4-18-4370/19 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-18-4370

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2018. a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4370 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Väärteoasi

J D . kaebus PPA prefektuuri Paide PJ Lääne

16.08.2018 2510,18,001586, otsusele väärteoasjas nr

mille kohaselt karistati J.D LS § järgi

227 lg 4

rahatrahviga 200

800 eurot trahviühikut s.o ja LS §

227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja J.D, isikukood *, elukoht *,

* * kodanik, * emakeel * keel, e-post: *, töötab , karistamata Kaitsja Erki Casar, ik *

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuur Paide Lääne

asukoht Tallinna tn 12 Paide, e-post: *, esindaja Rag Tõnts RESOLUTSIOON

1. PPA prefektuuri Paide PJ Rahuldada .

J D kaebus ja tühistada Lääne

16.08.2018 510,18,001586 osaliselt - otsus väärteoasjas nr 2 mää

ratud lisakaristuse osas -

tühistada Liiklusseaduse § 22 alusel määratud lisakaristus J D . -le

7 lg 5 p juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

2. Edastada kohtuotsus ja PPA Prefektuurile.

J.D-le Lääne Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtukantselei

s tutvumiseks kättesaadav.

Kaevatav otsus

4-18-4370

PPA prefektuuri Paide PJ 16.08.2018 510,18,001586 Lääne otsusega väärteoasjas nr 2

karistati J.D rikkumise eest 21.07.2018. a kell 09.15

järgmise – Türi vallas Järva

maakonnas -Arkma 4.km, -9 km/h. Suurim Türi juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 144+ lubatud sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h, sellega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h. Rikkus LS § 50 lg 5 p 3.

Väärteo kvalifikatsioon § LS 227 lg 4.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud LS § J.D

227 lg

4 alusel rahatrahviga

800 eurot trahviühikut s.o ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kaebus

J.D esitas kohtule kaebuse /KT tl 3-4/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, tunnistab end süüdi ja kahetseb rikkumist.

J.D leiab, et otsuses määratud lisakaristuse suurus ei ole õige ning esineb alus lisakaristuse vähendamiseks. Arvestama peaks, et kahetses puhtsüdamlikult toimepandut, ei ole kehtivaid karistusi. On aru saanud oma rikkumisest ja kinnitab, et tulevikus väldib igasuguseid rikkumisi. Juhtimisõigus on vajalik, et tagada igakuine sissetulek.

J.D palub otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse lisakaristus määramata või vähendatakse lisakaristuse kestvust ühe nädalani või muu kohtu poolt mõistlikuks peetava määrani ja vajadusel suurendatakse rahalist karistust.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /KT tl

16-18 rgitud, miks menetleja on just /, et väärteootsuses on piisava põhjalikkusega mä sellise karistusliigi ja -

määra valinud.

Kohtuväline men inevate LS § 227 lõigete etleja on selgitanud, kuidas arvestab rahatrahvi er järgi viitab kohtuväline menetleja riigikohtu toime pandavate rikkumiste eest. Edasi

otsusele 3-1-1-122-13, kus on käsitletud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise aluseid. Olulisem on isiku süü piiritlemine, süü suurus oleneb teo toimepanemise asjaoludest. Sõidukiiruse ületamine 65 km/h võrra ei ole juhuslik, kiiruse ületamise tingis möödasõit, kuid LS sellisel põhjusel kiiruse ületamist ette ei näe. Karsituseks on määratud rahatrahv üle keskmise määra ja lisakaristus miinimummääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Eripreventiivne eesmärk karistuse määramisel aitab suunata isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Selline eesmärk saab täidetud õiglase karistuse määramisega ning miinimummääras määratud karistus selleks ongi.

Väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne süüga. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas J.D on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

J D . avaldas kohtuistungil, et on toime pannud teo, mis talle süüks arvatakse. Käis poes ja koju tagasi sõites jõudis 4 5 liikmelisele grupile järgi, sõitsid 70 - -90-ga, peale

4-18-4370

raudteed vaatas, et hea möödasõidu võimalus. Kiiruse ületamine toimus möödasõidul, nii vaba hooga sellesse 70-

alasse sõitis. Kahetseb oma tegu väga, oma lollus.

21.07.2018

kiirusmõõturi kasutamise protokollist /VT tl 4/ nähtub, et Järvamaal Türi vallas Türi a tee 4.km juhtis J.D sõidukit Škoda Octavia rg märk -Arkm - * 21.07.2018

kell 09.15 ning politseiametnik on fikseerinud kiirusmõõteseadme Stalker DSR 2X nr DP019678, antennid KC064058 ja KR020046, tabloo DI012669 200-0654-00 lugemi 144 km/h, kiiruse laiendmääramatus +

9 km/h, lõplik mõõtetulemus 135 km/h. Lubatud -

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel 77 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, märkusena on märgitud, et patrullsõiduk asus mõõtmise hetkel 90 km/h alas, vahetult enne 70 km/h piiranguala liiklusmärki Kiirusmõõturi protokoll on allkirjastatud protokollija mõõtja, tunnistaja ja

- menetlusaluse isiku poolt. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et J.D on toime pannud teo, mille toimepanemist talle süüks arvatakse. rikkus oma tegevusega LS § J.D

50 lg 5 p

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini

Kohus leiab, et J.D tatud poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg sätes väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud.

Kohus leiab, et J.D pani tal . J.D le süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega on oma käitumist selgitanud, et tema ees sõitis 4 asulavälisel -liikmeline autokolonn, kiirus

teel kõikus 7 km/h vahel. Esimene möödasõidu võimalus tekkis peale raudtee 0-90

ülesõitu, sooritas möödasõidu ning peale möödasõitu lasi autol vabahooga veereda.

Seega toimus kiiruse ületamine tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et J.D on talle süüks arvatud LS § 22

lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüdi süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et .

7 lg 4 J D poolt toime pandud tegu vastab LS § 22 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine

toimunud vastavalt karistu

se mõistmise alustele.

LS § 22 näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

7 lg 4

eest üle 60 kilomeetri tunnis karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja LS § 22 kuuni.

7 lg 5 punkt 3

näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist KrMS § 227 lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja on järgi rahatrahviga J.D karistanud LS 227 lg 4

trahviühikut, s.o eurot ja LS § 22 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

7 lg 5 p 3 äravõtmisega 6 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J.D puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et J.D süü on keskmisest suurem – küll ületatud lõikes 4 ette kiirust on nähtud süüteo alammäära lähedases määras, kuid tegu on toime pandud tahtlikult.

4-18-4370

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on . Karistust raskendavad süü tunnistamine ja kahetsus asjaolud puuduvad.

Karistusregistri teatest

/KT tl 19/ tub, et J.D on karistamata isik. näh

Kohus leiab, et kohtule esitatud

tõendid ei näita, et käesoleval juhul oleks tegemist harjumussüüteoga. Samuti heidetakse J.D le ette ühe normi rikkumist, ta ei ole oma -

teoga rikkunud mitut liikluseeskirja sätet. Kohus leiab, et kuna J.D tunnistab oma süüd, kahetseb oma tegu on karistamata isik, siis karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi , lisakaristuse kohaldamist - J.D on võimalik mõjutada edaspidi süütegudest hoiduma kergeima karistuse, s.o rahatrahvi mõistmisega. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda.

Kohtuväline menetleja on otsuses avaldanud, et lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. , Tõepoolest

mootors t juhti ohustada õiduki des kiirusepiirmäära ületamine on liiklussüütegu, mis võib ka teisi liiklejaid, mis võimalikes ohuolukordades jätab reageerimiseks vähem aega ja seetõttu tõstab õnnetuste juhtumise tõenäosust Seetõttu ongi seadusandja kiiruse üle . tamise

lugenud õigusrikkumiseks ja suuremate kiiruse ületamiste eest (mis on sätestatud eraldi lõigetes), ette näinud ka võimaluse karistada isikuid maksimaalse karistusega, mis väärtegude toimepanemise eest on võimalik mõista. Oluline on aga see, et kui juht konkreetse teoga ehk kiiruse ületamisega seadis teised liiklejad ohtu, peab selline asjaolu nähtuma ka teokirjeldusest. Teokirjeldusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohtuväline mentleja on otsuses kirjutanud, et kuna kiiruse ületamisega seatakse ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervis, on tegemist riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega.

Kohus märgib, et seadusandja ei ole teinud mingisugust erandit liiklussüütegude, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistuse mõistmisel. Nii tuleb ka liiklussüütegude eest karistuse

- alati tuleb määramisel/mõistmisel lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest vaadata konkreetset tegu ja isikut.

Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist otsuses põhjendanud karistuse eripreventiivse eesmä se kohaldamine võib mõjutada J.D rgiga, leides, et lisakaristu

edaspidi hoiduma süütegude toim Kohus ei saa kohtuvälise menetleja otsusest epanemisest.

aru, millist karistuse eesmärki saavutab J.D le mõistetud üle keskmise -

sanktsioonimäära ui kohtuväline menetleja on leidnud, et teda uutest rahatrahv, k süütegudest hoiduma saab panna vaid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et arvestades toimepandud tegu ja isikut, ei nõua ka karistuse üldpreventiivne eesmärk lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja, määrates põhikaristusena LS § 227 lg 4 järgi rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, mis on üle rahatrahvi keskmise määra ja LS §

227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, on J.D-le määranud karistuse, mis ületab süü suuruse.

Kohus leiab, et isikule, kes on karistamata, tunnistab oma süüd, kahetseb toimepandut, rahatrahvi määramine üle keskmise määra, on karistus, mis vastab süü suurusele (kiiruse ületamise määr, tahtlik tegu) ja on vastav KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele.

Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus tuleb J.D-le tühistada.

Kohus rahuldab . kaebuse - J D tühistab PPA Lääne prefektuuri Paide PJ

16.08.2018 väärteootsuse väärteoasjas nr 2510,18,001586 osaliselt, st mõistetud lisakaristuse osas.

4-18-4370

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 22 , § 3, KarS § 56 lg 1,

7 lg 4, lg 5 p 3

5 p lg

VTMS

§ 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik