1-18-5295/66 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-18-5295 Määruse kuupäev 5. november 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi B. D. vahistuse elektroonilise valvega asendamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B. D. kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 17. oktoober 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2018. a määrus õigusvastaseks. 2. Määruskaebus rahuldada. 3. Mõista Eesti Vabariigilt B. D. kasuks välja 216 (kakssada kuusteist) eurot valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 29. juuni 2018. a määrusega anti B. D. kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku § 141 lg 2 p-de 2 ja 5 järgi, jäeti muutmata tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ning määrati eelistung 19. juuliks 2018.

2. 9. juulil 2018 esitas B. D. kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.

3. Pärnu Maakohtu 19. juuli 2018. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Ühtlasi märgiti, et maakohtu määrus ei ole edasikaevatav.

4. B. D. kaitsja R. Käbi esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles määruse tühistamist ja vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Muu hulgas märgiti kaebuses, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1371 lg 7 kohaselt vabastatakse kahtlustatav või süüdistatav vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Seega on vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmine vaidlustatav.

1-18-52951-18-5295

2(3) 5. Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2018. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitas, et KrMS § 385 p 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale. Ka Riigikohus on leidnud, et määrus, millega jäetakse rahuldamata isiku taotlus muuta talle tõkendina kohaldatud vahistamine kergemaliigiliseks tõkendiks, ei ole edasikaevatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2012. a määrus nr 3-1-1-133-12, p 7 ja 31. märtsi 2016. a määrus nr 3-1-1-23-16, p 22).

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse B. D. kaitsja R. Käbi, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist.

6.1. KrMS § 1371 lg 9 algne redaktsioon sätestas, et elektroonilise valve kohaldamise tähtajale, samuti elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele, elektroonilise valve tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamisele ning valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kohaldatakse vahistamisele kehtestatud nõudeid. Eelnevat arvestades leidis Riigikohus 27. veebruari 2012. a määruses nr 3-1-1-9-12, et elektroonilise valve kohaldamata jätmine on vaidlustatav analoogiliselt vahistamise kohaldamata jätmisega (vt viidatud lahendi p 12).

6.2. 1. novembril 2017 jõustunud KrMS § 1371 lg 9 redaktsioon näeb ette, et kohtueelses menetluses kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kautsjoni kohta kehtivaid sätteid. Elektroonilise valve kohaldamist kohtumenetluses kõnealune säte ei reguleeri. Kuna KrMS § 1371 lg 7 kohaselt vabastatakse süüdistatav vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist, on elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamisel tehtav määrus kohtumenetluses jätkuvalt vaidlustatav. Ka seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja soovis edasikaebeõigust selles menetlusetapis piirata.

7. Määruskaebusele esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna, kelle arvates jättis ringkonnakohus maakohtu määruse peale esitatud kaebuse õigesti läbi vaatamata. KrMS § 385 p 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale ning elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamisel tehtava määruse osas ei ole sellest üldreeglist erandit sätestatud. Elektroonilise valvega seotud otsustuste vaidlustamine on võimalik üksnes kohtueelses menetluses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis 5. novembri 2018. a määruses nr 1-18-2232/94, et kohtumäärus, millega jäetakse kohtumenetluses rahuldamata poole taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, on endiselt määruskaebe korras vaidlustatav. Jättes kaitsja kaebuse ekslikult läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Üldjuhul tuleb selle vea tõttu ringkonnakohtu määrus tühistada ja maakohtu määruse peale esitatud kaebus saata ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Käesolevas asjas ei ole see aga vajalik ega võimalik. Nimelt nähtub kohtuinfosüsteemist, et Pärnu Maakohtu 19. oktoobri 2018. a määrusega tühistati B. D. vahistamine ja tema suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeldu. Seega saab Riigikohus vaid sedastada, et ringkonnakohtu määrus on õigusvastane.

1-18-52951-18-5295

3(3) 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 2018. a määrusest nr 1-18-2232/94, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2018. a määruse õigusvastaseks. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse.

10. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada B. D-le määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja määruskaebuse koostamiseks 1 tunni ja 30 minutit. Õigusteenuse tunnihind on 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) ja õigusabikulu tasumise kohustust kinnitab taotlusele lisatud arve.

11. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 1 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiming B. D. kaitsmiseks määruskaebemenetluses vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tunnistab ringkonnakohtu määruse õigusvastaseks, tuleb kõnealune menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel B. D-le hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)