2-17-18038/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-18038

Tsiviilasi

Irina

Shchudrina

hagi

Kohtla-Järve

linn,

XXX

korteriühistu vastu 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017

üldkoosolekute

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. mai 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu apellatsioonkaebus

Kohtuistungite toimumise ajad

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu

(registrikood 804149457), esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

Vastustaja (hageja): Irina Shchudrina (isikukood xxxx),

esindaja Paul Paas

RESOLUTSIOON

2

1. Jätta Viru Maakohtu 21. mai 2018 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse

põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu kanda.

3. Välja mõista Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistult Irina Shchudrina kasuks

menetluskuluna ringkonnakohtus 240 eurot (koos käibemaksuga).

4. Välja mõista Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistult Irina Shchudrina kasuks viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni).

5. Jätta Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid

tähelepanuta.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Irina Shchudrina (hageja) esitas 30. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn,

XXX korteriühistu (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri

2017 üldkoosolekute otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja kostja liige ja oli kostja juhatuse liige. 1. septembril 2017 ja

6. oktoobril 2017 toimusid korteriomanike üldkoosolekud. Üldkoosolekute kokkukutsumiseks

ei pöördutud juhatuse poole ning isikutel, kes üldkoosolekud kokku kutsusid, ei olnud selleks

õigust. Üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on üldkoosolekutel vastu võetud

otsused tühised. 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul osalenud isikute nimekirjast nähtub, et korteri

nr X omanikuks ja koosolekul registreeritud isikuks on Olga Demidovitš, kuigi

kinnistusraamatu järgi on korteri nr X omanik alates 2005. aastast alates Anna Rudomina.

Kuna 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud, ei saanud seal

korteriühistu põhikirja p 4.5.1 järgi päevakorraväliste punktide osas otsuseid vastu võtta.

Äriregistrile saadetud 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku protokoll ei vasta koosolekul vastu võetud

otsustele. 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul otsustati mh tagasi kutsuda senised juhatuse liikmed,

valida uus juhatus ja määrata keskküttemaksu suuruseks 20% korteriomandi ruutmeetrilt igale

alternatiivküttega korterile. 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumise kutsel ei olnud

päevakorda märgitud juhatuse tagasikutsumist, uue juhatuse valimist ja keskküttemaksu

suuruse kehtestamist alternatiivküttega korteritele, mistõttu ei olnud üldkoosolek pädev

vastavaid otsustusi tegema. Üldkoosoleku protokoll ei kajasta täiendavate päevakorrapunktide

poolt hääletamist või päevakorra täiendamist.

3

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja selgituste kohaselt kutsusid kostja liikmed

üldkoosoleku ise kokku, kuna juhatus seda vaatamata nende nõudmisele ei teinud. 6. oktoobri

2017 üldkoosolekul osales korteri nr X omaniku Anna Rudomina volikirja alusel tema

esindajana Olga Demidovitš. Kuna 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu

liikmed, sai päevakorda võtta uusi küsimusi. Kostja ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda

rikkunud ning puuduvad asjaolud, mis tooksid kaasa üldkoosolekutel vastu võetud otsuste

tühisuse. Hageja osales 1. septembri 2017 üldkoosolekul oma esindaja kaudu ja 6. oktoobri

2017 üldkoosolekul isiklikult. Hageja ei nõudnud üldkoosolekutel enda vastuväite

protokollimist, mistõttu ei ole tal õigust nõuda üldkoosolekutel vastu võetud otsuste kehtetuks

tunnistamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 21. mai 2018 otsusega hagi, tuvastas kostja 1. septembri 2017 ja

6. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata

ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus kontrollis esmalt, kas vaidlustatud otsused on tühised vastuolu tõttu MTÜS §-s 241

sätestatuga. Maakohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et korterühistu juhatus üldkoosolekut

kokku ei kutsunud ning koosoleku kokkukutsumise teatel puuduvad andmed selle kohta, kelle

initsiatiivil või mitme ühistu liikme algatusel üldkoosolek kokku kutsutakse. Isegi kui nõustuda

kostjaga, et hagejale esitati korteriomanike pöördumine 11. augusti 2017 üldkoosoleku

kokkukutsumiseks ja hageja keeldus selle allkirjastamisest, ei ole sellel tähtsust käesoleva

vaidluse lahendamisel, kuna pöördumine ei puuduta 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017

üldkoosolekute kokkukutsumist. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et 1. septembri

2017 üldkoosoleku toimumiseks oleks eelnevalt esitatud juhatusele põhjendatud taotlus ning et

juhatus keeldus koosolekut kokku kutsumast.

Maakohus märkis, et korteriühistu põhikirja p 4.4.2 kohaselt tuleb korduvkoosolek kokku

kutsuda sama päevakorraga. Kuna uue juhatuse valimist 11. augusti 2017 üldkoosoleku

päevakorras ei olnud, ei saa 1. septembri 2017 üldkoosolekut lugeda korduvkoosolekuks.

Maakohus leidis, et kuna 1. septembri 2017 üldkoosolekul ei võetud vastu otsust senise juhatuse

tagasi kutsumiseks, tekkis uue juhatuse nimetamisega olukord, kus ühistul oli sisuliselt kaks

juhatust, mis on vastuolus seaduse ja põhikirja p-ga 4.1.1 ning ainuüksi seetõttu tühine.

Maakohus viitas korteriühistu põhikirja p-le 4.5.1, mille kohaselt saab üldkoosolekul otsuseid

vastu võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas ning üldkoosolek võib otsuseid vastu

võtta päevakorraväliste punktide osas üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on

esindatud kõik ühistu liikmed. Maakohus nõustus kostjaga, et 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul

ei olnud esindatud kõik korteriühistu liikmed. Osalejate nimekirjas on korteri nr X omanikuna

märgitud Olga Demidovitš, kuigi alates 2005. aastast on korteriomanik Anna Rudomina. Kostja

esitatud Anna Rudomina 29. juuli 2017 antud volitusel puudub märge, millisel koosolekul

hääletamiseks volitus antakse ning et see kehtib tähtajatult. Lisaks puudub registreerimislehel

märge korteri nr X esinduse kohta, mille märkimise kohustus tuleb põhikirja p-st 4.4.4.

Maakohus asus seisukohale, et kuna 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei olnud esindatud kõik

ühistu liikmed, ei saanud üldkoosolek võtta vastu otsuseid päevakorraväliste punktide, sh

juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise osas. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise tõttu on üldkoosoleku otsused MTÜS § 241 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Seetõttu

ei oma sisulist tähtsust hageja väited selle kohta, et 6. oktoobri 2017 protokoll ja selle mustand

erinevad oluliselt mh juhatuse liikmete valimise osas.

4

Maakohus leidis, et otsus alternatiivküttele üle läinud korteritele keskkütte jääkmaksumuse

määramisel 20% m2 kohta võeti samuti nii 1. septembri 2017 kui ka 6. oktoobri 2017

üldkoosolekul vastu päevakorraväliselt, st rikkudes üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

1. septembri 2017 üldkoosoleku päevakorra p 2 ja 5. oktoobri 2017 päevakorra p 4 alusel ei ole

korteriühistu liikmetel võimalik aru saada, et nende punktide juures otsustatakse ka

alternatiivküttele üle läinud korteritele keskkütte jääkväärtuse määramist. Puuduvad viited

sellele, mis metoodikale tuginedes on jääkmaksumus määratud ning kas korteriomanikud on

saanud materjalidega tutvuda ja küsimuses oma seisukoha kujundada.

Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et nii 1. septembri 2017 kui ka 6. oktoobri 2017

üldkoosolekutel vastu võetud otsused on MTÜS § 241 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Seetõttu otsustas maakohus jätta läbi

vaatamata hageja alternatiivse nõude otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. mai 2018 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt pidi maakohus arvestama 1. jaanuaril 2018

jõustunud TsMS § 613 lg 1 p-i 4 ning lahendama asja hagita menetluses.

Hagiavalduses on moonutatud faktilisi asjaolusid ning esitatud vääraid väiteid. Maakohus ei

ole tõendeid õigesti hinnanud ning on seetõttu tuvastanud faktilised asjaolud valesti ja see on

omakorda viinud ebaõige lahendi tegemiseni.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et korteriühistu juhatus 1. septembri 2017 üldkoosolekut

kokku ei kutsunud. Koosolek kutsuti kokku initsiatiivrühma algatusel korteriühistu kehtiva

juhatuse poolt. Juhatuse liige Uljana Barabina pani 15.-16. augustil 2017 trepikodade

infotahvlitele teate 1. septembri 2017 üldkoosoleku kohta. Hageja sai üldkoosoleku

kokkukutsumisest teada hiljemalt 21. augustil 2017, kuna sel kuupäeval saatis ta kostja

postiaadressile volikirja Svetlana Trofimova volitamise kohta. Seetõttu on väär hageja väide, et

teda ei teavitatud 1. septembri 2017 üldkoosolekust õigeaegselt ning 1. septembri 2017

üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud.

Nii uue juhatuse kui ka endise juhatuse plaanis oli kutsuda 6. oktoobril 2017 kokku

korteriühistu üldkoosolek ning hageja on seda asjaolu varjanud. 6. oktoobri 2017 üldkoosolek

on kokku kutsutud nii uue juhatuse kui ka endise juhatuse poolt. Tõendatud ei ole hageja väide,

et teda ei ole 6. oktoobri 2017 üldkoosolekust õigeaegselt teavitatud.

Korteri nr X omanik Anna Rudomina oli 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul

esindatud enda ema Olga Demidovitši antud lihtkirjaliku volikirja alusel. Volikirjast ei tulene,

et see oli tähtajaline või et volitus oli muul viisil piiratud. Tõendamata on asjaolu, et Olga

Demidovitši volitust 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekutel ei esitatud.

Kuna 1. septembri 2017 üldkoosolekul ei kutsutud vana juhatust tagasi, tekkis vajadus otsustada

juhatuse tagasi kutsumine ja uue juhatuse määramine uuel üldkoosolekul. 6. oktoobri 2017

üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu liikmed, mistõttu sai seal nii seadusest (MTÜS § 201

lg 5) kui ka põhikirjast (p 4.5.1) tulenevalt võta vastu otsuseid päevakorraväliste punktide osas.

Isegi kui 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumine toimus rikkumistega, ei olnud seal

vastu võetud otsused MTÜS § 21 lg-st 3 lähtudes tühised, kuna üldkoosolekul osalesid kõik

korteriühistu liikmed. Otsuse nr 3 vastuvõtmise poolt hääletasid 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul

5

kõik korteriühistu liikmed, mistõttu oleks hea usu põhimõttega vastuolus tuvastada, et

nimetatud otsus on tühine.

Kuna hageja osales mõlemal üldkoosolekul ning ei lasknud oma vastuväidet otsustele

protokollida, ei saa ta nõuda üldkoosolekutel vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist.

Elamu keskküttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Tasu kaugkütte eest on

majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas või kaasomanike kokkuleppes ei ole

märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Kaasomanike

kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik

korteriomanikud. Hagejal puudub korteriomanike nõusolek selle kohta, et ta võib

keskkütteradiaatorid maha võtta või et ta ei pea maksma soojusenergia eest. Elamu ühine

küttesüsteem soojendab nii kortereid kui ka korteriomanike kaasomandis olevaid elamu osi.

Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Kohus pakkus pooltele võimalust esitada täiendavad tõendeid või taotlusi, kuid kostja seda

võimalust ei kasutanud ja minetas sellega täiendavate tõendite ja vastuväidete edasise esitamise

võimaluse. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid ei saa lahendi tegemisel arvestada ja need

tuleb kostjale tagastada.

Kostja ei esitanud maakohtus seisukohta selle osas, et asi tuleks lahendada hagita menetluses.

Käesolev asi algatati enne 2018. aastat, mistõttu lahendas maakohus asja õigesti

hagimenetluses.

Korteriühistu juhatus 1. septembri 2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud ning koosoleku

kokkukutsumise teatel puuduvad andmed selle kohta, kelle initsiatiivil või mitme ühistu liikme

algatusel koosolek kokku kutsutakse. Hageja kinnitas vande all antud seletustes, et

korteriomanike 26. juuli 2017 pöördumist hageja poole üldkoosoleku 11. augusti 2017

üldkoosoleku kokkukutsumiseks tema varem näinud ei ole ning keegi ei ole talle seda

dokumenti esitanud. Isegi kui hagejale esitati pöördumine 11. augusti 2017 üldkoosoleku

kokkukutsumiseks, ei ole sellel tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast, kuna see

ei puuduta 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute kokkukutsumist. Kostja ei ole

tõendanud, et 1. septembri 2017 üldkoosoleku toimumiseks oleks eelnevalt esitatud juhatusele

põhjendatud taotlus ning et juhatus oleks keeldunud koosolekut kokku kutsumast.

11. augusti 2017, 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017 üldkoosolekud kokku kutsunud isikutel

ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise õigust. 1. septembri 2017 üldkoosolekul valiti uus

juhatus, kuid vana juhatust tagasi ei kutsutud. Järelikult pidi üldkoosoleku kokkukutsumiseks

toimuma juhatuse koosolek, milles pidi osalema üle poole juhatuse liikmetest, st vähemalt 4

liiget. Uue koosoleku kokkukutsumist taotlevad korteriühistu liikmed pidanuks pöörduma ka

vana juhatuse poole põhjendatud taotlusega üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

6. oktoobri 2017 üldkoosolekul said Irina Prohhortševa ja Vitali Starogorodtsev võrdselt hääli.

Registrisse saadetud protokoll ei kajasta Vitali Starogorodtsevi valimist juhatuse liikmeks.

MTÜS § 22 lg 11 teise lause järgi tulnuks häälte võrdsel jagunemisel heita liisku. Kuna

üldkoosoleku valimiste tulemusel on kahele vabale juhatuse liikme kohale valitud viis võrdselt

hääli saanud inimest ja nad ei heitnud omavahel liisku, ei saanud neist juhatuse liikmeid.

Väär on kostja väide, et hageja osales 1. septembri 2017 üldkoosolekul esindaja kaudu.

Üldkoosoleku läbiviijad ei võtnud hageja esindaja volitust vastu ja ei lubanud tal koosolekul

osaleda. Koosolekust osavõtnute nimekirjas on märge, et korteri nr X esindajal ei ole

hääletamisõigust. Hageja ei olnud seega üldkoosolekul esindatud.

6

Kui korteri nr X omanik oleks osalenud üldkoosolekutel esindaja kaudu, oleks koosolekul

viibinute nimekirja märgitud korteri nr X omanik koos viitega volituse olemasolule.

6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutses ja üldkoosoleku protokollis märgitud päevakord

erinevad. Protokollis märgitud päevakorra kinnitamise poolt ei ole hääletatud, mistõttu puudus

üldkoosolekul pädevus võtta vastu otsuseid küsimustes, mis lisati päevakorda ilma

üldkoosoleku otsuseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Seoses

apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja

kanda.

7. Käesolevas asjas on hageja palunud tuvastada kostja 1. septembri 2017 ja 6. oktoobri 2017

üldkoosolekute otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Maakohus rahuldas

hagi ja asus seisukohale, et nii 1. septembri 2017 kui ka 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute

kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on koosolekutel vastu

võetud otsused MTÜS § 241 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Kostja on vaidlustanud

maakohtu otsuse tervikuna ning palunud jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kostja väitel ei ole üldkoosolekute kokkukutsumise korda rikutud.

8. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kuigi hagi esitati 1. detsembril 2017, pidi maakohus

asja lahendamisel arvestama alates 1. jaanuarist 2018 kehtivat TsMS § 613 lg 1 p 4 redaktsiooni

ja lahendama asja hagita menetluses. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 631 lg 4 järgi ei või

apellatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati

hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja

sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus.

Käesoleval juhul ei ole kostja maakohtus tuginenud sellele, et asi tulnuks lahendada hagita

menetluses. Ka ei nähtu kostja apellatsioonkaebusest, mille poolest erineb hagimenetluses

tehtud lõpplahend lõpplahendist, mis oleks tehtud hagita menetluses. Ka ei oleks asja

lahendamisel hagita menetluses muutunud menetlusosaliste ring. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt

kuuluvad korteriühistu organi otsuse kehtivuse vaidlustamise asjas menetlusosaliste hulka

avaldaja ja korteriühistu, kes on menetlusosalised käesolevas asjas.

Kostja etteheited apellatsioonkaebuses selles, et kohus ei kutsunud kostja juhatust

kohtuistungile ja kostja juhatus ei saanud anda isiklikult ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude

kohta, ei ole asjakohased. Maakohus pidas asjas kohtuistungi 10. mail 2018. Kohtuistungil

osales kostja lepinguline esindaja. Kostja seaduslikel esindajatel oli võimalus kohtuistungist

osa võtta sõltumata sellest, kas kohus vaatas asja läbi hagilises või hagita menetluses. Kui kostja

lepinguline esindaja jättis kostja juhatuse liikmed sellest õigusest teavitamata, võib olla

tegemist lepingulise esindaja kohustuste rikkumisega. Seega ei ole maakohus menetlusliigi

valikul kostja õigusi rikkunud.

9. Vaidlustatud otsuste vastu võtmise ajal reguleeris korteriühistu õiguslikku seisundit,

tegevuste alust ja lõpetamise erisusi korteriühistuseadus (KÜS). Kuivõrd KÜS-is ei ole

reguleeritud korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid ja tühisuse tuvastamise

korda, on maakohus kohaldanud KÜS § 1 lg-st 2 tulenevalt õigesti mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) sätteid.

MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine muu hulgas siis, kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib MTÜS

§ 20 ning sätte lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

7

Käesoleval juhul on hageja, kes oli 1. septembri 2017 üldkoosoleku toimumise ajal ja sellele

eelnenud ajal kostja juhatuse liige, väitnud, et juhatus ei kutsunud 1. septembri 2017

üldkoosolekut kokku. Sealjuures on hageja viidanud sellele, et 1. septembri 2017 üldkoosoleku

kokkukutsumise teatest (tl 47) ei nähtu, kes üldkoosoleku kokku kutsus.

Kuigi TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on üheks erandiks negatiivse asjaolu

tõendamine, mille puhul võib tõendamiskoormus olla hea usu põhimõttest tulenevalt

ümberjagatud. See on tingitud sellest, et negatiivse asjaolu – mida on ka väide, et juhatus

koosolekut kokku ei kutsunud – tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisas hagejale

omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks enda väite põhistamisest, misjärel lasus kostjal

kohustus tõendada, et juhatus kutsus üldkoosoleku kokku (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2012

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 22).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja piisaval määral põhistanud väidet, et juhatus

1. septembri 2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud, mistõttu pöördus tõendamiskoormus hea

usu põhimõttest tulenevalt ümber ning kostja pidi tõendama, et juhatus kutsus üldkoosoleku

kokku. Samas ei vaielnud kostja maakohtu menetluses hageja vastavale väitele vastu. Maakohtu

menetluses väitis kostja hoopis seda, et juhatus ei kutsunud korteriühistu liikmete kirjaliku ja

põhjendatud nõude esitamisel üldkoosolekut kokku, mistõttu kutsusid korteriühistu liikmed

selle kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga 4 ise kokku. Alles apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et

korteriühistu juhatus kutsus 1. septembri 2017 üldkoosoleku kokku, tehes seda initsiatiivrühma

algatusel. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud korteriühistu revidendi Jelena Valge

taotluse kolmanda isikuna menetlusse astumiseks ja selle lisad.

Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses saab TsMS § 652 lg 1 p 2 alusel

menetlusosaliste esitatud uusi faktilisi asjaolusid arvesse võtta üksnes niivõrd, kuivõrd nende

esitamine on lubatud. Kuna kostja ei ole uue asjaolu ja uute tõendite esitamise lubatavust

põhjendanud ja vastaspool on vaielnud vastu nii uuele asjaolule kui ka uute tõendite asja juurde

võtmisele, jätab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta. Kuna

tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei ole neid vaja tagastada.

Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et korteriühistu juhatus 1. septembri

2017 üldkoosolekut kokku ei kutsunud.

11. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja enam tuginenud sellele, et üldkoosoleku kutsusid MTÜS

§ 20 lg 4 alusel kokku korteriühistu liikmed samas korras juhatusega, kuna juhatus seda nende

kirjalikul ja põhjendatud nõudmisel ei teinud.

Samas märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga, et kuna Jelena Valge ja Viivi Simsoni

26. juuli 2017 pöördumine (tl 71) puudutab 11. augusti 2017 üldkoosoleku kokkukutsumist, ei

ole sellel tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust

ka see, kas hageja sai nimetatud pöördumise kätte või mitte.

12. Kuna 1. septembri 2017 üldkoosolekut ei kutsutud kokku MTÜS §-s 20 ettenähtud korras,

on maakohus õigesti leidnud, et üldkoosoleku otsused on MTÜS § 241 lg 1 esimese lause alusel

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Ringkonnakohus märgib

täiendavalt, et kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, on otsused tühised ilma

lisatingimusteta (vt Riigikohtu 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14).

Samas võib üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on

rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul

osalevad kõik korteriühistu liikmed. 1. septembri 2017 üldkoosoleku protokollist tuleneb aga

see, et üldkoosolekul osales 11 korteriomanikku 12-st. 1. septembri 2017 üldkoosoleku

registreerimislehest (tl 70) nähtub, et hagejat ehk korteri nr X omanik pidi üldkoosolekust osa

võtma esindaja kaudu, kuid esindajal puudus volikiri ja registreerimislehele on tehtud märge,

8

et tal ei ole hääletamisõigust. Seetõttu saab asuda seisukohale, et korteri nr X omanik

1. septembri 2017 üldkoosolekul esindatud ei olnud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

täiendavalt kindlaks teha, kas korteri nr X omanik Anna Rudomina osales 1. septembri 2017

üldkoosolekul oma esindaja kaudu või mitte. Kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu

liikmed, ei saa kokkukutsumise korra rikkumist kõrvaldatuks lugeda ja üldkoosolek ei olnud

õigustatud otsuseid vastu võtma.

13. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas maakohus on tuvastanud õigesti 6. oktoobri 2017

üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Hageja tugines hagiavalduses 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Sealjuures tugines hageja nii sellele, et

üldkoosolekut ei kutsutud kokku selleks õigustatud isikud, kui ka sellele, et seal otsustati

küsimuste üle, mida ei olnud üldkoosoleku päevakorras. Ringkonnakohtule esitatud seisukohas

on hageja toonud samuti välja, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel ei

olnud selleks õigust.

Maakohus hageja väidet, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel puudus

selleks õigus, ei analüüsinud. Kuna kostjale on teada, et hageja tugines nimetatud asjaolule nii

maakohtus kui ka ringkonnakohtus, teeb ringkonnakohus kindlaks, kas üldkoosoleku otsuste

tühisuse võis tingida ka see, et üldkoosolekut ei kutsunud kokku selleks õigustatud isikud.

Ringkonnakohus ei välju sellega apellatsioonkaebuse piiridest, kuna maakohus on hagi

rahuldanud täies ulatuses ja seetõttu ei saa see seada kostjat halvemasse positsiooni võrreldes

sellega, mida maakohus kostja suhtes otsustas.

Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et 1. septembri 2017 üldkoosoleku otsused on

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised, ei saanud Irina Prohhortševast, Valdur

Simsonist ja Leili Kolpakovast kostja juhatuse liikmed. Nimelt saab korteriühistu üldkoosoleku

otsust pidada korteriühistu liikmete mitmepoolseks tehinguks (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2006

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10) ning tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause

järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.

6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutsest nähtuvalt on üldkoosoleku kokku kutsunud juhatus.

Pärast 1. septembri 2017 üldkoosolekut oli kostja juhatuses näiliselt 6 liiget. Kutsel ei ole

märgitud, kes juhatuse liikmetest on üldkoosoleku kokku kutsunud, kuid hageja on väitnud, et

6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel puudus selleks õigus. Ringkonnakohtu

hinnangul on usutav, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutsusid kokku Irina Prohhortševa,

Valdur Simson ja Leili Kolpakova, kes pidasid ennast uueks juhatuseks.

Kuna hageja põhistas piisavalt määral enda väidet, et juhatus, mis koosneb Irina Shchudrinast,

Uljana Baravinast ja Vitali Starogorodtsevist, 6. oktoobri 2017 üldkoosolekut kokku ei

kutsunud, pöördus tõendamiskoormus hea usu põhimõttes tulenevalt ümber ning kostja pidi

tõendama, et viimati nimetatud koosseisus juhatus kutsus üldkoosoleku kokku. Kuna kostja ei

ole tõendanud, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutsusid kokku isikud, kes olid tegelikult

juhatuse liikmed, on rikutud 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. See toob

MTÜS § 241 lg 1 alusel kaasa 6. oktoobri 2017 üldkoosolekute otsuste tühisuse ning selles osas

tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

14. Samas nagu eelnevalt märgitud, võib üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel olla õigustatud

otsuseid vastu võtma sõltumata kokkukutsumise korra rikkumisest, kui üldkoosolekul osalevad

kõik mittetulundusühingu liikmed. 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku protokollis (tl 18) on

märgitud, et üldkoosolekul osalesid kõik korteriomanikud. Samas on hageja toonud välja, et

registreerimislehel (tl 21) on märgitud korteri nr X omanikuks Olga Demidovitš, kes on

registreerimislehe ka allkirjastanud, kuigi tegelikult on korteri nr X omanikuks alates

10. veebruarist 2005 Anna Rudomina. Kostja on väitnud, et Olga Demidovitš esindas Anna

9

Rudominat 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul volikirja alusel ning koos hagivastusega on kostja

esitanud ka volikirja (tl 72).

Ringkonnakohus märgib, et kostja põhikirja p 4.4.4 kohaselt on üldkoosoleku

otsustusvõimelisuse määrajaks registreerimiseht, kuhu kantakse ühistu liikme nimi, korteri

number ja allkiri. Volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele ühistu liikme nime, keda

nad esindavad ja volituse aluse. Volikiri jääb registreerimislehe juurde.

Registreerimislehel

on

Olga

Demidovitš

märgitud

korteriühistu

liikmena

ning

registreerimislehelt ei nähtu, et Olga Demidovitš osales üldkoosolekul kui Anna Rudomina

esindaja. Samas on teiste korteriühistu liikmete juurde, kes on üldkoosolekul osalenud esindaja

kaudu, tehtud märkus volikirja kohta ja märgitud esindaja nimi. Eelnevast tulenevalt nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei olnud esindatud kõik

korteriomanikud. Sellest tulenevalt ei olnud 6. oktoobri 2017 üldkoosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma ka MTÜS § 21 lg 3 alusel.

15. Maakohus tuvastas, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku otsused on tühised ka MTÜS § 241 lg

1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel, kuna üldkoosolek ei saanud võtta vastu otsuseid päevakorraväliste

küsimuste osas.

MTÜS § 20 lg 6 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida muu hulgas

üldkoosoleku päevakord. MTÜS § 201 lg 5 järgi võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt

üldkoosoleku päevakorda võetud, võtta päevakorda, kui üldkoosolekul osalevad kõik

mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul,

kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette

nähtud suuremat osalusnõuet. Kostja põhikirja p-s 4.5.1 on sätestatud, et üldkoosolek võib

päevakorraväliste punktide osas võtta otsuseid vastu üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad

või on esindatud kõik ühistu liikmed.

Vaidlust ei ole selles, et 6. oktoobri 2017 üldkoosoleku kutses (tl 48) ja 6. oktoobri 2017

üldkoosoleku protokollis (tl 18) sisalduvad päevakorrad erinevad üksteisest. Lisaks

üldkoosoleku kutses märgitule oli üldkoosoleku protokolli järgi päevakorras ka juhatuse

tagasikutsumine, uue juhatuse valimine ja põhikirja muutmine. Osa 6. oktoobri 2017

üldkoosoleku otsustest on seega tehtud päevakorravälistes küsimustes. Kuna ringkonnakohus

leidis eelnevalt, et 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed, ei

saanud üldkoosolek päevakorraväliste küsimuste üle otsustada.

Riigikohus on leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab pidada rikutuks olukorras,

kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mida ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras

(Riigikohtu 13. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14). Eelnevast lähtuvalt on

osa 6. oktoobri 2017 üldkoosolekul tehtud otsustest tühised ka põhjusel, et need on tehtud

päevakorraväliste küsimuste osas.

16. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtu menetluses palub hageja mõista kostjalt menetluskulude katteks välja kokku

240 eurot (sh käibemaks summas 40 eurot). Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 2 tunni

ulatuses. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul ei saa

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015

10

määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatud ja vajalik.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja olemust ja keerukust, on hageja lepingulise

esindaja kulu põhjendatud ja vajalik. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele 200

eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot.

Hageja on taotlenud kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks