1-18-7679/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-18-7679/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
6. november 2018.a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-18-7679 (18278001544)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru
Kriminaalasi O.L 424 lg 2 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Toomas Liiva
Süüdistatav O.L , isikukood: XXX; ; telefon: XXX
XXX XXX ; ; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.03.2017.a otsusega nr 1- 17-2989 KarS § 424 järgi lõpliku karistusega 9 kuud ja 28
päeva vangistust tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18-
kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti
lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
Kahtlustatavana peeti kinni 21.08.2018.a kell 08.24 ja
vahistati Tartu Maakohtu 22.08.2018.a määrusega.
Vabastati vahi alt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26.09.2018.a määrusega.
Hetkel tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:
1. O.L 424 lg 2 Süüdi tunnistada KarS § järgi mõista 1 ning karistuseks (üks) aasta vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada O.L-i eelvangistuses viibitud aeg 21.08.2018.a – 26.09.2018.a, so karistusaja hulka ning lugeda O.L-i
1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva
kandmata karistuseks
10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS
2 alusel suurendada O.L-ile Tartu Maakohtu § 65 lg mõistetud karistust
24.03.2017.a otsusega nr 1-17-2989 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista
Villu
2 (6)
Kingile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis
8 (kaheksa) kuud ja 22
1 (üks) aasta (kakskümmend ) päeva kaks vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 22
(kakskümmend ) päeva kuuesaja kahekümne kahe kaks vangistust 622 ( ) tunni
üldkasuliku tööga ära teha , mis tuleb O.L
2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
KarS O.L
§ 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § sätestatud kontrollnõudeid -s 75 lg 1 :
-
;
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX
-
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks täiendav O.L-ile kohustus mitte tarvitada alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks täiendav O.L-ile
kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
KarS § 75 lõike 4 alusel määrata O.L-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus hiljemalt registreerida
1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest
ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames
alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Haigla, Põhja Eesti Regionaalhaigla, Pärnu -Eesti -
Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata O.L kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki p 1 O.L-ilt juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.11.2018.a.
3 (6)
Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse
äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
2. Menetluskulu:
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta O.L-i sundrahast pool, so 375 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista 2
O.L-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 210 eurot; sundraha 375 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumisele O.L
kuuluv menetluskulu kokku 585 ( ) eurot tasuda viissada kaheksakümmend viis
vabatahtlikult 12-
ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt enetluskulu täieliku tasumiseni. 48,75 eurot kuni m
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele
EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700058675 ning selgituse “ , menetluskulu“. O.L, otsus nr 1-18-7679
Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui
rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded , täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas
on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
Kriminaalasjas esitatakse O.L süüdistus selles, et tema isikuna, keda on Tartu
Maakohtu 24.03.2017 otsusega nr 1-17-2989 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 21.08.2018 kella 08:22 paiku
XXX
juures mootorsõidukit MAN TGA 18.430 XXX registreerimisnumbriga olles XXX alkoholijoobes, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,96 mg/l kohta. Sellise tegevusega süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht
alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.
Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani O.L toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4 (6)
Kokkuleppe sisu
KarS § lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus -s 424
süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.08-26.09.18 (1 kuu ja 6 päeva vangistust) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 2 liita süüdistatavale mõistetavale karistusele viimasele 24.03.2017
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt kriminaalasjas nr. 1-17-2989 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada süüdistatavale mõistetav 1
aasta 8 kuu 22 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberar üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. vestatuna teeb 622 tundi
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle
pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises -
elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab
kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks; , töö või saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavale on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,
määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema
kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 75 lg 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1
kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja
tervem Eesti“ raames, alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja - -Eesti Regionaalhaigla;
Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
KarS § 50 lg 1p 1 kohaselt võtta O.L´ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus
6 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud 960 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60+150, so kokku 210 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg
1 p 2 alusel teise astme kurit
eos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot.
Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: XXX, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, süüdistatav töötab, kuid ülalpidamisel on XXX ning
üks , mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja XXX
menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub
5 (6)
reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 375 eurot ja kaitsjatasu summas 210 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 375 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel
määrata kriminaalmenetluse kulud summas 585 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai
süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas O.L süüdistatav , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdist v nõustus nii O.L ata
toimepandud o, selle te kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.
Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel
ja aluseks võtta.
Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava
poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte
seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe
järgides KrMS § 245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K O.L-i
KarS 424 lg 2 süüdi tunnistada § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas O.L-i 210 menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu
eurot ning kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo süüdimõistva
toimep s.o 750 eurot (alates 1. anemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, jaanua
rist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot).
Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korr - al menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist
seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
O.L tasuma, kuid taotles menetluskulu on nõus vabatahtlikult menetluskulu vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja käib süüdistatavale ilmselgelt üle korraga, arvestades O.L-i sissetulekuid, jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus O.L-i sundrahast pool, so 375 eurot riigi kanda.
Kohus on seisukohal, et arvestades O.L-i
varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel
süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 585 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6 (6)
/ Marju Persidskaja kohtunik