2-18-107796/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. november 2018 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-18-107796 1582,49 eurot Hagi ese OÜ Aktiva Finants hagi I. K. vastu võla nõudes Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn Harjumaa, esindaja Marilin Palts); Kostja I. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi I. K. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Välja mõista I. K. OÜ Aktiva Finants kasuks 1485 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend viis) eurot ja 81 senti, millest põhivõlg 1204,04 eurot, intress 83,19 eurot, viivis 148,58 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. 3. Välja mõista I. K. OÜ Aktiva Finants kasuks alates 18.07.2018 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 83,19 eurot ei tohi ületada põhinõude 1204,04 euro suurust. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 5. Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus 6. Jätta menetluskulud I. K. kanda. 7. Välja mõista I. K. OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 305 (kolmsada viis) eurot. 8. Välja mõista I. K. OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuludelt summas 305 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 305 eurot.

2

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtule hagi I. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 06.07.2016 järelmaksu müügilepingu nr 1102494. Kostja ja AS Metaan sõlmisid lepingu nr 1102494 kauba ostuks. AS Metaan edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse Telia Eesti AS-le, kellel on sõlmitud AS-ga Metaan faktooringuleping. Telia Eesti AS loovutas 16.03.2018. a kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1204,04 eurot. Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras, mis on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 148,58 eurot. Vastavalt maksegraafikule lisandus kauba hinnale intress 21,90% aastas, hageja on arvestanud intressi summas 83,19 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1204,04 eurot, intress 83,19 eurot, viivis 148,58 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista alates 18.07.2018 viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa.

Kuna kohtul puuduvad andmed I. K. asukoha kohta, ta ei ela registris märgitud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja talle menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 13.09.2018

3

ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1204,04 eurot, intress 83,19 eurot, viivis 148,58 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt alates 18.07.2018 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulud 950 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 225 eurot.

4

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot.

Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 305 eurot kostja kanda. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista viivis menetluskuludelt 305 eurolt, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (305 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik