3-17-1810/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

05. november 2018, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-1810

Haldusasi

Pro Rekap OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.06.2017

otsusega nr 12.2-3/040120-9 muudetud

15.06.2017

korralduse nr 12.2-3/040120-8 tühistamise- või

õigusvastasuse tuvastamise- ning 17.07.2017 vaideotsuse nr

6-1/3787-2 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamine tühistamisnõude

esitamisel ja menetluse lõpetamine ning kaebuse läbi vaatamata

jätmine ülejäänud nõuete osas

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Maksu- ja Tolliameti 27.06.2017 otsusega nr 12.2-

3/040120-9 muudetud

15.06.2017 korralduse nr 12.2-

3/040120-8 tühistamiseks ettenähtud kaebetähtaeg möödunuks,

jätta see ennistamata ning rahuldada lähtuvalt eeltoodust ka

Maksu- ja Tolliameti vastavasisuline 17.11.2017 taotlus

menetluse lõpetamiseks käesolevas haldusasjas nr 3-17-1810.

Jätta kaebus ülejäänud nõuete osas läbi vaatamata;

2. Tagastada kaebajale 22.09.2017 maksekorraldusega nr 52

tasutud riigilõiv summas 30 eurot;

3. Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale ning

Maksu- ja Tolliametile

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Pro Rekap esitas 01.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Maksu- ja

Tolliameti 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 täitmise tähtaegadega ja 17.07.2017

vaideotsuse täitmisega. Kaebaja on oma esialgses kaebuses märkinud, et sai vaideotsuse kätte

01.09.2017 ja taotleb korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.09.2017.

2. Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määrusega jäeti kaebus ja selles sisalduv võimalik õiguskaitse

taotlus käiguta. Kaebuselt tuli tasuda 15 euro suurune riigilõiv ning selgitada mõnevõrra täpsemalt

oma eesmärke ja nõuet. Kaebaja taotles kohtult 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaja pikendamist

kuni 21.09.2017. Kohus selgitas, et ei saa maksuhalduri asemel maksumenetlusega seonduvaid

tähtaegasid määrata. Kuna kaebusest ei selgunud üheselt mõistetavalt kas kaebaja soovis seda

esialgse õiguskaitse kontekstis või mitte, siis tuli kaebajal ka eelnimetatud aspekti täpsustada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise soovi korral oleks tulnud vastavalt taotluselt lisaks kaebuselt

tasutavale riigilõivule samuti 15 euro suurune riigilõiv ära tasuda (tl 9-10).

3. Pro Rekap OÜ esitas 22.09.2017 kaebuse täienduse taotledes 15.06.2017 korralduse nr 12.2-

3/040120-8, 27.06.2017 otsuse nr 12.2-3/040120-9 ja 17.07.2017 vaideotsuse nr 6-1/3787-2

õigusvastasuse tuvastamist ning tühistamist tasudes riigilõivu summas 30 eurot. Kaebaja märkis, et

esialgselt oli ta taotlenud tähtaegade pikendamist ilma haldusakti sisusse süvenemata, kuid peab

vajalikuks vaidlustada maksuhalduri 15.06.2017 korraldust siiski ka sisuliselt, sest selle väljastamise

eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja ei nõustu ka vaideotsusega ning seda eelkõige seetõttu, et

vaideotsuse kohaselt peaks dokumentide esitamisele ja teabe andmisele suunatud korraldus

viivitamatult täitmisele kuuluma (tl 12-14).

4. Tallinna Halduskohtu 26.09.2017 määrusega jäeti kaebus veel kord nõuete täpsustamiseks

käiguta. Samuti tuli selgelt ja üheselt mõistatavalt teatada, kas kaebaja on soovinud esialgse

õiguskaitse taotlust esitada või mitte ning taotluse esitamise korral selgitada mis oleks see

konkreetne abinõu, mida kaebaja sooviks (tl 16-18).

5. Pro Rekap OÜ teatas 09.10.2017 vastuses, et käsitleb 15.06.2017 korraldust ja 27.06.2017 otsust

ühtse tervikuna, et jääb 22.09.2017 saadetud kaebuse täienduses esitatud taotluste juurde, kuid

esialgset õiguskaitset vaidlustatud haldusaktide täitmise suhtes ei taotle. Kui kohus leiab, et kaebus

on esitatud tähtaega ületades, siis taotleb kaebaja tähtaja ennistamist ning juhul kui kohus leiab, et

puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, siis jääb kaebaja tuvastamisnõude juurde (tl 20-21).

6. Tallinna Halduskohus võttis 17.10.2017 määrusega kaebuse menetlusse (tl 22).

7. Maksu-ja Tolliamet asus 17.11.2017 vastuses (tl 29-31) kaebusele seisukohale, et Pro Rekap OÜ

kaebus on tühistamisnõude osas ebaõigesti menetlusse võetud, sest esiteks on tegemist kaebetähtaja

rikkumisega ning teiseks ei ole kaebaja vaidemenetluses MTA 15.06.2017 korralduse tühistamist

taotlenud. Samuti leiab vastustaja, et taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta tuleb jätta rahuldamata,

sest kaebaja on saanud vaideotsuse kätte hiljemalt 28.07.2017, mitte aga 01.09.2017. Sellega seoses

on esitatud ka vastava saadetise teekonna jälgimist ja kättetoimetamist puudutavad väljatrükid (tl 32-

34). Vastustaja hinnangul tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta jätta rahuldamata.

Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes

objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Vastustaja hinnangul ei saa

selliseks objektiivseks mõjuvaks põhjuseks olla asjaolu, et kaebaja näol on tegemist väidetavalt nii

öelda ühemehe äriühinguga ning äriühingu juhatuse liige on seotud veel ligi 40 äriühingu

juhtimisega. Lahendis nr 3-3-1-65-09 on Riigikohus leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab

kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selleks peab

aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Tallinna Ringkonnakohus on

haldusasjas nr 3-11-103 leidnud, et äriühing peab hoolitsema selle eest, et menetlustoimingud

tehakse tähtaegselt (näiteks lepingulise esindaja kaudu). Vastustaja hinnangul on kaebus

põhjendamatu ka nimetatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise osas. Riigikohtu praktika

kohaselt õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldamise aluseks on vaidlustatud haldusakti või

toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-100-09, p 19). Põhiõigusi

riivav haldustoiming saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud

õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega. Vastustaja hinnangul vaidlustatud

haldusaktid tuginevad MKS-s (§§-d 46, 50 lg 5 ja 7, 61-62,147) sätestatud õiguslikule alusele ning

on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega. Kaebaja ei ole välja toonud, et käesolevas asjas

esineksid MKS §-s 64 sätestatud asjaolud kolmanda isiku poolt teabe esitamisest keeldumiseks.

Vastustaja hinnangul ei ole kaebust üldse põhjendatud selles osas, milles seisneb MTA 27.06.2017

otsuse nr 12.2-3/040120-9 ja MTA 17.07.2017 vaideotsuse nr 6-1/3787-2 õigusvastasus. Vastustaja

märgib, et MTA 27.06.2017 otsusega rahuldati kaebaja tähtaja pikendamise taotlus osaliselt. MTA

17.07.2017 vaideotsuse osas vastustaja märgib, et kaebaja taotles MTA-le esitatud vaides haldusakti

andmist, millega pikendataks MTA 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaega kuni 21.08.2017.

Vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata ning MTA 15.06.2017 korraldus kuulus vaideotsuse saamisel

viivitamatule täitmisele s.o korraldus kuulus täitmisele vaideotsuse saamisel.

8. Tallinna Halduskohus võimaldas 06.06.2018 määrusega (tl 38) kaebajal esitada kirjalik arvamus

Maksu-ja Tolliameti 17.11.2018 vastuse osas. Kohus selgitas, et tuvastamiskaebuse puhul tuleb

arvestada kaebeõiguse piiranguid ning antud olukorras on vaja hinnata ka eesmärgi saavutamise

võimalikkust tuvastusnõude kaudu. Kaebaja eelnimetatud määrusele ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb

kohtult asjas menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta

põhjendatud määruse, mis on ühtlasi ka edasikaevatav. HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel

lõpetab kohus menetluse, kui kaebetähtaega on ületatud. Maksu- ja Tolliamet on esitanud seonduvalt

tühistamisnõudega kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise

tõttu.

10. Kohus nõustub üldjoontes Maksu- ja Tolliameti 17.11.2017 kirjalikus vastustes toodud

seisukohtadega ning menetlusökonoomika huvides kõiki neid üle ei korda. Vastustaja on

nimetanud ka kaebuse muutmist või selle võimalikku muutmist ehk selle lubatavuse (võimalikku)

küsitavust, kuid mis puutub nõudesse kui sellisesse, siis lähtub kohus kaebuse menetlusse võtmise

määruses fikseeritust (tl 22). Kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Nimetatud küsimus

on tõstatatud veel ka Tallinna Halduskohtu 06.06.2018 korraldavas määruses (tl 38) ja kaebajal oli

võimalik soovi korral sellekohaseid täpsustusi esitada kuid seda ei ole tehtud. Nimetatud määrus on

kaebajale 18.06.2018 seisuga kätte toimetatud. Kaebajal oli võimalik ühe kuu jooksul reageerida ka

menetluse lõpetamise taotlusele, samuti vastustaja muudele väidetele ning seisukohtadele, kuid

kaebaja ei ole vastanud. Seega on maksuhalduri vastavasisuline positsioon ümber lükkamata.

11. Vastustajaga tuleb nõustuda, et käesoleval juhul on halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõikes 1 sätestatud ja tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg selgelt

ületatud. Maksu- ja Tolliamet viitas oma 17.11.2017 vastuses, et kaebaja on saanud 17.07.2017

vaideotsuse kätte hiljemalt 28.07.2017. Vastavad saadetise teekonna jälgimist ja kättetoimetamist

puudutavad väljatrükid on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 32-34). Kaebaja selle vastu

vaielnud ei ole. Kaebus on esitatud kohtule 01.09.2017, seega HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud

tähtaega eirates.

12. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Alternatiivse valikuna on kaebaja

tähtaja ennistamist ka taotlenud. Tähtaja ennistamise põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et

ta sai vaideotsuse kätte 17.07.2017, kuid kaebaja käsitleb MTA 15.06.2017 korraldust nr 12.2-

3/040120-8 ja 27.06.2017 otsust nr 12.2-3/040120-9 ühtse tervikuna ning kaebaja lähtus viimasena

antud haldusaktist. Sellest loogikast lähtudes ning arvestades MKS § 147 lg 1, mis sätestab, et

vaide läbivaatamisel kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, leiab kaebaja,

et MTA 17.07.2017 vaideotsusega on hõlmatud nii MTA 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-

8 kui 27.06.2017 otsuse nr 12.2-3/040120-9 õiguspärasuse kontroll formaalselt kui materiaalselt,

aga kui kohus siiski leiab, et tühistamisnõue 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 suhtes on

esitatud kaebetähtaega ületades ja puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, siis kaebaja jääb

22.09.2017 esitatud tuvastusnõude juurde ja taotleb 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8

õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja eesmärgiks on tuvastada, et maksuhaldur viib 15.06.2017

korralduse alusel läbi füüsilise isiku suhtes revisjoni, mis on MKS § 73 lg 4 järgi keelatud. Kaebaja

arvates on tal tuvastamiskaebuse esitamiseks olemas põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud

haldusaktiga nõutakse kaebajalt teavet teise isiku suhtes läbiviidavas ebaseaduslikus menetluses

ning ka preventiivsetel kaalutlustel. Kaebaja on veel märkinud, et olukorras, kus läbiviidav

menetlus osutub õigusvastaseks, siis on tal kavatsus nõuda maksuhaldurilt tekkinud kahjude

hüvitamist.

13. Halduskohtule 17.11.2017 esitatud vastuse lisast 1 ja 2 (tl 32-33) nähtub, et Omniva poolt on

jäetud 26.07.2017 Pro Rekapil OÜ-le postkasti tähtkirja saabumise kohta teade. Samuti tuleb

vastustajaga nõustuda selles, et kaebaja ei ole vaidemenetluses taotlenud 15.06.2017 korralduse

tühistamist. Kaebaja on taotlenud üksnes 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni

21.08.2017, mille Maksu- ja Tolliamet on osaliselt ka rahuldanud (tl 36). Eelnevalt toodud

põhjendustel tuleb vastustajaga nõustuda, et kaebus ei ole tühistamisnõude osas tähtaegne ja et

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust, mistõttu jääb ka kaebaja sellekohane tähtaja

ennistamise taotlus rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust tuleb rahuldada menetluse lõpetamise

taotlus, mille esitas Maksu- ja Tolliamet. Mis puutub aga alternatiivselt esitatud nõudesse

seonduvalt sama korralduse õigusvastasuse tuvastamisega, siis selles osas kohaldub kaebeõiguse

piirang vastavalt HKMS § 45 lõikele 2. Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus või võimalik

kavatsus, mida kaebaja on muuhulgas samuti nimetanud, oleks selles kontekstis ilmselgelt

põhjendamatu. Täiendavalt kohaldub ka HKMS § 121 lg 2 p 2, sest korralduse õigusvastasuse

tuvastamise nõudega ei ole võimalik sisulisi eesmärke saavutada. Kaebaja on märkinud, et

vastustaja viib (või kavatseb viia) läbi füüsilise isiku suhtes revisjoni, kuid antud juhul on vaidlus

teabe- ning dokumentide esitamisele suunatud korralduse vaidlustamisega ning kaebajaks on

osaühing, mitte füüsiline isik. Mis puutub aga tähtaja pikendamise taotlustesse ja nende

vaidlustamisse, siis selles osas on tegemist menetlustoimingutega. Kohtupraktikas on taolist

vaidlust ka käsitatud. Nii näiteks oli haldusasjas 3-16-1162 vaidluse all Maksu- ja Tolliameti otsus,

millega rahuldati taotlus eriarvamuse tähtaja pikendamiseks üksnes osaliselt ning ringkonnakohus

leidis oma 26.09.2017 määruses, et halduskohus oli kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Tähtaja

muutmiste puhul on tegemist menetluslike otsustusega. Menetlusliku otsustusega on tegemist ka

siis, kui taotlus tähtaja muutmiseks jäetakse rahuldamata. Antud juhul jäeti taotlus rahuldamata

17.07.2017 vaideotsusega. Vastavalt HKMS § 45 lg 3 pole menetlustoimingute vaidlustamine

halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata.

Vastupidisele viitavaid erandlikke asjaolusid antud juhul toimiku materjalidest ei nähtu. Kui

HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole

täidetud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

tagastada. Arvestades asjaolu, et kaebus oli menetlusse võetud, siis kohaldub täiendavalt veel ka

HKMS § 151 lg 2 p 1.

14. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt sama seadustiku § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb tühistamisnõuet puudutavas osas menetlus

HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada. Ülejäänud nõuete või alternatiivselt esitatud

nõuete osas jääb kaebus läbi vaatamata.

15. HKMS § 104 lg 5 punktide 1 ja 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem ja kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kuivõrd menetluse käigus selgus, et kaebaja ei olnud siiski soovinud õiguskaitse taotlust esitada ja

võttes arvesse ka seda, et kohus on lõpetanud tühistamisnõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1

punkti 2 alusel ning lähtuvalt kaebaja sisulistest eesmärkidest oli tegemist nõndanimetatud

põhinõudega, siis tuleb kaebajale tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Nimetatud

summa tasumise kohta on toimiku materjalide hulgas 22.09.2017 maksekorraldus (tl 15).

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik