2-17-16039/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-17-16039

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 6.novembril 2018 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16039 Tsiviilasi

A. R. hagi M. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlustoiming hagist loobumise vastuvõtt ning asja menetluse lõpetamine Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg hageja A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Piret Paulson, e-post: piret@ppaulson.eu); kostja M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

lõpetada menetlus A. R. hagis M. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, sest hageja loobub hagist.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hageja menetluse lõpetamisel riigilõivu 300 eurot tasumise kohustusest riigituludesse.

Edasikaebamise kord

2 (2) Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

HAGEJA TAOTLUS

Hageja loobub hagist M. K. vastu, sest 31.10.2018 vormistati vaidlusaluse kinnisasja notariaalne müügileping, millega kostja tütar ostis ära hagejale kuulunud mõttelise osa korteriomandist ja puudub vajadus tsiviilasjas menetluse jätkamiseks (tl 49).

KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, sest hagejal on selline menetlusõigus ning asja menetlus tuleb otsust tegemata lõpetada.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on saavutatud kohtuväline lahend, mistõttu tuleb kohtu hinnangul menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Hageja oli Tartu Maakohtu 13.novembri 2017.a. määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest summas 300 eurot hagi esitamisel hilisema hüvitamise kohustuseta. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna hageja sissetulekuks on asja materjalidest nähtuvalt vaid pension suuruses 262 eurot kuus, asja menetlus lõpetatakse hagejapoolse hagist loobumise tõttu, on põhjendatud hageja vabastada tsiviilasja menetluse lõpetamisel riigilõivu 300 eurot tasumise kohustusest riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik