2-16-592/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(18)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-16-592

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav

Tsiviilasi

Polar Yacht Manufactory OÜ hagi FIE Rene Timmi

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning FIE Rene

Timmi vastuhagi Polar Yacht Manufactory OÜ vastu

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

FIE Rene Timmi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5121 eurot 56 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja)

Polar

Yacht

Manufactory

OÜ

(registrikood 11614030), lepinguline esindaja Annika

Murulaid

Kostja

(apellant)

FIE

Rene

Timmi

(registrikood

11616856), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a otsus osaliselt, st osas, milles

maakohus rahuldas hagi põhivõla 3243 eurot 20 senti ületavas osas, samuti enam

väljamõistetud põhivõlalt arvestatud viivise ning menetluskulude jaotuse osas.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1. Polar Yacht Manufactory OÜ hagi FIE Rene Timmilt võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.

2(18)

3.2. Välja mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks 4164

eurot 97 senti (sh põhivõlg 3243 eurot 20 senti ja 4. novembri 2018 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 921 eurot 77 senti).

3.3. Välja mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks viivis

protsendina põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 5. novembrist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3.4. Jätta rahuldamata FIE Rene Timmi vastuhagi Polar Yacht Manufactory OÜ

vastu kahjuhüvitise 9372 euro 80 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

3.5. Menetluskuludest jätta Polar Yacht Manufactory OÜ kanda põhihagi

riigilõivust 64,33% ja poolte lepinguliste esindajate kuludest 30%. FIE Rene

Timmi kanda jätta põhihagi riigilõivust 35,67%, vastuhagi riigilõiv täies

ulatuses ja poolte lepinguliste esindajate kuludest 70%.

3.6. Määrata Polar Yacht Manufactory OÜ põhjendatud ja vajalike kulude

suuruseks 4600 eurot, mille hüvitamiseks mõista FIE Rene Timmilt Polar

Yacht Manufactory OÜ kasuks välja 3014 eurot 2 senti ning ülejäänud osa

jätta Polar Yacht Manufactory OÜ enda kanda.

3.7. Määrata FIE Rene Timmi põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 4850 eurot, mille hüvitamiseks mõista Polar Yacht Manufactory

OÜ-lt FIE Rene Timmi kasuks välja 1245 eurot ja ülejäänud osa jätta FIE

Rene Timmi enda kanda.

3.8. Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 3.6 ja 3.7 sätestatud poolte

vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas ning

tasaarvestuse tulemusel mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory

OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 1769 eurot 2 senti.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud 15,8% ulatuses Polar Yacht Manufactory OÜ

kanda ja 84,2% ulatuses FIE Rene Timmi kanda kanda.

5. Määrata

Polar

Yacht

Manufactory

OÜ

põhjendatud

ja

vajalike

apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1080 eurot, mille hüvitamiseks mõista

FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks välja 909 eurot 36 senti

ning ülejäänud osa jätta Polar Yacht Manufactory OÜ enda kanda.

6. Määrata FIE Rene Timmi põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude

suuruseks 1350 eurot, mille hüvitamiseks mõista Polar Yacht Manufactory OÜ-lt

FIE Rene Timmi kasuks välja 213 eurot 30 senti ja ülejäänud osa jätta FIE Rene

Timmi enda kanda.

7. Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 5 ja 6 sätestatud poolte

vastastikused

menetluskulude

hüvitamise

nõuded

kattuvas

osas

ning

tasaarvestuse tulemusel mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ

kasuks menetluskulude katteks välja 696 eurot 6 senti.

8. Rahuldada FIE Rene Timmi taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks ja

tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 275 eurot Rene Timmi

kontole nr EE792200221055825815.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

3(18)

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Polar Yacht Manufactory OÜ (hageja) esitas 14. jaanuaril 2016 Pärnu Maakohtule

hagi FIE Rene Timmi (kostja) vastu 9606 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 22. augustil 2013 kostjale hinnapakkumise

kalapaadi PMA-518 moderniseerimistööde kohta: korpuse puhastamine pigist (1000

eurot), väljast korpuse katmine plastikuga 4 mm (9800 eurot), pehastunud puidu

eemaldamine ja asendamine (300 eurot), plastikust uute vahesottide tegemine (1300

eurot), ahtriteki, vööriteki ja –kajuti katmine plastikuga (1225 eurot), plastikust

parraste valmistamine (1150 eurot), vööriteki ja ahtriteki RST reelingute valmistamine

ja paigaldamine (1200 eurot), roostevabad kiilurauad 12 m (1575 eurot), roostevaba

pardalati paigaldamine 25 jm (425 eurot), lastiruumi uued laidrid ja piidad (490 eurot),

plastikust roolimaja sisutusega (7500 eurot), avarii päästevarustus (475 eurot),

kaardipotter/kajalood

Garmin

EHOMAP

70s+

kaart

(1190

eurot),

uus

elektrijuhtmestik, aku ja automaatsed pilsipumbad (850 eurot), navigatsioonituled

(150 eurot), uus mootori vundament (1125 eurot), uus sõuvõll, sõukruvi, täävipuks,

leevendu, topend (4000 eurot), hüdrauliline rool, mootori distantsjuhtimine (1100

eurot),

mootori

jahutus

ja

küttesüsteemi

ehitus

(1000

eurot),

mootorite

hüdraulikaajamipaigaldamine (2000 eurot), vesijahutusega väljalaske tegemine (1000

eurot), diiselmootor Volvo Penta D2-40 koos paigaldusega (10 000 eurot),

hüdrauliline vints, pardarull, tõstepoom (3100 eurot). Tööde maksumus kokku 51 955

eurot, millele lisandub käibemaks, seega koos käibemaksuga 62 346 eurot.

3. Kostja nõustus hageja hinnapakkumisega ja pooled leppisid kokku selles, et hageja

asub töid tegema ning kostja tasub hagejale tööde eest kuues osas vastavalt hageja

esitatavatele arvetele. Kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud. Sõltuvalt tööde

valmimisjärgust esitas hageja kostjale tööde ees tasumiseks 6 arvet kokku summas

62 346 eurot, mis vastab hageja hinnapakkumise summale. Kostja tasutud summa

kokku on 55 450 eurot ning tasumata on 9096 eurot.

4. Hageja nõudis kostjalt võla tasumist. Sellele järgnevalt esitas kostja hagejale

pretensiooni, milles kinnitas, et pooltel oli kokkulepe tööde tegemiseks vastavalt

hageja hinnapakkumisele. Kostja väitis, et kokkulepitud töödest on hagejal tegemata

töid 7290 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Pretensioonis tegemata töödena

nimetatud tööd on kostja aktiga vastu võtnud. Kostja tellijana on oma allkirjaga

kinnitanud, et ta on need töö üle vaadanud ja töövõtjalt vastu võtnud tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastavalt 4. detsembril 2014, 6. veebruaril 2015,

16. märtsil 2015, 13. aprillil 2015 ja 16. aprillil 2015. Seega on esitatud pretensioon

tegemata tööde osas arusaamatu ja põhjendamata ning on ilmselt esitatud eesmärgiga

hoiduda viimase osamakse tasumisest.

5. Hageja on kostja pretensioonile esitanud vastuväited ning nõudnud kostjalt võla

tasumist. Kostja võlga tasunud ei ole. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidel on

kostja oma allkirjaga tööde vastuvõtmist kinnitanud. Seega on kohustus muutnud

sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tööde eest kokkulepitud tasu

maksmist summas 9096 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist

summas 510 eurot ning hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4(18)

Kostja vastuväited ja vastuhagi

6. Kostja vaidleb hagile vastu.

7. Hageja ei ole pärast kostja 27. aprilli 2015. a pretensiooni kohtuväliselt kostja poole

pöördunud tegemata tööde teostamiseks, puuduste kõrvaldamiseks või garantii korras

tööde tegemiseks. Kostja selgitas hagejale, et arvestades pretensioonis kirjeldatut, on

hageja poolt tegemata ning lõpetamata tööd põhjustanud kostjale kahju esialgsel

hinnangul kuni 10 000 euro ulatuses.

8. Kostjale esitati viis üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuuenda akti allkirjastamise osas

hageja tõendeid esitanud ei ole. Kostja esitas pretensiooni õigeaegselt, s.o hiljemalt 4

kuu jooksul peale aktide allkirjastamist. Hageja on oma majandustegevuses

väikelaevade ehitaja, kes võttis vastu kalalaeva modifitseerimise töö ning pidi teadma,

kuidas töid tehakse.

9. Kostja allkirjastas hageja viidatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid ilma

võimaluseta töid kohaselt üle vaadata. Samuti ei olnud kostja viidatud puudused

nähtavad tavalisel ülevaatusel, vaid ilmnesid alles pärast kalalaeva kättesaamist, st

tegemist oli varjatud puudustega, mida kostja ei saanudki enne aktide allkirjastamist

tuvastada. Kostjal on hageja vastu hageja poolt tegemata tööde ja puudustega tehtud

töödest tulenev tulevikus tekkiv rahaline nõue. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kahju või

kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning

kostja võib hagejale esitada tasaarvestuse avalduse. Hageja ei ole nõudes arvestanud

kostja 8. septembril 2014 sularahas tasutud 2200 eurot.

10. Hageja on jätnud ehitamata ja kostjale üle andmata hinnapakkumises kokkulepitud

„mootorite hüdraulikaajamite paigaldamine” (2000 eurot). Töö ei kajastu üleandmise

ja vastuvõtmise aktides, seega ei ole töö tehtud ega üle antud ning tasu saamise õigus

hagejal puudub. Samuti on hageja rikkunud poolte kokkulepet roolimaja ehituse

maksumuse osas, mille hinnaks oli poolte vahel kokkulepitud 7500 eurot.

11. 30. juunil 2016 esitas kostja vastuhagi. Kostja esitas 27. aprillil 2015 hagejale

pretensiooni, milles kirjeldas, et peale kalalaeva kättesaamist selgus laeva

ülevaatamise käigus, et tegemata on järgmised tööd: pehastunud puidu eemaldamine ja

asendamine (300 eurot); paigaldamata on roostevaba pardavits (pardalatt) 25 jm (425

eurot); paigaldamata on uued plastikust vahesotid (1300 eurot); paigaldamata on

roostevabad kiilurauad 12 m (1575 eurot); puuduvad vööriteki ja ahtriteki RST

reelingud (1200 eurot); paigaldamata on kokkulepitud aku (umbes 150 eurot) ja

ehitamata on uus mootori vundament (1125 eurot). Hageja oli jätnud tegemata

kokkulepitud tööd koos käibemaksuga kokku summas 7290 eurot. Lisaks tegemata

töödele oli hageja teinud puudustega järgmised tööd: vahetamata oli esisoti üks

vahepost (vahepost on pehkinud) (650 eurot); tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, kuna

seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada (3100 eurot); kalalaeva kajuti (7500

eurot) kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel. Hageja

pretensioonis kirjeldatud töid üle ei vaadanud ning tööde tegemiseks või

parandamiseks ettepanekuid ei teinud. Kuivõrd kostjal oli 2015. a maikuus vaja

kalapaati kasutama hakata räimepüügiks, parandas kostja tõstepoomi oma rahalistest

vahenditest summas 300 eurot.

12. Kostja pöördus 7. detsembril 2015 tegemata tööde ja puudustega tehtud tööde

fikseerimiseks, tööde tegemiseks ja parandamiseks erinevate eriteadmistega isikute

poole. Lars Korgius Baltic OÜ koostatud 26. veebruari 2016. a ekspertiisiaktist

nr EE.16.006 nähtub, et hageja jättis hinnapakkumises kokkulepitud töödest tegemata

järgmised tööd: pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine; paigaldamata on

roostevaba pardavits (pardalatt) 25 jm; paigaldamata on uued plastikust vahesotid;

5(18)

paigaldamata on roostevabad kiilurauad 12 m; puuduvad vööriteki ja ahtriteki RST

reelingud; ehitamata on uus mootori vundament; paigaldamata uus aku. Ekspertiisiakt

kinnitab, et hageja valmistas puudustega järgmised tööd: vahetamata on esisoti

vahepost (vahepost on pehkinud); valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti

selliselt, et seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada; kalalaeva kajuti kõrgus

ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel ehk kajuti kõrgust on

vähendatud, mistõttu laeva kajuti ebaõige kõrgus takistab laeval töötavatel isikutel

õigete töövõtete kasutamist. Lisaks eeltoodule juhtis ekspert tähelepanu asjaolule, et

hageja poolt tegemata tööd ja puudustega tehtud tööd on lisaks kostjale tekkinud

majanduslikule kahjule ka ohtlikud elule ja tervisele (nt puuduvad reelingud, liiga

madal roolimaja jne).

13. Liu Paat OÜ andis 7. aprillil 2016 nõusoleku hageja tegemata tööde teostamiseks ja

puudustega tehtud tööde parandamiseks, edastades peale kalalaeva ülevaatamist

hinnapakkumise nr 255. Hinnapakkumisest nähtuvalt oli kalalaeval vaja teha: sottide

demontaaž, 2 tk (80 eurot); sotikaarte demontaaž, 2tk (40 eurot), mädanenud

korpuseplangutuse vahetus (3000 eurot); uute sotikaarte valmistamine, 2 tk (420

eurot); uute plastikuga kaetud vahesottide valmistamine koos piitadega, 2 tk (1459

eurot); väliskorpuse plastiku taastamine plangutuse vahetuse kohtades 32 m2 (1600

eurot); roostevaba kiiluraud karbina ja lengerkiilude valmistamine (795 eurot); uue

RST rooliballeri, roolilehe valmistamine, paigaldamine (750 eurot); roostevaba

pardalati paigaldamine 9 jm (270 eurot); RST pardakaitse lastiruumis (300 eurot);

plastikuga kaetud nõudmispiitade valmistamine, 3 tk (280 eurot); uue RST

vöörireelingu ja ahtrireelingu valmistamine (1980 eurot); mootori demontaaž, vana

mootori alusvundamendi demontaaž, uue mootori alusvundamendi valmistamine,

mootori montaaž (830 eurot). Tööde maksumus kokku 11 804 eurot, millele lisandub

käibemaks 2360 eurot 80 senti. Liu Paat OÜ hinnapakkumises ei kajastu uue roolimaja

ehitamine, mistõttu lisandub eeltoodud kahjule uue roolimaja ehitamise maksumus

9000 eurot.

14. Vastuhagis palub kostja lepingutingimustele mittevastava töö hinna alandamist osas,

mis puudutas hageja poolt kostjale esitatud arvete mittetasumist summas 6896 eurot.

Hageja ei ole oma hagis arvestanud kostja poolt sularahas tasutud 2200 eurot. Kostja

palub hageja nõuet nimetatud summas vähendada.

15. 15. augustil 2016 täpsustatud nõude kohaselt kostja palub mõista hagejalt kostja

kasuks välja kahjuhüvitisena juba kantud kulud 394 eurot ning tulevikus tekkiva kahju

hüvitamiseks 8978 eurot 80 senti. Lisaks palub kostja mõista välja hagejalt kostja

kasuks välja viivise 0,022% päevas põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni.

Hageja vastus vastuhagile

16. Hageja kostja vastuhagi ei tunnista. Kostja ei ole oma hinna alandamise nõuet

põhjendanud. Ei ole aru saada, milliste tööde osas kostja väidetavalt hinda alandas.

Kostja ei ole alandatud hinda VÕS § 112 lg 1 kohaselt arvutanud, jättes kindlaks

tegemata ja võrdlemata mittekohase ja kohase täitmise väärtused. Kostja valitud

õiguskaitsevahendite kohaldamine ei vasta VÕS § 101 lg 1 nõuetele. Kostja on

vastuhagis tuginenud nii hinna alandamise nõudele kui ka kahju hüvitamise nõudele.

Kui kostja on esitanud hinna alandamise nõude, siis ta kahjunõuet enam esitada ei saa.

Kostja esitatud kahjunõude üldised eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole kohustust

rikkunud, mistõttu ei vasta kostja vastuhagis sisalduv kahjunõue VÕS § 115 lg 1

sätetele. Kui lähtuda kostja väitest, et hageja on oma kohustust rikkunud, siis ei ole

kostja talle väidetavalt seoses kohustuse rikkumisega tekkinud kahju summat

6(18)

põhjendanud ega tõendanud. Hageja on esitanud oma kahjunõude Liu Paat OÜ

hinnapakkumise alusel. Liu Paat OÜ hinnapakkumises ei sisaldu tööde kalkulatsiooni

ega mahtusid. Võrreldes hageja hinnapakkumisega on hinnad ebamõistlikult kõrged.

Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Liu Paat hinnapakkumises sisalduvad

tööd on vajalikud ning et nende eest küsitud summad on väidetavaid puudusi

arvestades mõistlikud. Kahjunõude arvestamine lähtudes esitatud hindadest koos

käibemaksuga ei ole põhjendatud.

17. Seoses asendustöödega leiab hageja, et iseenesest on õige, et hinnapakkumises esitatud

viisil osasid töid tehtud ei ole, sest kostja soovil asendati need tööd teiste samaväärsete

töödega: uue mootori käigukasti ja juhtkangi paigaldus, uue pingutusvintsi paigaldus

koos uue ajamiga, uue võrgurulli paigaldus ja uue raadio paigaldus koos kõlaritega.

Nende tööde kohta eraldi kirjalikku üleandmisakti koostatud ei ole. Kostja soovil pidid

need tööd asendama eelnevalt nimetatud tegemata töid. Kostja soovis, et koostatakse

akt mitte nende asendatud tööde, vaid hinnapakkumises nimetatud tööde kohta, kuna

tööde eest tasumiseks sai kostja toetust PRIA-lt ja raha eraldati talle hinnapakkumises

nimetatud tööde tegemiseks. Kostja 12. märtsi 2016. a e-kirjast nähtub üheselt, et

kostja soovil vormistati aktid ka nende tööde peale, mis ei olnud hinnapakkumisega

kooskõlas tehtud. Asendustööde maksumus on tõendatud Seilsat OÜ hinnapakkumise

ja ostuarvetega, mille kohaselt on asendustööde maksumus 3784 eurot.

Maakohtu otsus

18. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 31. mai 2018. a otsusega osaliselt ning mõistis kostjalt

välja hageja kasuks 4813 eurot 40 senti (sh põhivõlg 3852 eurot ja 30. mai 2018

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 961 eurot 40 senti) ja viivise protsendina

põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

31. maist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Vastuhagi jättis maakohus

rahuldamata. Menetluskuludest jättis maakohus hageja kanda 57,65% põhihagi

riigilõivust ja 25% poolte lepinguliste esindajate kuludest. Kostja kanda jättis põhihagi

riigilõivust 42,35%, vastuhagi riigilõiv täies ulatuses ja 75% mõlema poole

lepinguliste esindajate kuludest. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks

4600 eurot, mille hüvitamiseks mõistis 3254 eurot 10 senti välja kostjalt hageja

kasuks, ja kostja menetluskulude suuruseks 4850 eurot, mille hüvitamiseks mõistis

1037 eurot 50 senti välja hagejalt kostja kasuks. Maakohus tasaarvestas poolte

vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas.

19. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 2013. a suvel

suuliselt töövõtulepingu kalapaadi PMA-518 moderniseerimiseks. Pooled vaidlesid

maakohtus selle üle, kas kokkulepitud tööd on tehtud, kas on tehtud puudustega ja kas

osaliselt asendatud teiste töödega. Maakohtu hinnangul tuli esmalt selgeks teha, mille

eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti.

20. Maakohus leidis, et tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustest järelduvalt

hinnapakkumise koostamisel ei lepitud eraldi kokku iga konkreetse töö omadustes, v.a

hinnapakkumises otse nimetatud materjalid ja kogused. See ei välista aga, et iga

konkreetse töö omadustes lepiti kokku jooksvalt tööde tegemise käigus. Samuti nähtub

tunnistajate ütlustest, et kokku oli lepitud selles, et hinnapakkumises nimetatud tööde

lõpptulemuseks on kalapüügiks sobiv töökindel paat. Poolte vahel oli VÕS § 638

kohane kokkulepe, et tööd antakse üle ja võetakse vastu kirjaliku aktiga. Asjas ei ole

vaidlust, et kostja on kalapaadi kätte saanud ja tuleb lugeda tööd (sh väidetavad

puudustega tööd) vastu võtnuks. Seega on töövõtja tasunõue igal juhul muutunud

sissenõutavaks.

7(18)

21. Kohus leidis, et hageja nõude arvestus ei ole õige. Hageja on esitanud kostjale

kalapaadi moderniseerimise osamaksete tasumiseks 6 arvet: 6. jaanuar 2014 (20 400

eurot), 20. juuni 2014 (10 200 eurot), 5. august 2014 (10 200 eurot), 20. oktoober

2014 (10 200 eurot), 16. märts 2015 (4608 eurot) ja 13. aprill 2015 (6738 eurot).

Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et kostja on tööde eest tasunud kokku 55 450

eurot. Kohus leidis, et kostja poolt 2200 euro sularahas tasumine on tõendatud

hagiavaldusele lisatud 5. augusti 2014. a arvega nr 007-08 ja kostja esitatud

8. septembri 2014. a kassa kviitungiga nr 1. Seega on tööde kokkulepitud

maksumusest (62 346 eurost) kostjal tasumata 6896 eurot. Seega ei ole õige hageja

väide, et tasumata on 9096 eurot. Hageja ei ole arvestanud kostja sularahas tasutud

2200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue 2200 euro osas põhjendamatu.

22. Seoses töö lepingutingimustele vastamisega märkis maakohus, et pooled ei vaidle selle

üle, et hinnapakkumises nimetatud töödest hageja tegelikult ei teinud või tegi

kokkulepitust väiksemas mahus järgmisi töid: 1) ei valmistatud ega paigaldatud

vööriteki ja ahtriteki RST reelinguid (maksumusega 1200 eurot); vöörireelingut ei

paigaldatud üldse, ahtritekile paigaldati tagasi paadil varem olnud terasest reeling, mis

värviti üle; 2) ei paigaldatud roostevabasid kiiluraudu 12 m (maksumusega 1575

eurot); pärast paadikere klaasplastiga katmist paigaldati tagasi vana terasest kiiluraud,

mis värviti üle; 3) pardalatt paigaldati lühem kui hinnapakkumises näidatud pikkus 25

jm (hind 425 eurot), vaidlus on selle üle, kas paigaldatud pardalatt on roostevabast

materjalist ja kokkulepitud profiiliga; 4) ei paigaldatud uut akut (150 eurot).

23. Kuivõrd hageja väidetel jäeti tööd tegemata kokkuleppel kostjaga, ei saanud tegemata

töö eest hageja tasunõue muutuda sissenõutavaks. Hageja väited, et kokkuleppel

kostjaga tehti muid töid, ei anna samuti alust nõuda tasu tegemata tööde

hinnapakkumises kokkulepitud hinna järgi. Seega hagejal ei saa maakohtu arvates olla

õigust nõuda kogu hinnapakkumises märgitud tasu ehk hageja nõue ei ole ülejäänud

6895 euro osas täies ulatuses põhjendatud.

24. Kostja väidetel ei ole hageja ka pehastunud puitu eemaldanud ega asendanud (300

eurot) ning on jätnud paigaldamata uued plastikust vahesotid (1300 eurot) ning on

puudulikult teinud järgmised tööd: 1) vahetamata esisoti vahepost (vahepost on

pehkinud); 2) valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, seda ei olnud võimalik

sihtotstarbeliselt kasutada; 3) kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks

ettenähtud otstarbel, kajuti kõrgust on vähendatud ja ebaõige kõrgus takistab laeval

töötavatel isikutel õigete töövõtete kasutamist.

25. Üleandmise-vastuvõtu aktidest järelduvalt on pooled kokku leppinud tööde

vastuvõtmises aktiga. Kostja on jätnud allkirjastamata viimase akti, kuid ei ole

vaidlust, et kostja on kalapaadi kätte saanud ja seega faktiliselt ka viimases aktis

nimetatud tööd, sh puudustega tööd, vastu võtnud. Kostjat ei saa siiski lugeda selle

akti alusel vastu võtnuks roostevabade kiiluraudade ja pardalati ning uue aku

paigaldamist, mida akti järgi üle antakse, kuid mida tegelikult ei olnud tehtud.

26. Kohus leidis, et kostja tellis tööd oma majandus- või kutsetegevuses. Hinnapakkumine

on adresseeritud FIE Rene Timmile, kes on ka asjas kostjaks. Kostja tegutseb kutselise

kalurina. Seega kostja kasutab kalapaati oma majandus- või kutsetegevuseks ning

põhjendatud ei ole pidada teda kalapaadi moderniseerimistööde tellimisel tarbijaks.

Kostjat ei muuda tarbijaks pelgalt see, et tema majandus- ja kutsetegevus ei ole seotud

paadiehitusega. Seega praegusel juhul kohaldub VÕS § 643 sätestatud töö viivitamatu

ülevaatamise kohustus.

27. Praeguses asjas on pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises ja reaalselt ongi kostja

perioodil 16. aprillist 2014 kuni 13. aprillini 2015 erinevad tööd hagejalt aktide alusel

vastu võtnud. Vaidlust ei ole, et 13. aprillil 2015 on hageja paadi kätte saanud. Seega

8(18)

on hageja kõik tehtud tööd vastu võtnud. Tegemata tööde ja puudustega tööde kohta

esitas kostja hagejale pretensiooni 27. aprillil 2015, mille hageja on kätte saanud.

28. Kohus leidis, et praeguses asjas oli kostjal võimalik tööd üle vaadata ja kostja pidi

seda tegema enne iga akti alla kirjutamist. Käibes vajaliku hoolsuse määra järgimise

korral oli tööde lepingutingimustele vastavust võimalik kontrollida ja mittevastavusi

avastada üldjuhul enne iga akti alla kirjutamist. Seega hakkas töö lepingutingimustele

mittevastavusest teatamise viivitamatu aeg enamiku tööde puhul kulgema töö

vastuvõtmise kohta aktile allkirja andmisest. 27. aprilli 2015. a pretensioon ei ole kõigi

mittevastavuste osas esitatud mõistliku tähtaja jooksul ning VÕS § 644 lg 3 alusel on

kostja osaliselt kaotanud õiguse töö lepingutingimusele mittevastavusele tugineda.

29. Kohus leidis, et põhjendamatu on kostja pretensioon mootori uue vundamendi

ehitamata jätmise kohta. Kostja on mittevastavusest teatamisega hilinenud, ei ole selle

töö osas täpselt kirjeldanud, milles lepingule mittevastavus seisneb ning töö

vastuvõtmise järel mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamata jätmine ei ole

vabandatav. Tunnistajate KP, TU, TV ja EK ütlustest nähtuvalt ei eemaldatud vana

mootori vundamenti, vaid uus mootorialus tehti vana vundamendi peale. Tunnistaja

TU ütluste kohaselt oli vana mootor mõõtmetelt suurem, uus mootorialus kujutas

endast metallraami, mis kinnitus vanale vundamendile ja sinna peale kinnitati uus

mootor. Tunnistaja TU märkis, et ta ei tea, millisena kujutasid mootori uut vundamenti

ette kostja ja hinnapakkumise koostanud VA, kuid tunnistaja oma ütlustes kinnitas, et

see vundament ja mootor, mis hageja juurest välja läksid, täidavad oma ülesannet.

Tunnistajad TV ja EK, kes on kostja paadimeeskonna liikmed, andsid peaaegu sõna-

sõnalt kattuvaid ütlusi selle kohta, et täidetud ei olnud nende soovi ehitada uus

mootori vundament; vanale mootori vundamendile oli 4 kõrva külge keevitatud ja

pandud uus mootor peale. Tunnistajad TV ja EK rahastasid paadi remonti kostjaga

ühiselt, nad on isiklikult huvitatud asja lahenemisest kostja kasuks ja see võis nende

ütlusi mõjutada. Seetõttu suhtus maakohus tunnistajate ütlustesse kriitiliselt. Kostja

ega TV ei väitnud, et mootori vana vundament oleks olnud amortiseerunud või selle

vastupidavusiga oleks ajaliselt piiratud. Tegemist ei ole ka varjatud puudusega,

lepingutingimustele vastavus või mittevastavus oli koheselt visuaalselt tuvastatav.

Samuti ei ole ükski tunnistaja ega kostja esile toonud, et uue mootori paigaldamine

vanale alusele kohandatud kinnituste abil takistaks paadi kasutamist sihtotstarbeliselt

merekalapüügiks või vähendaks paadi ja/või mootori töökindlust. Tööde tellimisel

silmas peetud lõpptulemuse (merekalapüügiks sobiv töökõlbulik paat) saavutamiseks

piisas seega ka senise mootorialuse kohandamisest ja uue mootori mõõtmetele

sobivate kinnituste paigaldamisest. Kohus leidis, et ka kostja esitatud 13. veebruaril

2016 koostatud ekspertiisiakt ei tõenda, et mootori alus ei vasta kokkulepitud

tingimustele. Ekspertiisiaktis ekspert üksnes konstateerib, et paadimootor oli

paigaldatud vanale roostes vundamendile. Ekspertiisiaktist ei nähtu põhjendusi, mille

alusel ekspert on jõudnud järeldusele, et uus mootor on paigaldatud vanale

vundamendile ja miks hinnapakkumisega võrreldes tuleb see töö tuleb lugeda

puudusega tööks. Kohtu hinnangul oli kostjal 2014. a kevadel võimalik visuaalse

ülevaatusega ja eriteadmisi omamata tuvastada, kas on ehitatud uus mootori

vundament või on uus mootor paigaldatud vana vundamendi peale või vana alust

kohandatud uue, mõõtmetelt väiksema mootori kinnitamiseks. Kohus leidis, et nendel

asjaoludel rohkem kui aasta pärast mootori paigaldamist ja selle järel paadi kasutamist

(mille kestel oli kostjal samuti võimalus veenduda, kas tehtud töö täidab oma

eesmärki) esitatud pretensiooni mootori uue vundamendi rajamata jätmise kohta ei ole

töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine mõistliku aja jooksul. Eeltoodu

alusel kohus leidis esiteks, et mootori vundamendi osas ei ole tõendatud, et töö ei

9(18)

vastanud lepingutingimustele. Teiseks, isegi kui mootori aluse osas lugeda töö

lepingutingimusele mittevastavaks, on kostja kaotanud õiguse sellele mittevastavusele

tugineda, sest ei ole töövõtjale puudusest teatanud mõistliku aja jooksul ega puudust

piisavalt täpselt kirjeldanud.

30. Kohus leidis, et kostja pretensioon on õigeaegselt esitatud roostevaba kiiluraua (12 m,

1575 eurot), vööriteki ja ahtriteki RST reelingute (1200 eurot) ning uue aku (150

eurot) paigaldamata jätmise osas. Need tööd on kostjale üle antud 13. aprilli 2015

aktiga, mida kostja allkirjastanud ei ole. Kohus leidis, et kaks nädalat on pretensiooni

esitamiseks mõistlik aeg. Kostja käitumine pretensioonis esile toodud puuduste osas

on aga vastuoluline. Kohus leidis, et 12. märtsi 2013 kell 8.50 saadetud e-kirjast

järeldub selgelt, et kostja teadlikult allkirjastas akti tööde kohta, mis olid tema

nõusolekul tegelikult jäetud tegemata.

31. Kohus leidis, et tõendite kogumiga on leidnud tõendamist, et roostevabast terasest

kiiluraud ning pardareelingud jäeti panemata kostja nõusolekul ning selles osas hageja

ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kohtu hinnangul on tegemist hinnapakkumises

näidatud töömahu vähendamisega poolte kokkuleppele. Tehtavate tööde kokkuleppe

muutmisel muutub vastavalt ka tööde eest kokkulepitud tasu. Kostjal ei ole õigust

nõuda nende tööde tegemata jätmise eest kulude või kahju hüvitamist. Kohus leidis

aga, et see, et roostevabad reelingud ja kiilurauad jäeti tegemata ja paigaldamata kostja

nõusolekul, ei anna hagejale õigust nõuda nende tööde eest tasu hinnapakkumise järgi.

Kohus leidis, et kostjal on õigus nende tööde maksumuse võrra kokkulepitud hinda

alandada kokku summas 2775 eurot (vööriteki ja ahtriteki RST reelingute

valmistamine ja paigaldamine 1200 eurot + roostevabad kiilurauad 12 m hinnaga 1575

eurot). Nende tööde osas on hinna alandamine põhjendatud hinnapakkumises näidatud

maksumuse täies ulatuses, arvestamata vanade detailide paigaldamise töö maksumust.

32. Vaidlust ei ole, et hageja ei paigaldanud uut akut, selle maksumuse 150 euro ulatuses

on kostjal samuti õigus kokkulepitud hinda alandada.

33. Kostja

pretensioon

on

põhjendatud

pardalati

ebapiisava

pikkuse

osas.

Hinnapakkumises ei ole täpsustatud pardalati konkreetset profiili. Kostja ei ole

tõendanud, et töövõtulepingu sõlmimisel oli kostjal kindel kriteerium, et pardalatt

peab olema pooltoru profiil. Eksperdi teadmistega tunnistaja KP ütluste kohaselt tema

oma parima kogemuse põhjal teeks pooltoru profiilist kumera pardalati, kuna latt on

mõeldud kaitsma paati vigastuste eest – parrast võiksid vigastada kontakt teise

paadiga, kontakt kaiga. Samas tunnistaja P oma ütlustes kinnitas, et kostja paadile

paigaldatud latt mingid vigastused hoiab ära, kuigi ei ole nii efektiivne, kui kumer.

Kohtu arusaamise järgi on hea meresõidu tava või merepraktika eesmärk tagada vetel

liiklejate igakülgne ohutus ning vältida looduskeskkonna kahjustamist. KP sõnul

täidab tegelikult ka paigaldatud lattprofiiliga pardaliist oma eesmärki. Seega pardalati

profiil laevasõiduohutust otseselt ei mõjuta. Eeltoodu alusel kohus asus seisukohale, et

kuna pardalati pooltoruprofiili kokkulepe ei ole leidnud tõendamist ning paigaldatud

pardalatt täidab oma eesmärki, siis ei saa lattprofiili lugeda pardalati paigaldamise töö

lepingutingimustele mittevastavuseks. Ükski asjas esitatud tõend ei tõenda, et

paigaldatud pardalatt ei ole tehtud roostevabast terasest. Pardalatt ja kiilurauad on üle

antud sama aktiga. Ekspertiisiakti tegemise ajaks olid paat ja sellele paigaldatud

pardaliist 10 kuu jooksul kokku puutunud mereveega ja olnud välitingimustes

ilmastiku mõjutada, kuid erinevalt üle värvitud roolilehest ning kiilurauast

(ekspertiisiakti fotodel nr 6, 11 ja 12) oli pardalatt ilma igasuguste roostetamise

märkideta, millest sai kohtu hinnangul järeldada, et paigaldatud pardaliist on

kokkulepitud roostevabast materjalist. Kuna konkreetset pardalati (pardaliistu) profiili

ei olnud kokku lepitud, paigaldatud latt-profiiliga pardaliist täidab oma otstarvet ning

10(18)

puuduvad tõendid, et pardaliist ei ole roostevabast materjalist, saab pardalati

kokkulepitud tingimustele mittevastavuseks olla üksnes selle ebapiisav pikkus.

Maakohus tuvastas, et kostjaga kooskõlastati lühem pikkus ja hageja ostis 3 x 6 m

roostevaba latti ehk hinnapakkumises ja töö üleandmise vastuvõtmise aktis näidatust

7 m lühem. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt pardalati eest 25 jooksvale

meetrile vastavat hinda. Hageja nõue pardalati osas on põhjendamatu 119 euro

ulatuses ja kostjal oli õigus selle summa võrra hinda alandada.

34. Kohus leidis, et kostja pretensioon ei ole põhjendatud kajuti (plastikust roolimaja)

kokkulepitule mittevastavuse osas. Kostja on töö vastu võtnud 6. veebruari 2015. a

aktiga. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt hinnapakkumise ajal ei olnud konkreetset

kokkulepet, et tehakse (kahe) küljeuksega ja kindla kõrgusega kajut. Kohtu hinnangul

ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et ehitatud kajut/roolimaja ei vasta

kokkulepitule. Kostja pretensioonis on puudusena nimetatud ainult kajuti ebapiisavat

kõrgust, lepingutingimustele mittevastavusena ei nimetata kajuti sissepääsuks kahe

küljeukse asemel tagaukse tegemist. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja vaatas enne

roolimaja vastuvõtmise akti allkirjastamist kajuti üle. Kajuti kõrgus ei ole varjatud

puudus. Kostja väide, et ta oli sundseisus, pidi aktidele alla kirjutama, sest muidu ei

saa PRIA toetust, jääb arusaamatuks. Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud

kostjalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata hageja tähelepanu tehtava töö

puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Kõiki tõendeid

kogumis hinnates saab järeldada, et tööde käigus pooled täpsustasid kokkulepet

roolimaja osas ning kostja nõustus, et ehitatud kujul roolimaja vastab lepingule, mida

kinnitab see, et kostja oli nõus selle eest kokkulepitud hinda maksma.

35. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited ja vastuhagi pehastunud puidu

eemaldamata jätmise, uute plastikust vahesottide paigaldamata jätmise ja tõstepoomi

nõuetele mittevastavuse osas. Asjas ei ole tõendatud, et hageja ei oleks puitu

asendanud kokkulepitud mahus. Kohus möönis, et kuna suures osas kaeti puit

plastikmaterjaliga, on pehastunud puidu eemaldamata jätmine varjatud puudus, mida

ei pruukinud kostja avastada töö ülevaatamisel. Kostja ei ole aga väitnud, et oleks

pehastunud puidu eemaldamata jätmise tuvastanud muul viisil kui visuaalsel vaatlusel.

Kohtu hinnangul esitatud tõendite kogumiga ei ole tõendamist leidnud, et väidetav

pehastumine oli olemas paadi kostjale üleandmise ajal 2015. a kevadel või et hageja ei

eemaldanud pehastunud puitu kokkulepitud ja vajalikus mahus. Asjas ei fikseeritud

paadi kõigi puitosade seisukorda hageja juurde viimise ajal. Kostja ega tunnistajad ei

väitnud, et väidetava pehastunud puidu asendamata jätmise tõttu ei olnud paat ohutult

kasutatav.

36. Võrreldes hageja hinnapakkumist OÜ Liu Paat 7. aprilli 2016. a hinnapakkumisega ja

eeldades, et mõlema hinnad on suurusjärgus võrreldavad, järeldas maakohus, et kostja

ei saanud hageja hinnapakkumises toodud hinna 300 euro eest eeldada rohkem kui 6

jm plangutuse väljavahetamist. Kohtu hinnangul saab mõistlikult eeldada, et hageja

täitis oma lepingulisi kohustusi heas usus ning tööde tegemise ajal pehastunud olnud

puitdetailid

eemaldati

ja

asendati

vajalikus

ulatuses.

Kostja

eitab

tööde

kooskõlastamist ja ülevaatamist, kuid ei ole vastavalt VÕS § 645 lg-le 2 tõendanud, et

pehastunud puidu osas oli puudus olemas juba paadi üleandmise ajal. Kohtu hinnangul

ei saa keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt eeldada, et pehastunud puidu

eemaldamise töö hõlmab ka vana redeli asemel uue ehitamist. Maakohus leidis, et

merepaadil jätkub puidu pehastumine pidevalt, kogu puidumaterjali väljavahetamine

tähendaks aga uue paadi ehitamist, milleks hageja ja kostja vahel kokkulepet ei olnud.

Lisaks täitis hageja tehtud töö oma otstarvet – kostja kasutas remonditud paati

vähemalt kahel püügihooajal. Seega pehastunud puidu eemaldamise ja vahesottide

11(18)

osas ei ole kostjal õigust hinda alandada ega nõuda sellega seoses tulevikus tekkiva

kahju hüvitamist.

37. Kostja ei ole tõendanud tõstepoomi kokkulepitud tingimustele mittevastavust paadi

kättesaamise ajal. Hinnapakkumise järgi pidi hageja valmistama tõstepoomi. Kostja ei

ole väitnud, et tõstepoom ei olnud valmistatud kooskõlas tema kinnitatud joonisega.

Kostja pretensioonist ei selgu, milles täpselt tõstepoomi sihtotstarbelist kasutamist

takistav puudus seisnes. Vastuhagi kohaselt ei olnud tõstepoomiga võimalik kalalaeva

laadida kala, sest tõstepoomi otsa oli jäetud paigaldamata trossi juhtimise rullik koos

puksidega, mis võimaldab räimepüügil parda külge seotava põllega (võrgulina) kalu

paati laadida. Ilmselt õige ei ole hageja väide, et kokkulepitud töö ei sisaldanud poomi

otsa rulliku või ploki paigaldamist. Kohus nõustus kostjaga, et ilma rullikuta ei ole

tõstepoom sihtotstarbeliselt kasutatav ja seega ilma rullikuta oleks töö puudulik.

Samas kõik tunnistajad ja kostja ise vande all aga tunnistavad, et rullik oli olemas.

Kostja ei ole kirjeldanud, milles poomi ümberehitamine/parandamine seisnes.

Tõenditest järelduvalt oli paadiga kaasa antud komplektne tõstepoom. Kohtu

hinnangul on küsitav, kas tõstepoomi ümberehitamisena on käsitatav üksnes

ebapiisava tõstejõuga rulliku asendamine suurema tõstejõuga rulliku vastu. Asjaolu, et

kostja ise pidi tõstepoomi paadile ja poomi otsa rulliku kinnitama, ei tähenda samuti,

et töö ei vastanud kokkulepitule. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on

tõstepoomi peale ja maha monteerimine paadi omaniku (või kasutaja) jaoks

tavapärased toimingud. Eeltoodu alusel ei ole tõstepoomiga seonduvalt hageja

lepingurikkumine ega kostjal kahju tekkimine tõendatud.

38. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et hagejal ei olnud õigust nõuda tasu mootori

hüdraulikaajami paigaldamise eest, kuna töö üleandmise ja vastuvõtmise aktides ei

kajastu, millest kostja järeldab, et tööd ei ole tehtud. Kostja enda esitatud ekspert ei ole

selle töö tegemata jätmist välja toonud.

39. Eeltoodu alusel asus kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja 9096 euro suurusest

põhinõue on põhjendamatu 5244 euro ulatuses. Sellest summast 2200 eurot on kostja

tegelikult tasunud enne hagiavalduse esitamist, 3044 eurot on kostjaga sõlmitud

täiendava kokkuleppe kohaselt tegemata jäetud tööde maksumus (paigaldamata aku

150 eurot, RST kiilurauad 1575 eurot, RST reelingud 1200 eurot ja puuduv osa

pardalatist 119 eurot) ja selles osas on nõue lõppenud kostja poolse hinna

alandamisega. Eeltoodu alusel rahuldas maakohus hageja põhinõude 3852 euro

ulatuses (9096 – 5244).

40. Põhinõude osaliselt rahuldamata jätmise tõttu on osaliselt põhjendamatu ka hageja

viivisenõue. Perioodil 20. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni oli seega põhinõudelt

(3852 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 229 eurot 35 senti ja alates hagi

esitamisest kuni 30. maini 2018 viivis 961 eurot 40 senti.

Apellatsioonkaebus

41. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda. Lisaks palub kostja teha määruse hageja poolt

haginõuetest osaliselt loobumise kohta.

42. Maakohus jättis kostjalt hageja kasuks 3852 euro välja mõistmisel arvesse võtmata

käibemaksu 20%. Hageja esitatud nõue 9096 eurot sisaldas käibemaksu 1516 eurot.

Nimetatud summast jättis kohus hagi rahuldamata paigaldamata aku (150 eurot), RST

kiiluraua (1575 eurot), RST reelingute (1200 eurot) ja puuduvas osas pardalati (119

eurot) eest esitatud nõude osas. Samas jättis kohus nimetatud summade osas (kokku

3044 eurot) arvesse võtmata, et hageja esitatud nõude vähendamise korral tuleb

12(18)

vähendatud osas arvestada käibemaksu 20% määras. Seega eksis kohus hagi osalisel

rahuldamata jätmisel nõuete esitatud arvestuses käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1

kohaldamisel.

43. Teiseks leiab kostja, et kohus on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid poolte

vahel kokkulepitud töö, uue mootori vundamendi valmistamine, osas. Tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et paadist ei eemaldatud vana mootori vundamenti, vaid uus

mootor paigaldati vanale vundamendile. Lisaks kinnitas ka hageja endine töötaja VA,

et vundament ja mootor täitsid oma ülesannet. Nimetatust järeldub, et hageja oli

teadlik sellest, et ta ei ehitanud kalapaadile uut vundamenti. Sellest hoolimata esitas

hageja kostjale uue mootori vundamendi ehituse eest arve 1125 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 1350 eurot. Maakohus on ekslikult tõendeid analüüsides asunud

seisukohale, et täidetud oli kostja tingimus – paat peab kõlbama töö tegemiseks ning

paadi moderniseerimistööde tegemisel ei olnud mootori vundamendi rajamine

eraldiseisev lõpptulemus. Pooled olid kokku leppinud uue vundamendi ehituse ja

kuivõrd hageja uut vundamenti ei ehitanud, siis puudub hagejal õigus küsida tasu töö

eest, mida hageja ei teinud, olenemata sellest, kas vana vundament oli olemas või

mitte ning kas seda oli vaja välja vahetada või mitte. Asjaolu, et vanale vundamendile

oli võimalik kinnitada uus mootor ei muuda tehtuks poolte vahel kokkulepitud tööd.

44. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid pehastunud puidu välja vahetamata jätmise osas.

On tõendatud, et paadil tuli eemaldada pehastunud puitu. Asjaolu, et pooled leppisid

kokku pehastunud puidu väljavahetamise hinnaks 360 eurot koos käibemaksuga oligi

hageja ja kostja vaheline kokkulepe. Siinkohal tuleb arvestada, et hinnapakkumise

koostas hageja, olles eelnevalt tutvunud kalapaadi seisundiga ning märkinud

hinnapakkumisse tööd, mis olid vaja kindlasti ära teha. Hageja, tegutsedes oma

majandus- ja kutsetegevuses, pidi nägema ja aru saama paadi seisukorrast selleks, et

teha hinnapakkumine kostjale. Oluline on siinkohal, et tunnistaja TV ütlused

tõendavad asjaolu, et juba varasemalt oli paadil ositi vahetatud välja puitosasid,

mistõttu ei ole asjakohane kohtu seisukoht sellest, et kokkulepitud 360 euroga ei

olnudki võimalik kogu paadi puitosi välja vahetada. Puudub alus asuda seisukohale, et

kusagilt mujalt vahetati välja pehastunud puitu kokkulepitud mahus. Seega jättis

hageja teadlikult ja tahtlikult poolte vahel kokkulepitud töö tegemata. Kohtu järeldus,

nagu oleks tunnistajad EK ja TV rahaliselt huvitatud soodsast kohtuotsusest, on

meelevaldne. Asjaolu, et nimetatud isikud on varasemalt kalapaadil tehtud töödesse

rahaliselt panustanud, ei mõjuta tunnistajaid mingil viisil praeguses menetluses.

45. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele selles, et asjas ei ole tõendatud, et kalapaadi

vahesottide puit oli pehkinud. Tähtsust omab asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe

uute plastikust vahesottide paigaldamiseks, millise töö hind oli koos käibemaksuga

1560 eurot. On tõendatud, et vöörikajuti uksepostid olid pehastunud ja jäeti välja

vahetamata, samuti oli puit küünega katsudes pehme. Nimetatud asjaolud omavad

tähendust seetõttu, et kui uksepostid jäeti välja vahetamata, siis ei saanud sinna külge

juba tehniliselt kinnitada ka uusi plastikust vahesotte (ehk laadimisruumide seinu)

ning seega ei valmistanudki hageja uusi plastikust vahesotte ehk vaheseinu. Kostja

arvates on kohus sattunud eksimusse kalapaadi ehituslikest terminitest, mistõttu

jõudnud ka ebaõigetele järeldustele kostja viidatud tegemata töö osas vahesotte

puudutavas vaidluses. Lisaks eeltoodule juhib kostja tähelepanu üldteada asjaolule, et

paadi puitosad kestavad harilikult paadi sihtotstarbelisel ekspluateerimisel enam kui 2

aastat ning seisukoht, nagu võinuks vahetatud laudis pehkida 2 aasta jooksul käega

katsutavalt pehmeks, on meelevaldne.

46. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kalapaadile paigaldatud metall-latt on pardavits.

Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepitud roostevaba pardalati

13(18)

paigaldamine 25 m, hinnaga 510 eurot (sh käibemaks 85 eurot). Tunnistajate ütlustest

ja ekspertiisiaktist nähtuvalt ei paigaldanud hageja kalapaadile roostevaba pardavitsa.

Ka tunnistaja KP ütlustest nähtub, et paigaldatud metallrauda ei saa lugeda

pardavitsaks, kuivõrd pardavitsa ülesanne on kaitsta parrast kahjustuste eest.

Nimetatud asjaolu omab olulist tähtsust, sest pardavits paigaldatakse paadile

eesmärgiga kaitsta paadi parrast kai vastu põrkumise korral ning võrkude nõudmisel.

Pardavits peab olema poolkumer roostevaba poolkaartoru, mis VA ütluste kohaselt ka

kokku lepiti. Praegusel juhul paigaldatud metall-latt ei täida oma ülesannet ning on

paigaldatud valesse kohta – pardavitsa asukoht on parda ääres, mitte parda keskel,

kattes parda äärt vöörist ahtrini. Tunnistaja TU ütlustest nähtub, et hageja ostis 18

meetrit lattrauda roostevaba pardavitsa asemel, kuid küsis selle eest roostevaba

pardavitsa hinda. Kostja leiab, et põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et roostevaba

pardavitsa asemel paigaldatud lattraud on poolte vahel kokkulepitud töö, kuigi

väiksemas mahus. Hageja ei ole teinud tööd täies mahus, sest tööl ja materjalil ei ole

kokkulepitud omadusi, paigaldatud lattraud ei täida oma ülesannet ning seetõttu tuleb

hagiavalduses esitatud nõue jätta rahuldamata summas 510 eurot.

47. Põhjendamatud on kohtu tehtud järeldused nagu oleks tunnistajate EK, TV ja kostja

vande all antud ütlused paljasõnalised.

48. Maakohus eksis ka menetluskulude jaotuses ja kindlaksmääramises. Kuivõrd kohus

sattus eksimusse nõuetelt käibemaksu arvestuse osas, on kohtu arvestus ebaõige ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Vastustaja seisukoht

49. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

50. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohus on õigesti leidnud, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele ning kostjal tuleb

tellijana täita töövõtulepinguga võetud kohustusi ja maksta hageja tehtud tööde eest

kokkulepitud tasu, kuid maakohus jättis hagi osalisel rahuldamisel ebaõigesti

põhinõude rahuldamata jätmata osalt käibemaksu arvestamata. Maakohtu otsus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel seetõttu tühistada osas,

millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 3243 eurot 20 senti ületavas

osas ja seetõttu ka põhivõlalt arvestatud viivise ja menetluskulude jaotuse osas, ning

teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus

otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

51. Maakohus on otsust tehes õigesti juhindunud VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub

töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud

sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal

töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse

kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega on maakohus õigesti

lähtunud sellest, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu poolte kohustuste sisu ja

nende täitmise tuvastamine.

52. Apellatsioonkaebuses

viidatud

materiaalõiguse

ebaõiget

kohaldamist

või

menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.

Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega

14(18)

ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud

vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise.

Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust

hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse

hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja ühe tõendi teisest

kaalukamaks lugemist TsMS § 442 lg-st 8 juhindudes otsuses põhjendanud. TsMS

§ 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt

sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Kostja

mittenõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

53. Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette mootori vundamendi

ehitustööde, pehkinud puitosade väljavahetamise, vahesottide asendamise ja metall

pardaliistu paigaldamise osas tehtud tööde kokkuleppele vastavuse osas tõendite

ekslikku hindamist ja ebaõigete järelduste tegemist. Samuti on kostja asunud

seisukohale, et maakohus oleks pidanud lisama hageja kasuks välja mõistmata jäetud

summale käibemaksu.

54. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus esmalt, et ei nõustu kostja

väitega, et maakohus on ekslikult tuvastanud mootori vundamendi ehitamise

kohustuse nõuetekohase täitmise. Maakohus on otsuse p-des 22-26 mootori

vundamendi ehitustööde osas õigesti leidnud, et hageja on mootori vundamendi

ehitanud vana vundamendi õgvendamise ning uute kandurite ja uute amortisaatorite

paigaldamise teel. Maakohus on hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis ja teinud

eeskätt ümberehitustööde tegemise kokkuleppe ja tööde tegemise juures viibinud

tunnistajate TU ja KS ütluste põhjal õige järelduse, et tehtud tööde käigus on

olemasolev vundament uuele mootorile sobilikuks ümber ehitatud (II kd, tl 64-66 ja

66-68). Seejuures on maakohus põhjendatult rõhutanud, et kostja ei ole omalt poolt

esile toonud ega põhjendanud, missugune tema arusaamise järgi uus vundament

pidanuks olema. Kuna ümberehitatud vundament sobib uue mootori kandmiseks ja

paadi sihtotstarbeliseks kasutamiseks, on maakohus lugenud õigesti lepingu selles osas

nõuetekohaselt täidetuks.

55. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka selles, et hageja on teinud pehkinud

puitosade väljavahetamise tööd kokkulepitud ulatuses. Maakohus on õigesti leidnud,

et nähtuvalt hageja hinnapakkumisest ei leppinud pooled kokku kalapaadi täielikus

renoveerimises, vaid kaasajastamises ja remonttöödes kindlaksmääratud ulatuses.

Arvestades pehkinud puitosade asendamiseks kokkulepitud töö maksumust, mis oli

üksnes 300 eurot, siis ei saa eeldada, et kokkulepe võinuks hõlmata kõikide võimalike

enam mitte uute puitosade vahetust. Maakohtu selline järeldus on kooskõlas kostjale

hinnapakkumise (I kd, tl 7) koostanud tunnistaja VA ütlustega, kelle sõnul tuli

pehkinud puit asendada mahus, võttes aluseks asendatavate laudade hulga ja hinna

ning töö maksumuse, lähtudes hinnapakkumises kokkulepitud summast 300 eurot (II

kd, tl 68-70). Samuti on tunnistaja TU kinnitanud, et pehkinud puidu eemaldamine

arutati kostjaga läbi ja mahus lepiti kokku. Tunnistaja sõnul käis kostja töid vaatamas

vähemalt korra nädalas ja kokku lepiti need tööd, mis olid hädavajalikud. Tunnistaja

kinnitusel tehti pehkinud puidu eemaldamist ja asendamist tegelikult isegi rohkem, kui

kokku lepitud 300 eurot oleks võimaldanud. Lähtuti põhimõttest, et välja vahetati puit,

mis oli kaotanud 50% oma mehhaanilisest tugevusest (II kd, tl 64-66). Et kostja tööde

juures regulaarselt viibis, andis tööde kohta juhiseid ja nende ulatuse heaks kiitis, on

samuti kinnitanud tunnistajad KS ja VA (II kd, tl 68-70). Eeltoodut arvestades on

maakohus õigesti tuvastanud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja pehastunud

15(18)

puidu eemaldama ja asendama vaid üksikutes kohtades, mitte kogu korpuse ulatuses

ning et faktiliselt asendatud puidu maht on kostja poolt heaks kiidetud. Kostja on

4. detsembril 2014. a allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga tööd vastu

võtnud. Arvestades seda, et töid tehti 300 euroga piiratud eelarve juures, kostja viibis

regulaarselt kalapaadi renoveerimise tööde juures, ning töid tehti vastavalt tema

juhistele, ei saa kostja väita, et ta ei teadnud tegelikult asendatud pehkinud puidu

mahtu ning et tegemist on varjatud puudusega.

56. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on teinud ebaõige järelduse, et poolte vahel ei

olnud

kokkulepet

uute

plastikust

vahesottide

ehk

laadimisruumide

seinte

paigaldamiseks, ei ole samuti põhjendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooled

ei ole kokku leppinud selles, et hageja peaks puitvaheseinad plastikust vaheseintega

asendama, vaid hageja pidi paigaldama uued plastosad ehk katma olemasoleva

puitvaheseina plastikuga. Kokkuleppe sisu tuvastamisel on maakohus õigesti lähtunud

kostjale hinnapakkumise teinud tunnistaja VA ütlustest, mille järgi nähti kokkuleppes

ette, et puidust vahesotid kaetakse plastikuga ning mädad lauad vahetatakse välja.

Tegelikult välja vahetatud laudade maht selgus tunnistaja sõnul tööde käigus ning

kõiki laudu välja ei vahetatud (II kd, tl 68-70). Samuti on tunnistaja TU kinnitanud, et

poolte kokkulepe oli puidust vaheseinte katmine plastikuga, mitte plastikust

vaheseinte ehitamine. Puit, millele plastik peale pidi pandama, oli kehvas seisus ja osa

puitu vahetati välja. Tunnistaja ütluste kohaselt arutati kostjaga, mida sai vahetada ja

mida tuli välja vahetada (II kd, tl 64-66). Sama on kinnitanud ka tunnistaja KS, kelle

sõnul vahetati kogu pehkinud vaheseinte puit välja (II kd, tl 66-68).

57. Kalapaadile paigaldatud pardalati osas ei ole pooltel vaidlust selles, et pardalatt on

paigaldatud, kuid selle pikkus oli 1,5 meetri võrra lühem kui hinnapakkumises

märgitud. Seetõttu on maakohus õigesti pidanud kostja pretensiooni õigustatuks ja

tunnustanud kostja õigust alandada vastavas osas tööde maksumust 119 euro võrra.

Muus osas on maakohus tuvastanud pardalati sobivuse asjatundja KP ütluste alusel,

kelle arvamuse kohaselt täidab lattprofiiliga pardaliist oma eesmärki ega mõjuta

otseselt laevasõiduohutust. Kuna kostja väide kokkuleppe kohta, et paigaldada tulnuks

pooltoruprofiiliga pardaliist, tõendamist ei leidnud, on maakohus õigesti pidanud

tehtud tööd lepingutingimustele vastavaks. Et tegemist on roostevaba materjaliga, on

kinnitanud tunnistajad TU ja KS (II kd, tl 64-66 ja 66-68 ).

58. Lisaks tunnistajate ütlustele on maakohus kokkulepitud tööde tuvastamisel ja nende

lepingule vastavuse osas õigesti arvestanud ka asjaoluga, et kostja on tööd

4. detsembrist 2014 kuni 6. veebruarini 2015 koostatud viie tööde üleandmise ja

vastuvõtmise aktiga vastu võtnud (I kd, 20-29). Tööde vastuvõtmine kostja poolt ja

esimese viie arve (I kd, tl 8-12) tasumine viitab sellele, et tehtud tööd ei saanud

oluliselt erineda sellest, milles pooled olid kokku leppinud.

59. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistajate TV ja EK ütlused, millele kostja

kaebust esitades viitab, ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepete sisu ja tehtud tööde

tuvastamisel kaalukad tõendid. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nemad ei

viibinud läbiviidud tööde juures ega tea millal ja mida remonditi. Samuti ei viibinud

tunnistajad enda sõnul hinnapakkumise koostamise juures (I kd, tl 71-75). Seega ei saa

tunnistajatele olla teada see, milles hageja ja kostja kokku leppisid ega see, milliseid

juhiseid kostja tööde juures viibides hagejale andis.

60. Samuti on maakohus pidanud õigesti vähekaalukaks tunnistaja KP kirjeldavaid ütlusi

ja konstateeringut, et ta ei oska öelda, kas mootori vundament oli ümberehitatud või

mitte. Samuti ei ole KP poolt tunnistajana antud ütlused usaldusväärsed puitosade

vahetust puudutavas osas, kuna tunnistaja on ütluste andmisel lähtunud kostja antud

16(18)

informatsioonist ning pehastunud puidu olemasolu on tunnistaja eeldanud

konstruktsioone avamata (II kd, tl 60-63).

61. Maakohus on samuti olnud põhjendatult kriitiline KP koostatud asjatundja arvamuse

suhtes, kuna asjatundja on lähtunud arvamuse andmisel enda kinnitusel eeldusest, et

kalalaev tuli täielikult renoveerida, mis aga ei vasta poolte vahelise kokkuleppe

tegelikule sisule. Sarnaselt tunnistajana antud ütlustele on ka KP kui asjatundja

seisukohad

üksnes

kirjeldavad

ega

põhjenda

tehtud

mootorivundamendi

ümberehitustööde sobimatust (I kd, tl 66-90). Samuti ei ole asjatundja arvamus

puitosade väljavahetamise mahu kokkuleppe väljaselgitamisel asjakohane tõend, sest

KPle ei olnud hinnangu andmisel poolte vahelise kokkuleppe sisu teda. Seisukohtade

andmisel on ta enda sõnul lähtunud kostja ütlustest, öeldes, et kostja väidab, et puit ei

olnud vahetatud ja tema nõustus sellega (II kd, tl 60-63). Lisaks kahandab asjatundja

arvamuse usaldusväärsust asjaolu, et see on koostatud aasta ja kümme kuud pärast

tööde valmimist ega võta arvesse laeva vahepealse kasutamisega tekkida võinud

puudusi.

62. Apellatsioonkaebus on põhjendatud üksnes väite osas, et maakohus eksis hagi osalisel

rahuldamisel käibemaksu arvestamisega, jättes põhinõude rahuldamata osalt

käibemaksu arvesse võtmata. Hageja hinnapakkumises on kajastatud kõikide tööde

hinnad eraldi ilma käibemaksuta ning tabeli lõpus on kogu summale lisatud käibemaks

(I kt, tl 7). Maakohus on otsuse põhjendustes ekslikult võtnud aluseks

hinnapakkumises kajastatud käibemaksuta hinnad ja pidanud paigaldamata aku

lõplikuks hinnaks 150 eurot, RST kiiluraua hinnaks 1575 eurot, RST reelingute

hinnaks 1200 eurot ja puuduvas osas pardalati hinnaks 119 eurot. Seetõttu arvestas

maakohus otsuse p-s 58 ebaõigesti, et tegemata jäänud tööde maksumus oli kokku

3044 eurot. Kuivõrd hagiavalduses on esitatud põhinõue koos käibemaksuga, tuleb

hagi osalisel rahuldamisel maha arvestada tegemata tööd samuti käibemaksuga.

Järelikult tuleb eelnimetatud tegemata tööde hinnale lisada käibemaks 20%. Tegemata

tööde maksumus koos käibemaksuga on kokku 3652 eurot 80 senti (3044 + 608,80) ja

hageja nõue on seetõttu põhjendatud 3243 euro 20 sendi ulatuses (9096 - 2200 -

3652,80). Samal põhjusel tuleb muuta ka väljamõistmisele kuuluvat viivist.

Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on rahuldatud põhinõudelt perioodil

20. aprillist 2015 kuni 4. novembrini 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 921 eurot

77 senti.

63. Kuna maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada põhihagi rahuldamise ulatuse osas, tuleb

muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse proportsiooni. Kohus rahuldas

põhihagi 35,67% ulatuses ja vastuhagi jäi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga selles, et hagi ja vastuhagi nõue tulenesid samast

töövõtulepingust, kostja vastuväited hagile ja vastuhagi aluseks olevate asjaolud

suures ulatuses kattuvad. Seetõttu peab ringkonnakohus õigeks jaotada põhihagilt

tasutud riigilõiv poolte vahel vastavalt põhihagi rahuldamise ulatusele ja vastuhagilt

tasutud riigilõiv jätta kostja kanda ning poolte lepinguliste esindajate kulud jätta 30%

ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.

64. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes maakohtu määratud menetluskulude

jaotust, paludes arvesse võtta hagi rahuldamise ulatust. Menetluskulude suuruse

kindlaksmääramist kostja ei vaidlustanud. Seega korrigeerib ringkonnakohus

väljamõistmisele kuuluvat menetluskulude suurust üksnes hagi rahuldamise

proportsiooni muutumise tõttu.

65. Vastavalt kulude jaotusele jääb hageja kanda tema maakohtus tasutud riigilõivust 385

eurot 98 senti (64,33% 600 eurost), 1200 eurot (30% 4000 eurost) hageja lepingulise

17(18)

esindaja kuludest ja hageja peab kostjale hüvitama 1245 eurot (30% 4150 eurost)

kostja lepingulise esindaja kuludest.

66. Kostja peab hagejale hüvitama hageja maakohtus tasutud riigilõivust 214 eurot 2 senti

(35,67% 600 eurost) ja 2800 eurot (70% 4000 eurost) hageja lepingulise esindaja

kuludest. Kokku on kostja seega kohustatud hagejale hüvitama 3014 eurot 2 senti.

Kostja kanda jäävad tema enda kuludest vastuhagi riigilõiv 700 eurot ja lepingulise

esindaja kuludest 2905 eurot (70% 4150 eurost).

67. Poolte vastastikused kulude hüvitamise kohustused tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause

kohaselt tasaarvestada ja selle tulemusel lõpevad poolte vastastikused menetluskulude

hüvitamise kohustused kattuvas summas. Hageja kohustus lõpeb täies ulatuses, kostja

kohustus osaliselt ning kostjal jääb hagejale hüvitada 1769 eurot 2 senti (3014,02 -

1245), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kuna hageja kohustus

hüvitada kostjale menetluskulud on kohtuotsuses tehtava tasaarvestusega täielikult

lõppenud, ei saa kohus rahuldada kostja taotlust kohustada hagejat tasuma kostjale

menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

68. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 15,8% ulatuses hageja kanda ja 84,2% ulatuses kostja kanda,

arvestades, et kostja vaidlustas apellatsiooniastmes põhinõude (3852 eurot)

rahuldamist

ja

ringkonnakohus

rahuldas

apellatsioonkaebuse

käibemaksu

valearvestuse tõttu 608 euro 80 sendi ulatuses.

69. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

70. Hageja esitas 29. oktoobril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles

palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1080

eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud

apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 12 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot

(käibemaksuta).

Nimekirja

kohaselt

seisnes

õigusabi

apellatsioonkaebuse

analüüsimises ja sellele vastuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta.

71. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on

põhjendatud ning ka toimingutele kulunud aeg on esindaja töö eeldatavat mahtu

arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja

tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud (12*90) 1080

eurot (käibemaksuta).

72. Kostja esitas 26. oktoobril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles

palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1535

eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabi 1110 eurot (koos käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arve kohaselt on kostjale osutatud

apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 9,25 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot

(käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi kohtuotsuse tutvustamises

kliendile (1,25 tundi) ja apellatsioonkaebuse koostamises (8 tundi). Menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista koos

käibemaksuga, kuid avalduses puudub kostja TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus,

mistõttu tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.

73. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses kohtuotsuse analüüsimise ja

apellatsioonkaebuse koostamisega on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja

tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning TsMS § 175 lg 1 mõttes

18(18)

põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud riigilõiv 425

eurot ja õigusabikulud (9,25*100) 925 eurot (käibemaksuta), kokku 1350 eurot.

74. Vastavalt kulude jaotusele jääb hageja kanda enda lepingulise esindaja kuludest 170

eurot 64 senti (15,8% 1080 eurost) ja hageja peab kostjale hüvitama kostja tasutud

riigilõivust 67 eurot 15 senti (15,8% 425 eurost) ning kostja lepingulise esindaja

kuludest 146 eurot 15 senti (15,8% 925 eurost), kokku 213 eurot 30 senti.

75. Vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda tema tasutud riigilõivust 357 eurot 85

senti (84,2% 425 eurost) ja enda lepingulise esindaja kuludest 778 eurot 85 senti

(84,2% 925 eurost) ning kostja peab hagejale hüvitama hageja lepingulise esindaja

kuludest 909 eurot 36 senti (84,2% 1080 eurost).

76. Poolte vastastikused kulude hüvitamise kohustused tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause

alusel tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusel lõpevad poolte vastastikused

menetluskulude hüvitamise kohustused kattuvas summas. Hageja kohustus lõpeb täies

ulatuses, kostja kohustus osaliselt ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 696

eurot 6 senti (909,36 – 213,30). Kuna hageja kohustus hüvitada kostjale

menetluskulud on kohtuotsuses tehtava tasaarvestusega täielikult lõppenud, ei saa

kohus rahuldada kostja taotlust kohustada hagejat tasuma kostjale menetluskuludelt

viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni.

77. Kostja esitas 2. juulil 2018 apellatsioonkaebuse, tasudes riigilõivu 700 eurot (III kd,

tl 8). 2. augustil 2018 esitas kostja apellatsioonkaebuse täpsustuse ja taotluse

enamtasutud

euro

riigilõivu

tagastamiseks.

Tsiviilasja

hinnaks

apellatsioonkaebuse esitamisel oli 5121 eurot 56 senti. Sellise hinnaga kaebuselt tuli

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ning lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 425 eurot. TsMS

§ 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti,

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS

§ 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu

on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna apellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud

riigilõivu 275 eurot rohkem, kuulub enamtasutud riigilõiv 275 eurot vastavalt esitatud

taotlusele tagastamisele Rene Timmi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Liis Arrak

Ande Tänav