4-18-5079/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-5079

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-5079 (930016000499) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Aleksander Minin Avalduse esitaja Maksu- ja Tolliamet asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Taotlus

Taotlus

rahatrahvi N.H-le määratud asendamiseks arestiga Istungil osalenud isikud süüdlane:

N.H isikukood XXX; elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg 05.11.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211 lg-d 1 ja 11, maakohus määras:

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 03.10.2018 avaldus asendada N.H-le määratud rahatrahv. Asendada N.H-le Maksu iameti Tolliosakonna 25.04.2016 üldmenetluse - ja Toll

otsusega väärteoasjas nr 930016000499 määratud rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot, 2 (kahe) päeva arestiga.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada N.H-le määratud arest üldkasuliku tööga. N.H

on kohustatud sooritama 5 (viis) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

VTMS § 2071

lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele

pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt

kriminaalhooldusosakonna taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga.

Määrus edastada N.H-le , Maksu- ja Tolliametile ning Viru Vangla

4-18-5079

2(3) kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil 5 kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT N.H karistati Maksu eti 25.04.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas - ja Tolliam

nr 930016000499 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 10.05.2016. 03.10.2018 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru

Maakohtule avalduse nimetatud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Käesolevaga palub

sissenõudja Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu (edaspidi maksuhaldur või MTA) - otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 25.04.2016 trahviotsusega nr 930016000499/2 N.H-le määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on

võlgnikule VTMS § 70 lg st 4 tulenevalt loetud kättetoimetatuks. Seisuga 03.10.2018 on -

võlgnikul trahviotsus summas 100 eurot jätkuvalt tasumata. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu: võlgnikule kuuluvad sõidukid Opel Vectra (registreerimismärgiga

xxx,

mille ehitusaastaks on 1999), Chevrolet Trailblazer (registreerimismärgiga xxx, mille

ehitusaastaks on 2003), Renault Espace (registreerimismärgiga xxx, mille ehitusaastaks on

2004), Ford Mondeo Turnier (registreerimismärgiga xxx, mille ehitusaastaks on 2002), Mercedes-Benz CLK 200 Kompressor (registreerimismärgiga xxx, mille ehitusaastaks on 1999)

ja Mercedes- xxx, mille e Benz 410D (registreerimismärgiga hitusaastaks on 1993). Sõidukitel puuduvad kehtivad tehnoülevaatused ja liikluskindlustused. Sõidukitele on seatud keelumärked

teiste sissenõudjate kasuks. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 12.05.2016. Töötamise

registris on võlgnikul registreeritud töösuhe ga, töötasu väljamakseid tehakse

x OÜ- x eurot. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsiliste isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele

ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme

kohta. Seega ei ole maksuhalduri korraldus tööandjale töötasu arestimiseks põhjendatud.

19.01.2017 proovitud võlgnikule korduvalt helistada, kuid tulemusteta, 05.01.2018 kirjaga

edastatud meeldetuletusele ei ole võlgnik vastanud ega rahatrahvi tasunud. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus arvestab ka seda, et 05.11.2018 toimunud kohtuistungil

selgitas , et tahaks rahatrahvi N.H rahaliste vahendite puudumise tõttu ta hüvitada viie tunni ning mingeid takistusi selleks ei ole. üldkasuliku tööga

Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja

avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud -

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud

rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning

võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel

rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel

väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse

asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga

vastavalt karistusseadustiku § s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. - Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

4-18-5079

3(3) Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2, 3). Seega kujuneb aresti pikkuseks 2 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab selliselt kujuneva asenduskaristuse aresti asendada omakorda üldkasuliku tööga. N.H on soovinud teha üldkasulikku tööd ning kohus

leiab, et seda võib talle võimaldada. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab kahele päevale

arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.

Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga sellises olukorras võib rikkuda võrdse kohtlemise

printsiipi, kuid antud juhul selgitas kohus nimetatud sätet N.H-le kohtuistungil ja

süüdlane kinnitas, et ta eelistab sellest hoolimata üldkasulikku tööd arestile. Kuna N.H

soovib seaduse mitmetimõistavusest hoolimata teha 5 tundi üldkasulikku tööd, siis

kohus leiab, et antud juhul ei toimu võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist, kuna isik ise on

aktsepteerinud üldkasuliku töö tundide arvu kujunemist. Kohus kohustab N.H

tegema 5 tundi üldkasulikku tööd, andes töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

/ / Heili Sepp Kohtunik