4-18-4612/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-18-4612

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-4612 (2302,18,007071) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

I.J kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P

15.08.2018 otsusele nr 2302,18,007071 I.J

karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja Politseija Piirivalveameti

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp.

Kaebuse esitaja: I.J; ik: XXX; elukoht: xxxx RESOLUTSIOON

1. I.J Jätta kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi xxxx M P 15.08.2018 otsusele nr 2302,18,007071 I.J

karistamises LS - 60 § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot rahuldamata.

2. kohtuesindusgrupi Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse xxxx M P 15.08.2018 otsus nr 2302,18,007071 I.J -s 1 karistamises LS § 223 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot muutmata ja tühistamata.

3. 240 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv teatavak kohtuotsuse peale edasikaebamise jooksul stegemise päevast 30 päevase tähtaja

tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185094484.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o

alates 05.11 5.12.2018. Kui .2018. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 0

kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.12.2018.

Kaebus

e läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P

15.08.2018 otsusega nr 2302,18,007071 karistati I.J LS § 223 lg s 1 ettenähtud -

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, selles, et

24.07.2018 kella 12:28 ajal toimus Kotzebue tn 9 liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna linnas juures, kus mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtinud I.J ei veendunud

juhina, et tagurdades ei ohusta ega takista teist liiklejat, mistõttu sõitis tagurdades otsa

mööduvale sõidukile registreerimismärgiga . Oma tegevusega põhjustas xxxx xxxx

liiklusõnnetuse ja varali le ja iseendale. Nimetatud käitumisega rikkus se kahju I E´i menetlusalune isik LS § 49 lg 1 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik

alljärgneva kaebuse

27.07.2018 koostas xxxx M M väärteoprotokolli, mille kohaselt 24.07.2018 kella 12:28 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinna linnas Kotzebue tn 9 juures, kus mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtinud I.J ei veendunud juhina, et tagurdades ei ohusta

ega takista teist liiklejat, mistõttu sõitis tagurdades otsa mööduvale sõidukile xxxx registreerimismärgiga . Rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ´ile ja xxxx I E iseendale. Väärteokohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 49 lõige 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

15.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,007071 karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 240 eurot. Liiklusseaduse § 49 lõike 1 kohaselt pidi xxxx juht andma teed xxxx juhile, sest tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. I.J juhina enne parkimiskohalt tagurdamist

veendus aadates eelnevalt vasakule ja paremale. Olles , et manöövri sooritamine on ohutu, v veendunud, et ei takista teisi liiklejaid, alustas manöövrit. Manöövri sooritamise ajal aga nägi, et paremalt poolt laugest kurvist sõidab tema poole suurel kiiruse sõiduauto. Kuna I.J oli selleks ajaks jõudnud tagurdada sõiduteele, ning tema sõidukile lähenev sõiduauto Xxxx juht kokkupõrke vältimiseks sooritas möödasõidu paremalt teeääres olevalt parkimiskohalt. poolt

Sõiduauto juht tegevuse tõttu toimus kahe auto vahel kokkupõrge. Peale sõidukite Xxxx kokkupõrget sõitis sõiduauto Xxxx juht edasi ning mõneajapärast naases tagasi sündmuskohale.

3

Liikluses kehtib -1-1-94-02, 3- usalduspõhimõte, mida Riigikohus on rõhutanud lahendites 3

1-1-1-03, 3-1-1-63-03, 3-1-1-2-05. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-94-02 punktis 7 on leitud järgmist: .

Kohtuväline menetleja on leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega: sündmuskohavaatlusprotokoll koos lisadega, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Sündmuskohal on vaadeldud sõidukite paiknemine peale liiklusõnnetust ja tehiolud, milles

nähtub, et tegemist oli sirge teelõiguga, valge aeg, pilvine ning antud teelõigul lubatud sõidukiirus 50 km/h. Samas nähtub fotodelt, et sõiduk lähenes parkimiskohalt sõidutee Xxxx

poole tagurdavale sõiduautole läbimist ehk mõlemale juhile oli nähtavus peale lauge kurvi

piiratud ning a 30 km/h. Vaatlusprotokolli ntud teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus kirjeldavas osas on teelõigul oleva piirkiiruse osa jäetud märkimata

Kokkupõrke tagajärjel tuvastati sõidukitel järgmised – sõiduautol

vigastused xxxx vigastus paremal pool tagastangel ja Xxxx vigastatud vasakpoolne uks, tagastange. sõiduautol Tunnistajaks väärteoasjas on politseiametnik, kes kirjeldab liiklusõnnetuse sündmuskohta peale liiklusõnnetust ning sõiduki Xxxx juhi tervislikku seisundit ja joobe tuvastamise protsessi.

I.J karistamiseks tuli kohtuvälisel menetlejal lahendada küsimus LS § 223 lg 1

kohaldamise vältimatuks eelduseks olevast süüteokoosseisu olulisest osast – millise juhi

tegevus on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega? Riigikohtu kriminaalkolleegium on 06.10.2006 lahendis nr 3-1-1-79-06 märkinud järgmist: 6.

Kohtuvälisel menetlejal oli kohustus hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud teise isiku käitumist.

Menetlusalusele isikule tutvustatud väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuväline

4

menetleja oleks andnud hinnangu sõiduki uhi tegevuse õiguspärasusele, samuti sellele, Xxxx j kas sõiduki Xxxx juhi poolt kõigi liiklusnõuete täitmisel oleks samuti liiklusõnnetus toimunud.

Otsuse koostanud menetleja on leidnud, et väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei veendunud

sõiduki Xxxx juht tagurdamisel selle ohutuses takistamata teist liiklejat. Samas, kui sündmuskohal tuvastati teisel liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhil puudub juhtimisõigus ning

tuvastati alkoholi piirmäära ületamine. Antud asjaolu on väljatoodud ka I.J-ile koostatud

otsuses. Kohtuväline menetleja aga on otsuses kirjeldanud, et liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi Xxxx juhi käitumises väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu.

Kaebaja leiab, et k emisel olnud menetlejakeskne, kuna ohtuväline menetleja on otsuse teg

otsusest ei selgu, millistel põhjendustel kohtuväline menetleja sellisele järeldusele jõudis ja miks ta ei arvestanud asjaoluga, et isik, kes juhib sõidukit omamata juhtimisõigust ning olles joobeseisundis ei pruugi tajud , muutunud a ümbritsevat liikluskeskkonda piisavalt adekvaatselt

reaktsioonikiirus, ning hoidumaks käitumast teisi liiklejaid ohustavalt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kaebuse esitaja ei ole enda arvates liiklusreegeid rikkunud, sest ta ei saanud lihtsalt näha ette sõiduauto juhi käitumist ja seda eriti olukorras kui tal juba alustanud tagurdamist. Xxxx

Kaebuse esitaja leiab, , et isegi kui ta on süüdi siis on kindlasti süüdi ka teine autojuht, ehk tegemist on segasüüga ning leiab, et teise auto vigastused on tekkinud sisuliselt selle juhi enda süül.

Kaebuse esitaja taotleb menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 kuna ta pole teos süüdi.

Alternatiivina palub kaebuse esitaja tuvastada et tegemist on segasüüga ja seda arvestada karistuse mõistmisel. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Menetlusalune isik I.J on esitanud Harju Maakohtule kaebuse, milles asub seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal oli kohustus hinnata ka liiklusõnnetuses osalenud teise

isiku käitumist. Asja materjalidest ei nähtu, et otsuse tegija oleks andnud hinnangu

liiklus L ti arvestades seda, et tal puudus õnnetuse teise osapoole T ´i käitumisele, eri juhtimisõigus ja tal tuvastati alkoholi piirmäära ületamine, ning ka sellele, kas olukorras, kui

liiklusõnnetuse teine osapool oleks täitnud kõiki liiklusnõudeid, oleks liiklusõnnetus samuti toimunud.

Kaebuse esitanud isik ei ole enda arvates liiklusreegleid rikkunud, sest ta ei saanud ette näha

sõiduauto käitumist olukorras, kui ta juba oli alustanud tagurdamist. Kaebaja asub Xxxx seisukohale is on , et kui kohus tuvastab, et ta on siiski liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, si kindlasti süüdi ka liiklusõnnetuse teine osapool.

Kokkuvõtlikult taotleb I.J menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt süü jagamist mõlema juhi vahel. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Xxxx M M on 25.07.2018 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt I.J juhtis

24.07.2018 kell 12.28 ajal mootorsõidukit Tallinnas Kotzebue 9 juures. Jättes tagurdades veendumata et see ei ohusta ega takista teist liiklejat,

sõitis otsa temast mööduvale sõidukile Xxxx

ning põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju.

5

15.08.2018 koostas xxxx M P üldmenetluse otsuse, milles leidis, et I.J on toime

pannud talle inkrimineeritava rikkumise ja määras talle LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses (so. 240 eurot).

Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kae usega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, b vaidleb kaebusele vastu ja asub seisukohale, et I.J´le inkrimineeritav rikkumine on

leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

LS § 49 lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega taksitada teist liiklejat ning vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

Käesolevas a uudub vaidlus selle üle, et I.J oli isikuks, kes oma sõidukiga sjas p tagurdas ja T L

oli isikuks, kes liikus oma sõidukiga otse. Seega oli I.J´l kohustus

järgida LS § 49 lg 1 nõudeid ja mitte takistada ega ohustada teisi liiklejaid. T L liikus oma sõiduraja piires otse ja tal oli õigus eeldada, et menetlusalune isik täidab LS § 4 lg 1 nõuded 9

so. tagurdades ei takista teda. Siinkohal on oluline märkida, et LS § 49 lg 1 sätestab juhi

kohustused kogu tagurdamismanöövri välte , mitte ainult alguses. See tähendab, et juhil on l kohustus mitte ainult enne tagurdamise alustamist veenduda, kas peateel liigub autosid, keda

selline manööver võib takistada või ohustada, vaid nimetatud kohustus on tal kogu tagurdamismanöövri vältel.

Sündmuskohal sõidukite vigastustest tehtud fotodest nähtuvalt on kaebaja juhitud sõidukil Xxxx Xxxx vigastused algavad aga tagumise vasakpoolse vigastatud parem taganurk, sõiduki

rattakoopa juurest ja ulatuvad kuni tagumise põrkeraua vasaku nurgani. Seega tuleb asuda seisukohale, et sõidukite vigastuste s emisest nähtuvalt oli ´i uurusest, eritunnustest ja paikn T L juhitud sõiduk kokkupõre hetkeks kaebaja sõidukist peaaegu mööduda jõudnud. Samuti ei viita

sõidukite vigastuste suurus sellele, et ´i juhitud sõiduk oleks ületanud lubatud T L Xxxx sõidukiirust.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud väidetega nagu ei oleks otsuse tegija andnud

hinnangut liiklusõnnetuse teise osapoole käitumisele. Menetlusaluse isiku suhtes koostatud otsuses (tl 29) on xxxx M P T L välja toonud, et ´i suhtes on alustatud menetlus LS § 224 lg 2

alusel, kuid tema tegevuses ei nähtu liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi.

Otsuse tegija on tuginenud kõigile asjas kogutud tõenditele, et selgitada välja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu on liiklusõnnetus toimunud. Siinkohal on aga oluline, et rikkumised, nagu alkoholijoove või juhtimisõiguseta sõitmine ei pruugi liiklusõnnetuse tekkimise üldse seotud ga

olla. Selline olukord on tekkinud ka käesolevas asjas. Tõepoolest on T L juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületades, kuid need rikkumised ei

toonud endaga kaasa liiklusõnnetust. Samuti on nende rikkumiste eest saanud ka karistuse (otsus tl 21).

Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et liiklusõnnetuse oleks saanud ära hoida ainult menetlusalune isik, kui ta oleks hoolikalt ja tähelepanelikult jälginud teda ümbritsevat liiklust ja lähtunud LS § 4 lg 1 nõuetest. 9

Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole mitte mingi juhul käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Tulenevalt eeltoodust peab määratud karistus vastama toimepandud teo raskusele ega tohi olla kerge kanda ning peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma.

6

Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähteppunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime

pandud tegu, süü suurust ja ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteokui kriminaalkorras karistamata. Kõike eeltoodut arvestades, on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist.

Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega.

Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 15.08.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega

muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Maakohtu seisukoht kirjaliku

menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Kaebuse esitaja on kaebusesse märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse

kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus

menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalus - ele isikule väärteoprotokolli kohaselt LS § 223 lg

s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud - teisele isikule varaline k

ahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

7

LS § 223 lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud . liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil Xxxx reg. märgiga sõiduki xxxx: vigastused vasakpoolsel tagumisel uksel, poritiival ja rattal, kui l Xxxx xxxx: kahjustatud parem taganurk. reg. märgiga

Fikseeritud vigastused eeldavad Xxxx sõidukite remonti. Sellest teeb kohus järelduse, sõiduki reg. märgiga omanikule I.J-ile ja sõi reg. märgiga xxxx duki Xxxx xxxx omanikule I

E

ile on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine kahe sõiduki omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et

tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud sätestatud LS § 49 lg 1 keelu eiramist. Nimetatud sätte kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

Menetlusaluse isiku T L . i ütluste kohaselt sõitis ta 24.07.2018 kella 12 15 ajal enda õe autoga mööda Kotzebue 9 tänavat, et viia sõber tööle. Sõitis Kopli tänava suunas kiirusega 30 km/h, kuni nägi lamavat politseinikut ning pidurdas. Sõitis mööda peateed et pöörata Vana , -Kalamaja tänavale. Nägi, et teine sõiduk tagurdab, kuid ei jõudnud pidurdada, sõitis vastu külge ja tundis,

et auto sai löögi. Sõitis natukene maad edasi, keeras auto ringi ja tuli tagasi, et vaadata mis juhtus. Autot juhtides oli alkoholi

joobes ning juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Menetlusaluse isiku I.J ütluste kohaselt 24.07.2018 tahtis ta sooritada tagurdamist. Vaatas paremale ja vasakule, et olla kindel manöövri ohutuses. Sellel ajal ilmus välja suurel kiirusel õnnetuse põhjustanud auto ja tegi manöövri, mis oli suunaga parkimiskohtade suunas ehk tahtis läbi lipsata. Tahtis tagurdada Kotzebue suunas.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluste isikute ütlustest lähtuvalt tagurdas I.J oma

juhitud sõidukiga temast mööduvale sõidukile saab järeldada, et otsa Xxxx. Sellest menetlusalune isik ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning ei veenudnud tagurdama hakates

selle ohutuses ning tagurdades sõitis . Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et otsa Xxxx menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud ka LS § 49 lg 1 sätestatud kohustust, s.t tagurdades ei tohi juht ohustada teist liiklejat. Kohus leiab, et juhul, kui tagurdava sõiduki juht märkab lähenevat sõidukit, peab ta manöövri, antud juhul tagurdamise manöövri katkestama ja läheneva sõiduki läbi laskma, takistamata läheneva sõiduki liikumist.

Seega tagurdades peab tagurdava sõiduki juht igal juhul teistele liiklejatele teed andma

sõltumata nende liikumise suunast. Seetõttu kaebuses esitatud väide, et tagant lähenenud

sõiduki juht tahtis läbi lipsata, ei oma mingit tähtsust, kuivõrd tee andmise kohustus on tagurdava sõiduki juhil. Seega otse mööda peateed sõitnud sõiduki juhi käitumises ei ole sellist liiklusnõuete rikkumist, mis võinuks põhjustada liiklusõnnetuse, võimalik sedastada. Kaebuses esitatud väide teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohta on paljasõnaline ja tõendam ning oma sisult ennastõigustav, mistõttu ei ole ata võimalik sellise väitega arvestada ning see väide tuleb jätta tähelepanuta. Seejuures ei ole seda väidet võimalik ka kontrollida. Kohus leiab, et isegi juhul, kui teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht oleks lubatud suurimat sõidukiirust ületanud, ei võtaks see kaebuse esitanud isikult

8

kohustust tagurades teed anda teistele liiklejatele. Arvestades aga sündmuskohal tuvastatut, s.h seda, et vahetult enne liiklusõnnetuse toimumise kohta oli sõiduteel teekünnis, mis paratamatult

sunnib kiirust maha võtma, ei pea kohus lubatud suurima sõidukiiruse ületamist teise

sõidukijuhi poolt ka reaalseks. Ka sõidukitel tuvastatud vigastused ei viita suurel kiirusel toimunud kokkupõrkele, vaid pigem sellele, et püüdis otsasõitu vältida ja tõmbas kõrvale, T. L

mille tulemusena sai vigastusi vaid T. Li juhitud sõiduki tagaosa. Sellised vigastused aga viitavad sellele, et kaebuse esitaja jätkas tagurdamist ja kuigi il õnnestus tagant otsasõitu T. L

vältida, tagurdas kaebuse esitaja tema sõiduki tagaossa. Seega kaebuse esitaja, nähes tahavaatepeeglist lähenevat sõidukit, pidanuks koheselt pidurdama, mitte tagurdamist jätkama, vältimaks teiste liiklejate ohustamist. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud LS § 49 lg 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Isik pidas ta võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

See , et menetlusaluse isik rikkus t ja pani ga on tõendamist leidnud LS § 49 lg 1 kohustus sellega toime . LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § menetlusaluse isiku 223

lg 1

ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud väärteoga ja see

süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Seega on otsuse koostanud ametnik pädev otsust koostama (§ 133 p

5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärte

o toimepanemise eest rahatrahviga 60 240 eurot. trahviühiku ulatuses, s.o Vastavalt LS § 223 lg

1 - - sätetele karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväli on LS § ne menetleja 223 lg 1 sanktsiooni, so kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest

määra alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. üü suurust nud rahatrahv oluliselt i S arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

9

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Hinnates I.J süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus

kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega

kaasnesid I.J Xxxx Xxxx juhitud sõidukil vigastused paremas taganurgas, sõiduki

vigastused algavad vasakpoole rattakoopa juurest ja ulatuvad kuni tagumise põrkeraua

tagumise nurgani. ei ole suur, Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü kuna kahjustused ei olnud suured . ja sõiduki taastamisremont ei ole eriti kulukas

K ei ole menetluse jooksul karistust kergendavaid ega raskendavaid ohtuväline menetleja asjaolusid tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus.

Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Käesoleval juhul on karistus määratud aga ¼ ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, s.o oluliselt alla ettenähtud alla

sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus

proportsionaalne toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri ja üldpreventiivsete

- eesmärkidega ning seega jätab kohus karistuse muutmata.

Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varasemalt kriminaalja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega

määratud rahatrahv ja selle suurus peaks menetlusalust isikut sundima tähelepanelikkusele liikluses ja hoolivusele teiste liiklejate suhtes ka edaspidi.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus, vaatamata selle suhtelisele leebusele, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/