N.H jaoks midagi erakordset ning tegemist on äärmuslikku ja brutaalset vägivalda kasutava isikuga. Varasemad tapmised on toime pandud selge motiivi ja põhjenduseta. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ei ole

võimalik leida motiive ennetähtaegse vabastamise kasuks. Arvestades tulevikus toimepandavate kuritegude raskust, on ka suhteliselt väike oht nende toimepanemiseks väga kaalukas.

MÄÄRUSKAEBUSED

7. Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

A. N.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutades ta vajadusel ka elektroonilisele valvele. Aivar N.H määruskaebus

8. Maakohtu lahendis ei sisalda ühtegi A. N.H istungil antud selgitust. Ta sai sõna 5 minutit ning kuna kohus määruse ette luges, siis oli see valmis juba enne istungit.

9. Kohus jättis arvestamata, et pärast nii pika vangistuse ärakandmist ei saagi A. N.H olla peret ning ta peab ise hakkama saama. Kriminaalhooldus oleks selleks parim abivahend.

Kohtupraktikas on ennetähtaegselt vabastatud ka tapjaid 4 aastat enne karistuse lõppu. Kohus on seejuures arvestanud süüdlaste pingutusi vanglas. Mittevabastamise põhjuseks ei saa olla kuritegude raskus. Alkoholi puutuvalt märgib A. N.H, et puutub töö juures kokku piiritusega, ent ei ole seda kordagi kuritarvitanud. Abi on ka tugiisikust ning seda ehk suuremalgi määral kui oleks perekonnast. Töö leidmisega ei tohiks raskusi tekkida, kuna ainuüksi Kohtla-Järve töötukassas on 120 pakkumise ringis, sh vajatakse metallitöölisi

ja puidutislereid, millist tööd A. N.H suurepäraselt oskab. A. N.H puuduvad rahalised nõuded ja distsiplinaarkaristused, ta osaleb tööhõives ning on ITK läbinud ammu. Ta tunnistab oma vigu ning soovib lõpuks 46-aastasena normaalset elu alustada, luua pere ja käia tööl. Kriminaalhooldusega oleks võimalik maandada riske, mida vangla ei suuda.

Sealhulgas oleks efektiivne panna elektrooniline valve, sotsiaalprogrammid, riske

3(5) maandaks Järge kodu töötajad ja tugiisik. A. N.H leiab, et temast on vabaduses rohkem kasu kui vanglas. Maakohus on üldsõnaliselt leidnud, et A. N.H ei saakski vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Seega tekib küsimus, kas ühiskond sellest võidab, kui A. N.H oma karistuse lõpuni kannab. A. N.H arvates on tema karistuse eesmärgid saavutatud

ja ta on õppetunni saanud. Tema hoiakud ja suhtumine on muutunud, mis nähtub ka iseloomustusest. Kohtumäärusest ei nähtu ka argumente prokuratuuri seisukoha osas. Kaitsja määruskaebus 10. Maakohus on A. N.H vabastamata jätmisel tuginenud vaid karistuse raskusele, s.o 4

inimese tapmisele. Sellele aga tugineda ei saa, kuna kuriteo raskusest johtuvalt on kohaldatud juba karistust. Selline lähenemine hälbib seadusandja tahtest.

11. Maakohus on küll viidanud A. N.H käitumisele karistuse kandmise ajal, isiku elutingimustele ja vabastamisega kaasnevatele tagajärgedele, ent jätnud need asjaolud

arvestamata. Kohtumääruses puuduvad ka põhjendused, millised konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud või isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed annavad aluse ohuprognoosiks ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Põhjusena tuuakse välja, et A. N.H ei suudaks vabaduses alkoholist loobuda, tegu on kriminaalhoolduse ajal toimepandud kuriteoga, mille tagajärjeks on 4 inimese surm. Määrusest puuduvad selged põhjendused, miks peaks A. N.H hakkama vabaduses taas

alkoholi tarvitama pärast pikaajalise vangistuse ärakandmist. Liiatigi on läbitud

sotsiaalprogrammide jooksul käsitletud ka alkoholiprobleeme. A. N.H osales programmides aktiivselt ning omandas teoreetilised teadmised. Ka asjaolu, et A. N.H, kes puutub töö tõttu kokku piiritusega, ei ole sellega seoses probleeme tekkinud, on kohus

arvestamata jätnud. Samuti ei nähtu määrusest, miks A. N.H ei peaks rakendama saadud teadmisi vabaduses. 12. Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas ka tuvastatud asjaoludega. Nimelt on A. N.H

vangistuses läbinud kolm sotsiaalprogrammi. Määrusest ei selgu, miks ei ole need

A. N.H hoiakuid muutnud. Kohus ei ole arvestanud sellegagi, et A. N.H on

tugiisik ning miks see ei aita kaasa tema sotsialiseerumisele ja vanglas kujunenud hoiakutele, kuivõrd vangistuses on A. N.H käitunud positiivselt.

13. Iseloomustuse kohaselt on A. N.H tegelenud vangistuses oma käitumise

analüüsimisega ning mõtleb enne tegutsemist selle läbi. Ta väljendab üldtunnustatud

väärtusi ja hoiakuid, on motiveeritud õiguskuulekalt elama ning väidetavalt minevikus tehtud vigadest aru saanud ja asunud end parandama. Maakohtu poolt ei ole need asjaolud tähelepanu väärinud. 14. A. N.H on vangistuses viibinud peaaegu 16 aastat. Tal on kandmata veel 1,5 aastat.

Kui selle aja jooksul on ohud jäänud maandamata, siis tekib õigustatud küsimus, kas karistuse eesmärki üldse on võimalik täita. Pooleteise aastaga ei muutu ilmselt midagi ning karistuse eesmärgid ei olegi saavutatavad, sest igal juhul oleks tegemist inimesega, kes paneb toime uue kuriteo. See aga seab kahtluse alla karistuse mõtte üldisemalt ning tekitab küsimuse, mis õigusega võib inimesse nii suhtuda ja ta juba ette kurjategijaks tembeldada.

15. Kui süütegude tõenäosust suurendab alkoholi tarbimise risk, saab süüdlasele määrata kohustuseks sotsiaalprogrammide läbimise, mh panna isikule kohustuse enda kulul teha

laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist või osalema alkoholi

4(5)

tarvitamise uuringus. Kui maakohus peab alkoholi vältimatuks ohuks, on kohaldatavad eeltoodud riigikohtu seisukohad.

16. Kriminaalhooldusametniku seisukohta arvestades tuleks A. N.H allutada kriminaalhooldusele 12 kuuks. Kuna selles osas maakohtu määruses seisukohta ei võetud, on tegemist õigusvastase määrusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Praeguses asjas on maakohus jätnud A. N.H vabastamata, kuna kohtul puudus veendumus kuriteo asjaolusid arvestades, et süüdlane tulevikus raskeid kuritegusid toime ei

paneks. Lisaks nähtub määrusest, et ka A. N.H vabanemisjärgsed tingimused (perekonna toe ja kindla töökoha puudumine) ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist ning

ohte nägi kohus ka A. N.H varasemas elukäigus (alkoholisõltuvus ja uue kuriteo

toimepanemine kriminaalhooldusalusena). Positiivsete asjaoludena toodi aga vaidlustatavas määruses välja kinnipeetava vangistusaegne käitumine.

18. Määruskaebuste esitajad seevastu leiavad, et A. N.H positiivselt iseloomustavad asjaolud (rahaliste nõuete ja distsiplinaarkaristuste puudumine, tööhõives osalemine, ITK

läbimine, oma vigade tunnistamine, hoiakute ja suhtumise muutumine) näitavad, et

karistuse eesmärgid on täidetud. A. N.H leiab, et tema karistuse lõpunikandmisest

ühiskond ei võidaks ning ka kaitsja arvamusel A. N.H vabastamata jätmine seab kahtluse alla karistuse mõtte üldisemalt ning tekitab küsimuse, mis õigusega võib inimesse nii suhtuda ning tembeldada ta juba ette kurjategijaks. Lisaks on määruskaebuses leitud, et A. N.H vabanemisjärgsed tingimused ja tema vabastamisega kaasnevad tagajärjed ei välista samuti tema vabastamist, kuivõrd tal on tugiisik, probleeme töö leidmisega ei tohiks tulla, ta soovib osaleda sotsiaalprogrammides ning uue kuriteo riske on võimalik maandada

kriminaalhoolduse nõuetega (sh elektroonilise valvega). Kokkuvõtlikult leiavad

määruskaebuste esitajad, et kohus on rikkunud kaalutlusõigust ja jätnud A. N.H

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohtult taotletakse uue lahendi tegemist, millega vabastada A. N.H tingimisi enne tähtaega (alternatiivselt elektroonilise valvega).

19. Ringkonnakohtu pädevuses on edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkumine juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Praegusel juhul ringkonnakohus sellist kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud.

20. Kohtukolleegiumi jaoks on käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks see, kas jätta A. N.H ennetähtaegselt vabastamata arvestades tema kuriteo toimepanemise

asjaolusid ja süüdlase varasemat elukäiku või kaaluvad selle üles süüdlast positiivselt iseloomustavad asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et A. N.H puhul annavad nii tema varasemast elukäigust kui ka kuriteo asjaoludest nähtuvad asjaolud aluse prognoosida uute

kuritegude toimepanemise ohtu. Iseloomustuse kohaselt on A. N.H kolm kehtivat

kriminaalkaristust ning ta kannab kolmandat reaalset vangistust (KoTo, tl 3). Kohtupraktikat arvestades on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu määrus

asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). Seega annab ainuüksi A. N.H varasem elukäik aluse

prognoosida uute kuritegude ohtu. Määruskaebustes on leitud, et ohtu saaks maandada

5(5) kriminaalhooldusega. Maakohus on aga osutanud sellelegi, et varem on A. N.H uue kuriteo toime pannud kriminaalhooldusalusena. I astme kohus märkis õigesti, et kuriteo toimepanemise asjaolude all mõeldakse kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Neid asjaolusid maakohus ka hindas, osutades süüdimõistva otsuse tekstile, millest nähtub, et A. N.H jaoks ei ole tapmises midagi erakordset. Tegemist on äärmusliku ja brutaalset vägivalda kasutava isikuga, kes on varasemalt tapmisi toime pannud ilma selge motiivi ja

põhjuseta. A. N.H hingel on nelja inimese tapmine ilma välise motiivita ning see

asjaolu kaalub üles süüdlase positiivsed pingutused vangistuses ning lubadused ja kinnitused, mida A. N.H ja tema kaitsja määruskaebuses jagavad. Endiselt eksisteerib oht raskete kuritegude toimepanemiseks.

21. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid

vaidlustatava määruse tühistamise ja A. N.H vabastamise, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).

22. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks

80 minutit, seejärel konsulteeris ta A. N.H-ga ja täiendas kaebust kokku veel kaks pooltundi. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid riigi õigusabi tasu 151,20 eurot (sh käibemaks 25,20 eurot).

23. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, ja § 7 lg-st 1, leiab, et

kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebuseid ei rahulda, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. N.H kanda.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau