4-18-4642/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-18-4642

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2018. a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4642 Kohtunik

Piia Jaaksoo

Istungisekretär

Gerda Raidla

Väärteoasi Z.O kaebus PPA Lääne prefektuuri Paide

PJ 24.08.2018 otsusele väärteoasjas nr

2510,18,001676, mille kohaselt karistati .O Z LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut s.o

680 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja .O , isikukood *, Z

elukoht *, * * kodanik, emakeel * *, ekeel, töökoht post: *, karistamata Kohtuväline menetleja PPA Prefektuur Paide Lääne

PJ, asukoht Tallinna tn 12 Paide, e-post: *, esindaja Ragne Tõns RESOLUTSIOON

1. Rahuldada . kaebus ja tühistada Z O PPA Lääne prefektuuri Paide PJ

24.08.2018 otsus väärteoasjas nr 2510,18,001676 osaliselt määratud lisakaristuse osas - - tühistada . le Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristus Z O- juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

2. Edastada kohtuotsus .O le ja PPA Lääne Prefektuurile. Z -

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kaevatav otsus

4-18-4642

PPA Lääne prefektuuri Paide PJ 24.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 2510,18,001676 karistati .O järgmise rikkumise eest – Z 29.07.2018 .a kell 17.13 Paide linnas

Järva maakonnas Pärnu Sõmeru 88.km, juhtis mootorsõidukit ajal kui juhi -Rakvereväljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3, § 33 lg 11 p 2. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud .O LS § 224 Z

lg 2 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut s.o 680 eurot ja LS § ,

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus

Z.O esitas kohtule kaebuse /KT tl 2/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, tunnistab end süüdi ja kahetseb rikkumist. Enda õigustuseks pole midagi öelda, rahatr ahv on koheselt tasutud.

Z.O leiab, et otsuses määratud lisakaristus ei ole õige, palub muuta rahaliseks karistuseks või leida muu alternatiiv, kuna põhitöö kõrvalt tegutseb *na pakkudes keevitusteenust tihtilugu kliendi juurde kohale minnes oma seadmetega, et teenust pakkuda.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /KT tl

14-17 just /, et väärteootsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks menetleja on sellise karistusliigi ja -

määra valinud ja jääb oma seisukoha juurde. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et isik, kes kasutab juhtimisõigust, peab olema eriti hoolas ning järgmina liiklusseaduses esitatud nõudeid. Isik, kes asub sõidukit juhtima peab ohu ennetamiseks eelkõige ise hindama oma seisundit ning oma tegevuse seaduspärasust.

Seega juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole esmane hinnata, millised kohustused on menetlusalusel isikul vaid tuleb vaadelda väärteo toimepanemisega seotu

– süü d asjaolusid suurust, resotsialiseerimise väljavaateid karistuse eripreventiivsest seisukohast jms.

Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mida ei saa toime panna ettevaatamatusest juhi kohustus – on enne mootorsõidukit juhtima asumist kontrollida enda tervislikku seisundit.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Asudes sõidukit juhtima seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, tähendab, et teo toimepanemine oli teadlik ja tahtlik. Üldpreventiivsed kaalutlused karistuse määramisel saab eesmärgiks seada juhul, kui see on probleemiks ühiskonnas. Igal liiklejal on õigus eeldada, et teine liikleja peab kinni liiklusnõuetest (LS §14 lg 2 ja § 16 lg 1 ja 2).

Karistuse üldpreventiivsed eesmärgid aitavad nimetatud eesmärki täita.

LS § 69 ja § 224 sätestab teo õigusvastasuse ja karistatavuse. Süü suurus oleneb selle teo toimepanemise asjaoludest. Alkoholi väljahingatavas õhus oli menetlusalusel isikul 0,43 mg/l, mis tähendab, et teo toimepanemine oli teadlik. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 170 trahviühikut so 680 eurot, mis on üle keskmise määra ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mis on määratud karistuse

4-18-4642

minimaalses määras. Menetlusaluse isiku suhtes ei ole karmimat karistusliiki s.o aresti mõistetud. Eripreventiivne eesmärk karistuse määramisel aitab suunata isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Selline eesmärk saab täidetud õiglase karistuse määramisega ning miinimummääras määratud karistus selleks ongi.

Antud juhul ei ole menetlusalust isikut varem lubatud alkoholi piirmäära eest karistatud. Samas on tema poolt väärtegu toime pandud otsese tahtlusega.

Väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne süüga.

Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas .O Z on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Z.O avaldas kohtuistungil, et on toime pannud teo, mille eest teda karistati. Teab, et sellises seisundis juhtimine ei ole lubatud. Eelmine õhtu pidasid poja juubelit, öösel kella 2-3 ajal oli viimane tarbimine. Lootis, et kõik on verest välja läinud, kontrollis ka ühekordse alkomeetriga, see värvi ei muutnud, arvas, et on täiesti kõlbulik sõitma. Nüüd sai kogemuse, et neid ühekordseid alkomeetreid ei saa usaldada. Kahetseb täiega, on selles süüdi, et selline asi juhtus, oleks pidanud ennast rohkem kontrollima.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 29.07.2018 /VT tl 4/ nähtub, et Järvamaal

Türi vallas Pärnu Sõmeru mnt 88.km on alluta -Rakveretud kontrollile .O kell Z

17.13 kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant nr A111132 ning indikaatorvahendi näit on olnud positiivne.

T

õendusliku alkomeetri kasutamise protokolli 29.07.2018 /VT tl 5/ kohaselt on joobeseisundi tuvastamise allutatud .O Z , kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest

7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0028 kell 17.18-17.24, lõplik lugem 0,48 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,43 mg/l. Protokoll on allkirjastatud mõõtjaprotokollija ja menetlusaluse isiku poolt.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 29.07.2018 /VT tl 6/ .O on Z

näitab, et

kõrvaldat sõiduki Citroen Berlingo rg märk juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna ud - * oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et tea on joobeseisundis, kuni kaineks saamiseni.

Kohus ime pannud teo, leiab, et tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et .O on to Z

mille toimepanemist talle 24.08.2018 otsuses /VT tl 1-2

.O Z

/ süüks arvatakse.

rikkus LS § 69 lg 3 ja § 33 lg 11 p 2, mis sätestavad, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või ro ei tohi olla alkoholi hkem ja juhil on keelatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit.

Kohus leiab, et .O poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud Z väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et LS § 224 lg 2 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna vaid tahtlikult. Juhil on kohustus enne sõiduki juhtima asumist veenduda, et ta seisund lubaks tal sõidukit juhtida, kuid isik võib oma hinnangutes ka eksida. Seadus ei sätesta, kuidas juht peab oma seisundit kontrollima (autodel ei ole veel kohustuslik alkoluku olemasolu, samuti ei sätesta seadus, et juhil peab olema alkomeeter

4-18-4642

vms). Kohus leiab, et tuleb hinnata konkreetse teo tehiolusid. .O on kohtuistungil Z

avaldanud, et lootis, et kõik on verest juba välja läinud. Kontrollis ühekordse alkomeetriga, see värvi ei muutnud ja arvas, et on täiesti kõlbulik sõitma, aga kahjuks ei olnud niiviisi. Enesetunde järgi ei saanu aru, et on purjus.

Joobeseisundi kontrollimise protokollist /VT tl 4 p / öördel nähtub, et .O oli Z

silmade punetus, . R alkoholi lõhn väljahingatavas õhus eaktsioonikiirus normaalne, kõne

selge, aja-, isikuja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi, - koordinatsioon häireteta, käitumine normaalne. Kohu leiab, et protokollis ei ole märgitud mitte mingisuguseid selliseid väliseid tunnuseid, mis üheselt viitaks sellele, et välisel vaatlusel oleks olnud võimalik tuvastada, et isik on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida ning et isik oleks pidanud ise aru saama, et ta on sellises seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida. Silmade punetus kaasneb tihti väsimusega, magamatusega vms olukordadega. Alkoholilõhna või ka mistahes muud alba hingeõhku h

isik ise ei tunne. Seega M. Kango kirjeldus, et ta kontrolltulemuse nii enesetunde kui ühekordse alkomeetri järgi pidas võimalikuks, et tema seisund lubab sõidukit juhtida, on usutav. Kohtule ei ole

Z.O ütlusi ümberlükkavaid tõendeid esitatud, joobeseisundi kontrollimise protokoll toetab .O ütlusi. Seetõttu leiab kohus leiab, et .O pani talle süüks arvatud Z Z väärteo toime hooletusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et .O Z on talle süüks arvatud LS §

224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on süüdi

isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14

-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et .O

4 lg 2 Z poolt toime pandud tegu vastab LS § 22 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine

toimunud vastavalt

karistuse mõistmise alustele.

LS § 224 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 punkt 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja on § järgi rahatrahviga Z.O karistanud LS

224 lg 2

trahviühikut, s.o urot ja LS § 22 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

680 e

3 lg 3 p 1 äravõtmisega 3 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Z.O puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et .O , tegu on toime pandud Z süü on keskmisest väiksem ettevaatamatusest, kuid alkoholi piirmäära ületamine oli keskmises määras (LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l kohta).

4-18-4642

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, .O tunnistab oma süüd j Z a kahetseb oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri teatest /KT tl 19/ et .O on karistamata isik. .O Z Z nähtub,

on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas kergemeelsusest lubatud alkoholi

piirmäära. tõendid ei näita, et käesoleval juhul oleks Kohus leiab, et kohtule esitatud

tegemist harjumussüüteoga.

Kohus leiab, et kuna .O tunnis , on selgitanud Z tab oma süüd, kahetseb oma tegu alkoholi tarvitamise asjaolusid ginedes ning ühekordse alkomeetri kasutamist, millel tu otsustas sõidukit juhtida, arvestades ka enesetunnet, on karistamata isik, siis karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi lisakaristuse kohaldamist. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda.

Kohtuväline menetleja on otsuses avaldanud, et sõiduki juhtimine seisundis kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. , eelkirjeldatu ohustada ka teisi Tõepoolest on liiklussüütegu, mis võib

liiklejaid, sest võimalikes ohuolukordades juhi reaktsioonivõime ja kiirus võivad olla häiritud ja seetõttu tõuseb õnnetuste juhtumise tõenäosust. Seetõttu ongi seadusandja keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise lugenud õigusrikkumiseks ja ette näinud võimaluse karistada isikuid maksimaalse karistusega, mis väärtegude toimepanemise eest on võimalik mõista. Oluline on aga see, et kui juht konkreetse teoga seadis teised liiklejad ohtu, peab selline asjaolu nähtuma ka teokirjeldusest. Teokirjeldusest selliseid asjaolusid ei nähtu.

Kohtuväline menetleja on otsuses kirjutanud, et kuna tegemist on ühega raskematest liiklusalastest rikkumistest, tuleb määratavatesse karistustesse suhtuda täie tõsidusega, sest asudes sellises seisundis mootorsõidukit juhtima, suhtub ta kaasliiklejatesse üleolevalt ning on sellise käitumisega ära teeninud rikkujale teatud kadusid kaasatoova karistuse kohaldamise.

Kohus märgib, et seadusandja ei ole teinud mingisugust erandit liiklussüütegude, s.h ka keelatud

seisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistuse mõistmisel. Nii tuleb ka liiklussüütegude eest määramisel/mõistmisel lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse

alustest - alati tuleb vaadata konkreetset tegu ja isikut. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et .O oleks kaasliiklejatesse suhtunud üleolevalt, ta on algusest Z

peale andnud ühetaolisi ütlusi, et ta ei hinnanud oma seisundit õigesti ja seetõttu asus mootorsõidukit juhtima.

Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist otsuses põhjendanud karistuse eripreventiivse eesmärgiga ja leidnud, et lisakaristus kaitseb ka õiguskorda.

Kohus leiab, et arvestades toimepandud tegu ja isikut, ei nõua ka karistuse üldpreventiivne eesmärk lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

K

4 lg 2 ohus leiab, et kohtuväline menetleja, määrates põhikaristusena LS § 22 järgi

rahatrahvi 170 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis on üle rahatrahvi keskmise määra ja LS §

224 lg 3 p 1

3 kuuks, on .O-le Z alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määranud karistuse, mis ületab süü suuruse. Kohus leiab, et isikule, kes on karistamata, tunnistab oma süüd, kahetseb toimepandut (s.t, et karistuse eriprevntiivne eesmärk ei nõua isiku karmi karistamist), rahatrahvi määramine üle keskmise määra on karistus, mis vastab süü suurusele (ettevaatamatu tegu, piirmäära ületamine keskmises määras) ja täidab ka karistuse ülpreventiivse eesmärgi ning on vastav KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele.

Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja p määratud lisakaristus oolt .O-le Z tuleb tühistada.

4-18-4642

Kohus rahuldab .O kaebuse. Z Kohus tühistab PPA Lääne prefektuuri Paide PJ

24.08.2018 2510,18,001676 osaliselt, st väärteootsuse väärteoasjas nr mõistetud lisakaristuse osas.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 22 § 224 , § 69 lg 3, § 33 lg 11 p 2,

4 lg 2, lg 3 p

KarS § 56 lg 1, VTMS § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik