1-18-5228/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-18-5228

1 (7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2018. Kuninga tn kohtumaja a. Pärnu Kriminaalasja number 1-18-5228 Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Tõlk Evi Goldschmidt Eve Einland Kriminaalasi

R.S süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi lühimenetluses Ringkonnap

rokurör Merry Tiitus Süüdistatav R.S

Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- xxx või asukoht ja aadress: Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: xxx Kannatanu, tsiviilhageja A. L (ik 33904054220) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus

o t s u s t a s :

1. S tunnistada

6 (kuus) üüdi R.S KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui R.S ei pane 1

1-18-5228

2 (7) (ühe) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

2. Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi A. L ning mõistab R.S-ilt kannatanu

kasuks välja 500 eurot, milline kanda ma arveldusarvele nr xxx te

Kannatanul on õigus otsuse jõustumisel anda koheselt tasumata summa täitemenetlusse.

3. r peab olema edaspidi Kannatanu taotlus lähenemiskeeluks, sisuga, et süüdimõistetu koe

suukorviga avalikus kohas, jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et väidetavalt pärast

kuriteoepisoodi aset leidnud uutes kannatanu süüteotunnustega asjaoludes võib pöörduda avaldusega politsei poole.

4. Menetluskulud

Välja mõista süüdimõistetult na KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel riigituludesse menetluskulu

sundraha muidu 750 eurot)

(sundraha suurus seaduse järgi vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel 0 eurot. , s.o üksnes 40

Kohus võimaldab S § 180 lg 3 alusel KrM menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele . Selgituseks viitenumber 99918700053120 märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. T it ei ole kohaldatud. õkend

6. Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega

, tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuo misel jõustub tsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobu kohtuotsus jär misest päevast. g

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 1 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu 5 Maakohtule.

1-18-5228

3 (7)

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või

koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15).

Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 05.11.2018 kell 12:00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

R.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koeraomanikuna, kelle

kohustuseks on vastavalt Pärnu linnas kehtivale „Koerte ja kasside pidamise eeskirjale“

tagada kaaskodanike ohutus sellega, et viibides koeraga avalikus kohas, pidi koer olema

jalutusrihma otsas, 07.06.2017a ajavahemikul kella 11.00 - 12.00 jalutusrihmata koeraga Pärnu linnas xx das tekkida kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastatud kohas, jalutades võimal

olukorral, kus tema koer jooksis jalgrattaga sõitnud A. L juurde ning hammustas teda paremast

säärest. Sellega põhjustati A füüsilist valu ja koerahammustuse tagajärjel koera

. L

hammustushaavad par

. L ema sääre välisküljel. Seejärel A küsis koeraomanikult „Mis sa teed?“, misjärel lõi R.S A ühel korral rusikaga kuklapiirkonda ning samal . L ajal ässitas enda e kallale, misjärel koer hammustas A vasakust põlveõndlast. koera veelkord A. L . L

Sellega põhjustati A füüsilist valu ja koerahammustuse tagajärjel koera . L

hammustushaavad vasakus põlveõndlas. Seega tema, teise inimese tervisekahjustamisega ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis R.S-i esitatud süüdistuses süüdimõi

stmist ja karistamist

KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuulise KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat vangistusega. karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui R.S ei pane 1 katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ning taotles õigeksmõistvat otsust ning hagi rahuldamata

jätmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et R.S-i süüdistus KarS § järgi on täies mahus tõendamist leidnud. 121 lg 1

Süüdistatav end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista Süüdistatava ütluste nud. kohtus antud kohaselt on tal koer, kuid tema koer ei ole kannatanut hammustanud ning samuti ei ole musta värvi ta ise k ki annatanut löönud. Ta ei kohanud tol päeval kannatanut. Lisaks ei tea koer sellist sõna, et ta kellelegi kallale ässitada.

Kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis ta jalgrattaga 07.06.2017 kella 11.00

-12.00 ajal

tänaval, kui lahtisel musta värvi koer hammustas teda paremast säärest. t, rihmata jooksev

Meesterahvas, kellena kannatanu on ära tundnud süüdistatava E. Gotšarovi, naeris ning kannatanu

küsimuse peale, „miks sa tõbras seda teed , ässitas mees koera sõnaga „võta“ või midagi ?“ taolist talle kallale. Koer hammustas kannatanut vasakust põlve õndlast. Samal ajal lõi mees kannatanule

1-18-5228

4 (7) vastu kukalt. Kannatanu tundis löögi tulemusena valu.

Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuste järgselt äirekeskuse kõne (CD ja 22.08.2017 asitõendi H tehtud

vaatlusprotokoll tlk 26-32) lale. , milles kannatanu teatab, et meesterahvas ässitas enda koera talle kal

Kuigi kannatanu ei räägi Häirekeskuse kõnes meesterahva poolt enda löömisest, ei oma see

määravat tähendust ja on eluliselt usutavalt arusaadav, sest kannatanu emotsioonide kohaselt oli

põhiprobleem ründeks koera kasutamine äirekeskusel saata kiirabi. Ka iks . Kannatanu palus H

patsiendikaarist nähtuvalt on kannatanu selgitanud, et naabri koer ründas. Kannatanu ütluste

usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, e jalgratturit rünnanud (avaldus Lääne t sama koer on varasemalt

prefektuurile tlk 62 -61). Tunnistaja E. Ba R.S , õiend lk 59, patrullileht lk 60 ütluste kohaselt on

koer aastaid tagasi vabalt ringi jooksnud ning talle meeldis jalgratturitele järgi joosta

ning haukuda. Kuigi E. B ei ole viimase viie aasta jooksul koera ilma rihmata näinud, ei muuda see kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks vaid tõendab asjaolu, et varasemalt on süüdistatava , kaudselt koer lahtiselt liikunud ning jalgrattureid hirmutanud ja süüdistatav ei ole vaatamata sellele meetmeid

tarvitusele võtnud Märkimist väärib asjaolu, et ka koera vaatluse ajal (15.05.2018 asitõendi . vaatlusprotokoll) laseb R.S koera rihmast lahti vabalt jooksma. Kohus leiab, et kannatanu

ütlused on usaldusväärsed, kuna riimuvad teiste tõenditega kogumis. Seega on usaldusväärsete

tõenditega kogumis tõendamist leidnud kuriteosündmuse aeg, koht ja viis esitatud süüdistuse järgi

,

samuti vigastused. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks, kuna need ei haaku usaldusväärsete tõenditega kogumis ning ei ole ka eluliselt usutavad.

Süüdistatava väited selle kohta, et neil oli kannatanuga varasemalt bussis konflikt ning et seetõttu on kannatanu välja mõelnud käesoleva kuriteosündmuse, ei ole eluliselt usutavad.

Kannatanu ütlusi kinnitavad nn kuulduste tõendina Häirekeskuse kõnesalvestis, kannatanu helistas vahetult peale sündmust Häirekeskussesse.

Lisaks kinnitavad kannatanu ütlusi ka k on tõenda annatanule tekitatud vigastused, mis tud patsiendikaartiga, millise kohaselt kannatanu saabus kiirabiga 07.06.2017 kell 13.05 ja vigastuseks

koerahammustus vasakul ja paremal säärel, marrastused ja kriimud. Täpsem diagnoos koera

hammustushaavad parema sääre välisküljel alumises kolmandikus ja vasakus põlveõndlas, kus ka

turse. Õmblust ei vaja, ei veritse. Samuti on kannatanu järgmisel päeval käinud uuesti vigastusi

fikseerim . Kohus aga as 08.07.2017 patsiendikaarti tõendina ei arvesta, kuna seal fikseeritud uut vigastust, hematoomi parema tuhara piirkonnas - ei ole e

sitatud süüdistuses kirjeldatud.

Loomaarsti tõend, millise kohaselt 26.05.2017 kui koeralt eemaldati operatsioonijärgselt niidid , , oli koer veel üpris nõrk, ei välista seda, et pea kahe nädala möödumisel oli koer ründevõimeline ja seda kinnitavad ka tõendid kogumis.

Pärnu Linnavolikogu poolt 07.08.2008. a vastu võetud määrus nr 18 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 4 lg 1 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. on Kohtus on tuvastamist leidnud, et R.S eelnimetatud sätet rikkunud ja antud rikkumine neeldub esitatud süüdistuses.

Väljatrükk andmebaasist mootorsõiduki Chrysler Voyager xxx kohta ei puutu asjasse ning see tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus ei saa seda arvestada seda ka süüdistatava varalise seisundi juures menetluskulude vähendamise ja tsiviilhagi juures, sest liiklusregistri kanded on informatiivsed.

Seega on tõendamist leidnud kõik kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus on seisukohal, et R.S pani teo toime alguses vähemalt kaudse tahtlusega, kuid mis kasvas üle kavatsetuseks.

1-18-5228

5 (7) Ta pidi algul koera lahtiselt jooksutades vähemalt võimalikuks pidama, et koer võib kedagi rünnata,

arvestades ka seda, et koer on varem seda teinud. Samuti ei kutsunud ta koera tagasi. Koera

kannatanule kallale ässitades ning seejärel ise kannatanut lüües eesmärgiks lisaks ka , ta seadis

kannatanu , mis ka realiseerus kannatanu vigastustes. kehalise väärkohtlemise

Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tuleb R.S KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistus

KarS § 121 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

R.S-i süü suuruse juures arvestab kohus selle toimepanemise tahtluse liiki ning kannatanule tekitatud vigastuste olemust ja ulatust.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus on seisukohal, et kuigi R.S on varasemalt karistamata, ei ole põhjendatud isikule rahalise karistuse määramine just arvestades tema majanduslikku toimetulekut. Kohus arvestab tõendeid isikule puude määramise kohta ning pangakonto väljavõtet.

Arvestades isiku süü suurust ning süüdimõistetu isikut iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et

võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada karistusega, mis jääb sanktsiooni keskmise on

määra juurde. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R.S-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja tuleb leb tu karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.

Arvestades asjaolu, et R.S ei ole varem kriminaalkorras karistatud, saab karistuse jätta piisava katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ilma kontrollnõueteta. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus seega täitmisele pööramata, kui R.S ei pane 1 katseaja jooksul vangistuse toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

Välja mõista tuleb R.S-ilt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 3 ja 1 p 9 alusel riigituludesse

menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha 400 eurot ning vähendatult

võimaldada selle tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus arvestab süüdimõistetu majanduslikku seisundit õendeid isikule puude määramise kohta ning pangakonto - t

väljavõtet. Kohus vähendab ka menetluskulu seoses tsiviilhagi tasumise kohustusega käesolevas

asjas.

Kannatanu taotlus

lähenemiskeelu kohaldamiseks

Kannatanu on esitanud taotluse aldamiseks lähenemiskeelu koh , sisuga, et süüdimõistetu koer peab olema edaspidi suukorviga avalikus kohas. Kohus selgitab, et väidetavalt pärast kuriteoepisoodi aset

1-18-5228

6 (7)

leidnud uutes süüteotunnustega asjaoludes võib kannatanu pöörduda avaldusega politsei poole. Kohus jätab kannatanu taotluse rahuldamata.

Tsiviilhagi

Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot.

Käesolevas asjas esitatud hagi aluseks olevad asjaolud, mis puudutavad süüdimõistetu poolt

tervisekahjustuse tekitamist, kattuvad süüdistuse alusfaktidega, mis on kohtulikul uurimisel

tõendamist leidnud. Eeskätt Häirekeskuse kõne, patsiendikaardi ja kannatanu ütlusega on

tõendamist leidnud vigastused oera hammustushaavad parema sääre välisküljel alumises - k kolmandikus ja v oli ka turse. asakus põlveõndlas, kus

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p

2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega (p 5). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju

tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus ei ole R.S-i süüd

välistavaid asjaolusid tuvastanud.

Tõendatud süüdistuse kohaselt rikkus kostja Pärnu Linnavolikogu poolt 07.08.2008. a vastu võetud määrus nr 18 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 4 lg 1 sätestatud nõudeid ning põhjustas nende

nõuete rikkumisega hagejale kehavigastused s.o. tervisekahjustuse. Seega vastutab kostja hagejale kehavigastuste põhjustamise eest süülisel alusel, täpsemalt, olles vigastused põhjustanud tahtlikult.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt on kahju varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta talle mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju

eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11 13). –

Kohus arvestab kahjusumma tuvastamisel ka süüdimõistetu varalist leida seeläbi olukorda, et realistlik summa, mille tasumist isikult nõuda. Süüdimõistetu sissetulekud on väiksed, seda tõendab

tema pangakonto väljavõte ja fakt, et talle on määratud puue, mille kohaselt süüdistatav enam ei saanud bussijuhina töötada.

Arvestades seega rikkumise raskust, hagejale tekitatud kehavigasuste ulatust, hindab kohus hagejale tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 500 eurot.

Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ning mõistab VÕS § 127, § 128 lg 5, § 134 lg 2, 5 ning § 1043

ja 1045 lg 1 p 2 alusel . L R.S-ilt kannatanu A kasuks välja 500 eurot, milline kanda tema arveldusarvele nr xxx.

1-18-5228

7 (7)

Tõkend ja asitõendid

Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit ei ole kohaldatud. tuleb

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik