2-14-14536/117 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-14536

Tsiviilasi

Osaühingu Vipodeklarant ja Osaühingu TAO MV

(pankrotis) pankrotihalduri hagi Tatjana Maksimova,

Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda vastu

84 002,08 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Osaühingu

TAO

MV

(pankrotis)

pankrotihalduri

apellatsioonkaebuse hind 90 932,25 eurot

Osaühingu Vipodeklarant apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu

TAO

MV

(pankrotis)

pankrotihalduri

apellatsioonkaebus

Osaühingu Vipodeklarant apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. oktoober 2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid:

Hageja 1: Osaühing Vipodeklarant (rk: 10045630)

Hageja 2: Osaühingu TAO MV (pankrotis; rk: 10132263)

pankrotihaldur Robert Sprengk

Hageja 1 ja hageja 2 esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir

Vastustajad:

Kostja 1: Tatjana Maksimova (ik: XXX)

Kostja 2: Olga Vomm (ik: XXX)

Kostjate 1 ja 2 esindaja: vandeadvokaat Priit Lember

Kostja 3: Aleksandra Kopõlova (ik: XXX)

Kostja 4: Svetlana Joda (ik: XXX)

Kostjate 3 ja 4 esindaja: vandeadvokaat Marge Männiko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. märtsi 2018 otsus osas, milles maakohus jättis OÜ TAO

MV (pankrotis) pankrotihalduri hagi rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ TAO MV (pankrotis)

pankrotihalduri hagi Tatjana Maksimova, Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja

Svetlana Joda vastu osaliselt ning mõista Tatjana Maksimovalt, Olga Vommilt,

Aleksandra Kopõlovalt ja Svetlana Jodalt solidaarselt OÜ Tao MV (pankrotis) kasuks

välja kahjuhüvitis 21 992,44 eurot, viivis 05.11.2018 seisuga 26 576,24 eurot ja viivis

kahjuhüvitiselt 21 992,44 eurolt alates 06.11.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kuni täitmiseni ning jätta menetluskulud maakohtus 74% ulatuses solidaarselt

OÜ Vipodeklarant ja OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri kanda ning 26% ulatuses

solidaarselt Tatjana Maksimova, Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda

kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri hagi Tatjana Maksimova, Olga

Vommi, Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda vastu osaliselt ning mõista Tatjana

Maksimovalt, Olga Vommilt, Aleksandra Kopõlovalt ja Svetlana Jodalt solidaarselt OÜ

Tao MV (pankrotis) kasuks välja kahjuhüvitis 21 992,44 eurot, viivis 05.11.2018 seisuga

26 576,24 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt 21 992,44 eurot alates 06.11.2018 VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.

4.2. Võtta vastu OÜ Vipodeklarant hagist loobumine ja lõpetada menetlus OÜ

Vipodeklarant hagis Tatjana Maksimova, Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja

Svetlana Joda vastu kahjuhüvitise 84 002,08 euro ja viivise väljamõistmiseks seoses hagist

loobumisega.

4.3. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 10.04.2014 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõud.

4.4. Jätta menetluskulud maakohtus 74% ulatuses solidaarselt OÜ Vipodeklarant ja OÜ

TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri kanda ning 26% ulatuses solidaarselt Tatjana

Maksimova, Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda kanda.

5. Rahuldada osaliselt OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus ja

OÜ Vipodeklarant apellatsioonkaebus.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus seonduvalt OÜ TAO MV (pankrotis)

pankrotihalduri apellatsioonkaebusega 74% ulatuses solidaarselt OÜ Vipodeklarant ja

OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri kanda ning 26% ulatuses solidaarselt Tatjana

Maksimova, Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda kanda.

Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

seonduvalt

OÜ

Vipodeklarant

apellatsioonkaebusega menetlusosaliste endi kanda.

7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Vipodeklarant (hageja 1) esitas 31.03.2014 maakohtule hagi, milles palus mõista Tatjana

Maksimovalt (kostja 1), Olga Vommilt (kostja 2), Aleksandra Kopõlovalt (kostja 3) ja Svetlana

Jodalt (kostja 4) solidaarselt OÜ TAO MV (võlgnik) kasuks välja 84 002,08 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisele

järgnevast 31. päevast kuni põhinõude 84 002,08 eurot täimiseni.

13.04.2014 täiendas hageja 1 hagi alternatiivse nõudega, milles palus mõista kostjatelt

solidaarselt välja 84 002,08 eurot ja viivise hageja 1 kasuks.

Viru Maakohtu 09.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-11414 kuulutati võlgniku avalduse

alusel välja võlgniku pankrot ning 25.07.2016 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses

jaotusettepanek, milles tunnustati II järgu nõudeid järgmiselt: OÜ Rameo – 11 643,38 eurot

(jaotis 12,98%) ja hageja 1 – 78 054,78 eurot (jaotis 87,02%).

18.07.2017 kohtuistungil asendas maakohus primaarnõude osas hageja 1 võlgniku

pankrotihalduri Robert Sprengkiga (hageja 2).

18.08.2017 esitasid hagejad nõude täpsustamise avalduse. Hagejad loobusid alternatiivsest

nõudest ning märkisid, et kuna hagejal 1 puudub nõuete täpsustamisest alates iseseisev nõue,

tuleb hageja 1 lugeda asendatuks ja menetlusest kõrvaldada. Hageja 2 esitas 18.08.2017 ka

hagiavalduse tervikteksti.

Hagiavalduse tervikteksti kohaselt määras Maksu- ja Tolliamet 14.04.2008 maksuotsusega

võlgnikule ja hagejale 1 tasumisele dumpinguvastase tollimaksu 1 660 589 krooni ja

käibemaksu 301 782 krooni, kokku 1 962 371 krooni. Tartu Halduskohus jättis 27.01.2009

otsusega haldusasjas nr 3-08-768 võlgniku kaebuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata.

Maksu- ja Tolliameti 13.04.2010 korraldusega arestiti hageja 1 konto ja kanti maksuhaldurile

üle 967 864,07 krooni. 08.06.2011 tasus hageja 1 veel 151,85 eurot, kokku 62 009,64 eurot.

Viru Maakohtu 07.11.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-45558 mõisteti võlgnikult hageja 1

kasuks välja 62 009,64 eurot ja jäeti menetluskulud võlgniku kanda. 24.03.2014 esitas hageja 1

Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista võlgnikult hageja 1 kasuks välja viivis

14 993,59 eurot ja seadusjärgne viivis 62 009,64 eurolt alates 26.03.2014 kuni põhinõude

täitmiseni. 07.03.2014 esitas hageja 1 Viru Maakohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-11-45558

hageja 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 11 643,38 eurot.

Seega 25.03.2014 seisuga on hagejal 1 võlgniku vastu rahaline nõue 88 646,61 eurot.

14.04.2009 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepinguga müüs võlgnik talle kuulunud kinnistu

Kohtla-Järvel XX 250 000 krooni eest OÜ-le Demomark. Tehingu tegemisel esindas

võlgnikku juhatuse liige kostja 1. Võlgniku nõukogu, mille liikmeteks on kostjad 2, 3 ja 4, oli

andnud tehinguks 06.04.2009 otsusega nõusoleku. 01.06.2009 müüs OÜ Demomark kinnistu

260 000 krooni eest OÜ-le Ida MV-Metall. Tehingu tegemisel esindas OÜ-d Ida MV Metall

juhatuse liige ja ainuosanik kostja 2, kes on ka võlgniku nõukogu liige ja kostja 1 tütar.

Tegemist on näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli varjata kinnistu üleandmist võlgnikult

OÜ-le Ida MV-Metall. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-61829 on tuvastatud, et on

toimunud võlgniku ettevõtte üleminek OÜ-le Ida MV-Metall.

Kostja 1 on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning on toiminud vastuolus

hea usu põhimõttega. Kostjad 2, 3 ja 4 on rikkunud nõukogu liikme hoolsus- ja

lojaalsuskohustust, kohustust enne nõusoleku andmist kontrollida kinnistu müügi asjaolusid

ning kohustust teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kostjate 1 ja 2 eesmärgiks oli

suunata makseraskustes võlgniku vara hulgast välja oluline vara, seda isiklikult enda jaoks

kaotamata, ning vältida mh maksuotsusest tuleneva võla sissenõudmist võlgniku vara arvelt.

Kostjate tegevuse tulemusena võõrandati võlgniku ainuke kinnisvara ja tegevuskoht

ca 16 000 euro eest, mis on mitmekordselt alla turuhinna. Kostjad on tekitanud oma kohustuste

rikkumisega nii võlgnikule kui ka võlausaldajatele kahju vähemalt 84 022,08 eurot, mis on

kinnistu turuhinna ja müügihinna vahe ((1 564 660 – 250 000) ÷ 15,6466). Pankrotivara arvel

ei ole pankrotimenetluse kulude katmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud, leides, et hagejad ei ole tõendanud kahju tekkimist ega kostjate

poolt kohustuste rikkumist. Kinnisasja võõrandamine oli ainuvõimalik lahendus, et mingilgi

määral täita kohustusi võlausaldajate ees. Kinnistu oli halvas seisukorras ja 250 000 krooni oli

selle turuhind. Eksperthinnang on puudulik ning selle järeldus ebausaldusväärne. Hageja 1 on

saanud oma nõudele rahuldust täitemenetluse käigus kinnistu müügist saadud rahalistest

vahenditest. Sama summa võrra väheneb ka võlgnikule väidetavalt tekitatud kahju.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 7. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata ning lõpetas menetluse

OÜ Vipodeklarant hagis, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võttis loobumise vastu.

Maakohus jättis kostjate menetluskulud 90% ulatuses OÜ Vipodeklarant kanda ja 10% ulatuses

OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri kanda ning mõistis menetluskulude katteks välja:

- OÜ-lt Vipodeklarant T. Maksimova kasuks 8734,28 eurot, O. Vommi kasuks 8734,28 eurot,

A. Kopõlova kasuks 3355,20 eurot ja S. Joda kasuks 3355,20 eurot. OÜ-lt Vipodeklarant

väljamõistetud menetluskuludelt tuleb maksta viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

- OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihaldurilt T. Maksimova kasuks 1940,95 eurot, O. Vommi

kasuks 1940,95 eurot, A. Kopõlova kasuks 372,80 eurot ja S. Joda kasuks 372,80 eurot.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud kahju tekitamine ja kahju suurus ning

hoolsuskohustuse rikkumine juhatuse ja nõukogu liikmete poolt.

Kohus nõustus kostjatega, et kinnistu turuväärtus ei saanud 14.04.2009 olla eksperdi hinnatud

116 000 eurot, kui 2017. a enampakkumisel pandi kinnistu müüki alghinnaga 30 000 eurot ja

müüdi hinnaga 41 396,71 eurot (koos käibemaksuga).

Võlgniku 2009. a bilansis kajastuv materiaalse põhivara number ei tõenda kinnistu turuväärtust

14.04.2009. Kinnistul asuvad hooned olid halvas seisukorras. Kostjate esitatud fotod

tõendavad, et eksperdi poolt ekspertiisi aluseks võetud eeldused hoonete seisukorra kohta ei ole

õiged.

OÜ Ida MV-Metall on 2012. a lõpus hinnanud kinnistu väärtuseks peale renoveerimist

25 693,87 eurot ja 2013. a lõpus 30 060,84 eurot. 23.01.2015 on OÜ Ida MV-Metall

kinnitanud, et tsehhiruumidele on aastatel 2013–2014 tehtud parendusi 19 745,56 euro ulatuses.

Statistikaameti andmetel on kinnisvara väärtus alates 2009. aastast üksnes tõusnud, seega ei

saanud kinnistu väärtus olla aastal 2009 rohkem, kui see on 2017. aastal. Seega tõendab

kohtutäitur Kristel Maalmani enampakkumise teade, et kinnisasja väärtus ei saanud 2009. aastal

olla hageja väidetud vähemalt 100 000 eurot. Kinnisasja tegelik väärtus ja õiglane müügihind

oli suurusjärgus, mis vastab võlgniku ja OÜ Demomark müügitehingu hinnale.

Ainus hageja väidet hinnaerinevusest kinnitav tõend on ekspert Härmo Haljaste 10.02.2016

eksperdiarvamus. Eksperdiarvamus ei ole usaldusväärne, on vastuoluline, eksperdi järelduste

allikad ei nähtu ekspertiisist ja neid ei ole võimalik kontrollida, ekspert ei ole esitanud jälgitavat

analüüsi. Ekspert ei tutvunud kohtutoimikuga ja selles sisalduvate kinnisasja väärtust

mõjutavate tõenditega. Ekspert ei ole välja selgitanud, milline oli vara seisukord 14.04.2009.

Ekspert eeldas, et parendused väärtust ei mõjuta. Ekspert eeldas hoone kasutuskõlblikkust, kuid

tõendite alusel seda välja ei selgitanud, mistõttu põhineb arvamus vääradel algandmetel.

Ekspert selgitas, et hind 116 000 eurot oleks saavutatav 18-kuulise müügiperioodi tulemusena.

Müügi kiireloomulisus toob kaasa hinna languse. Kui kinnistu tänasest müügihinnast maha

arvata aastatel 2010–2013 tehtud parenduste väärtus ja 2009. aastast tänaseni aset leidnud

kinnisvara hinnatõus, vastab kinnisasja hind 2009. a tehingu hinnale.

Tõendatud ei ole, et kostjad on rikkunud hoolsuskohustust. Kinnisasja võõrandamata oleks

võlgnik osutunud maksejõuetuks ja võlausaldajate nõudeid ei oleks olnud võimalik üldse

rahuldada. Kinnisasja võõrandamise järgselt tegutses võlgnik veel viis aastat. Võlgnik oleks

pankrotistunud tulenevalt suutmatusest täita hageja 1 nõuet. Pankrotimenetluses oleks haldur

kinnistu võõrandanud. Puuduvad tõendid, et haldur saanuks kinnistu võõrandada kõrgema

hinnaga kui kohtutäitur enampakkumisega müügi korraldamisel. Seega ei sattunud võlgnik

kostjate kohustuste väidetava rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga,

milles ta oleks olnud, kui rikkumist poleks toimunud.

Kohus märkis, et hageja 1 kasuks on OÜ-lt Ida MV-Metall välja mõistetud samasugune

rahasumma nagu võlgnikult, kinnisasi on täitemenetluses müüdud ja hageja 1 on oma nõudele

kinnistu müügist osaliselt rahuldust saanud.

Kui ettevõtte ainuke aktsionär ja juhatuse liige on välja uurinud kinnistu võimaliku nõudluse ja

hinna, siis on nõukogul põhjust eeldada, et tegemist on adekvaatse info ja kaalutletud tehinguga.

Nõukogu liikmete kohustus on hinnata tehingu mõju ühingu kogu tegevusele ning seda

kohustust ei ole nad rikkunud. Kõrgemat pakkumist kui OÜ Demomark ei teinud ükski

ostuhuviline. Kostjad 3 ja 4 kinnitasid, et olid teadlikud hoonete kehvast seisukorrast ning

sellest, et võlgnikul ei olnud vahendeid hoonete kordategemiseks. Arvestades eeltoodut ja

lähtudes maksunõude olemasolust, samuti asjaolust, et tegemist oli majandussurutise

kõrghetkega, kus kinnisvara hinnad olid väga madalad ja tehinguid tehti vähe, ei olnud põhjust

müügiga venitada, vastupidi, oli oht kaotada ka olemasolev ostuhuviline.

Hageja 1 loobus hagist. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja

§ 168 lg 4 alusel kostjate menetluskuludest 90% hageja 1 kanda ja 10% hageja 2 kanda

johtuvalt sellest, et pankrotihaldur astus menetlusse alles 2017. a augustis.

Kostjate 1 ja 2 menetluskulud on kokku 17 470 eurot, käibemaks 1501,50 eurot ja eksperdikulu

438 eurot. Õigusabi maht on 119 tundi. Kostjate 3 ja 4 menetluskulud on kokku 6213,33 eurot,

millele lisandub käibemaks 1242,66 eurot. Õigusabi maht on 46 tundi 17 minutit.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihaldur esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru

Maakohtu 7. märtsi 2018 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning

jätta hagejate menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt vastustajate kanda ning

vastustajate menetluskulud nende endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) võõrandati kinnisasi kordades väiksema hinnaga selle turuväärtusest ning seega on ilmne

müüja juhatuse ja nõukogu liikmete poolt oma kohustuste rikkumine ning müüja kahjustamine.

Vara müüdi vastavates portaalides teavet avaldamata OÜ-le Demomark ja viimane müüs selle

ühe kuu jooksul edasi võlgnikult ettevõtte üle võtnud äriühingule. Võlgniku pangakonto

väljatrükist nähtub, et laekunud raha ei kasutatud. Ekslik on kohtu hinnang, et tehingut tegemata

oleks võlgnik pankrotistunud tulenevalt suutmatusest täita hageja 1 nõuet. Selliseid tõendeid

esitatud ei ole ning võlgnik ei täitnud tehingu tulemusena hageja 1 nõuet. Pankrotimenetlus

algatati peale seda, kui kohtuvaidlused olid lõppenud. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et

puuduvad tõendid, et haldur saanuks kinnistu võõrandada kõrgema hinnaga, kui seda tegi

kohtutäitur. Sellist võimalust ei ole arutatud ja vara võis müüa ka juhtorgan, kuid turuhinnaga;

2) on kohtu põhjendus, et nõukogu liikmed said tehingule nõusoleku andmisel lähtuda juhatuse

antud informatsioonist, vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 327 lg-ga 1. Korraliku ettevõtja

hoolsusnõuete täitmine tähendab olla informeeritud mitte ainult sellest, mida väidab juhatuse

liige, vaid tunda ka ise asja vastu huvi. Kostjad 2, 3 ja 4 ei ole väitnud, et nad oleksid esitanud

juhatusele täiendavaid küsimusi või teinud mingeid toiminguid tehingu asjaolude hindamiseks;

3) hindas kohus tõendeid vääralt. Kohus on jätnud analüüsimata eksperdi ütlused. Eksperdi

järeldust kinnitavad Arco Vara hindaja arvamus, mille järgi kinnisasja turuhind võis 2009. a

aprillis olla suurem kui 100 000 eurot, ja juhtorgani liikmete kinnitatud majandusaasta aruanne.

Kohus ei ole analüüsinud, kuidas mõjutasid 2017. a müügihinda üürileping ja hageja 1 kasuks

seatud hüpoteek 62 009,64 eurot. Hüpoteegiga tagatud nõudest on tasutud 15 406,50 eurot;

4) ei seatud eksperdi küsitlemisel kahtluse alla asjaolu, kas ekspert on saanud piisavalt infot.

Tähtsust omavad tõendid ja vastused sai ekspert kostjatelt. Ekspert oli informeeritud peale

2009. a tehingut kinnisasjal tehtust ja kinnisasja seisundist müügi hetkel. Asjaolu, et parenduste

väärtust ega koosseisu ei ole üksikasjalikult kindlaks tehtud, ei oma väärtuse määramisel

tähtsust. Ekspert on arvestanud nii hoonete puudulikku seisundit kui ka turusituatsiooni. Vara

oli ja on kasutuskõlblik. OÜ Ida MV-Metall tegutses kinnisasjal veel aastaid. Usaldusväärseid

tõendeid kinnisasjale panustamise kohta ei ole esitatud. Ekspert on kasutatud materjalid ja

allikad loetlenud hinnangu lk 5 ning need on kontrollitavad. Turuväärtuse leidmine on jälgitav

ja seda on täiendavalt põhjendatud kohtuistungil. Vara kiireks võõrandamiseks puudus vajadus;

5) on kohus käitunud üllatuslikult. Hagejal 2 puudus alus kahelda kohtu määratud eksperdi

arvamuses. Juhul kui kohus leidis, et eksperdi seisukohad ei tõenda hoolsuskohustuse täitmata

jätmist ja kahju, oleks kohus pidanud tegema ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kui

kohus leidis, et eksperdiarvamus on puudulik, pidanuks kohus määrama täiendava- või

kordusekspertiisi;

6) on kohtul võimalus määrata kahju suurus kindlaks ka oma siseveendumuse kohaselt;

7) ei ole kohus andnud menetlusosalistele võimalust avaldada oma seisukoht menetluskulude

kohta. Kohus ei ole menetluskulusid vajaliku põhjalikkusega analüüsinud. Kostjate 1 ja 2

mõistlikuks kuluks on mitte üle 5000 euro, sh ei kuulu hüvitamisele tõlkekulu, ning kostjate 3

ja 4 mõistlikuks kuluks mitte üle 3000 euro, sh ei kuulu hüvitamisele esindaja lähetuskulud.

5. OÜ Vipodeklarant esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. märtsi 2018

otsuse tühistamist osas, millega lõpetati menetlus OÜ Vipodeklarant hagis, kuna hageja on

hagist loobunud ja kohus võttis loobumise vastu, ning osas, millega määrati menetluskulude

jaotus ja hageja 1 kantavate menetluskulude rahaline suurus, ning uue otsuse tegemist, millega

jätta OÜ Vipodeklarant menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus vastustajate kanda ning

vastustajate menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) võttis kohus 07.11.2017 kohtuistungil vastu hagejate alternatiivsest nõudest loobumise.

Seega on kohus teinud lahendi isiku suhtes, kes ei ole alates 07.11.2017 menetlusosaline, ja on

vastuolus TsMS § 442 lg-ga 5 otsuses lahendanud juba lahendatud taotluse;

2) kohaldas kohus põhjendamatult TsMS § 168 lg-t 4. Hageja 1 ei olnud selleks ajaks

menetlusosaline ja ta ei ole ka hagist loobunud TsMS § 168 lg 4 mõttes. Alternatiivsest nõudest

loobumine on käsitletav nõude kitsendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi. Menetlus jätkus ilma

hagejata 1 sisuliste muutusteta;

3) juhul kui kohus eeltooduga ei nõustu, siis on kohus valesti jaganud menetluskulud

kaashagejate vahel. Kohus on rikkunud TsMS § 165 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, jättes kostjate

menetluskulud 90% ulatuses hageja 1 kanda. Kohus pidanuks hindama, kas poolte vahel toimus

vaidlus seoses alternatiivse nõudega, ning jätma alternatiivse nõude menetlemisega seotud

menetluskulud hageja 1 kanda. Vaidlus toimus sisuliselt hageja 2 nõude osas. Juhul kui kohus

leidnuks, et TsMS § 165 lg-t 2 ei saa kohaldada, tulnuks menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 1

esimese lause alusel võrdsetes osades hagejate kanda.

Hageja 2 astus menetlusse hageja 1 asemel pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 1 alusel, mitte ei

toimunud hageja 1 asendamist hagejaga 2. PankrS § 43 lg 1 kohaldamisel ei eristata

kohtupraktikas võlgniku ja pankrotihalduri osaluse mahtu ning menetluskulud mõistetakse

välja haldurilt pankrotivara arvelt. Hageja 1 asemel hageja 2 menetlusse astumine tulenes

kostjatest, seega ei saa hinnata hagejate ajalist osalust menetluses (ei kohaldu TsMS § 166);

4) leiab hageja 1 sarnaselt hagejaga 2, et kostjate 1 ja 2 mõistlikuks menetluskuluks on mitte

üle 5000 euro ning kostjate 3 ja 4 menetluskuluks mitte üle 3000 euro. Lisaks ei ole vajalikud

ja põhjendatud kostjate menetluskulud seoses hagi primaarse nõude osas läbivaatamata jätmise

taotlusega.

6. T. Maksimova ja O. Vomm vaidlevad võlgniku pankrotihalduri apellatsioonkaebusele vastu

ning taotlevad selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist.

Vastustajad paluvad mõista pankrotihaldurilt välja nende apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud ja jätta pankrotihalduri menetluskulud tema enda kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja 2 nõuded perspektiivitud. Nõude õiguslik alus (VÕS § 1043) ei ole mõeldud

kaitsma võlausaldaja huve. Olukorrad, kus võlausaldaja saab esitada otsenõude äriühingu

juhatuse ja nõukogu liikme vastu, on piiratud. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumine

ei saa kohtupraktika kohaselt olla deliktilise kahjunõude aluseks;

2) ei ole määrava tähtsusega, millises järjekorras kohus asjaolusid analüüsib. Kohus analüüsis

hoolsuskohustuse rikkumise küsimust piisava põhjalikkusega. Õiguskirjanduses on leitud, et

nõukogu on kohustatud rakendama meetmeid edasise rikkumise ärahoidmiseks juhatuse

tegevuses tunnuste ilmnemisel, mis viitavad juhatuse poolt oma kohustuste rikkumisele. Kuna

juhatuse edastatud informatsioon ei viidanud õigusvastasusele, ei olnud nõukogul põhjust asuda

täiendavaid küsimusi küsima;

3) ei ole hageja 2 väited tõendite ebaõigest hindamisest ja selgitamiskohustuse puudulikust

täitmisest kooskõlas kehtiva õigusega. Professionaalse lepingulise esindaja kasutamisel ei pea

kohus selgitamiskohustuse raames käsitlema pisidetaile. Hagejat 2 esindab vandeadvokaat ja

hageja 2 on ka ise advokaat;

4) ei olnud kahju tõendamine raskendatud, kuid esitatud tõendid ei veennud kohut hageja

seisukoha õigsuses. Kohus on analüüsinud otsuses eksperdi ütlusi. Kuivõrd eksperdiarvamus ei

olnud ebaselge, vaid oli ebausaldusväärne, ei olnud kohtul vajadust kordusekspertiisi

määramiseks. Hageja 2 maakohtus kordus- või täiendava ekspertiisi määramist ei taotlenud;

5) on kostjate 1 ja 2 menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 143 p-st 1

kuuluvad hüvitamisele ka tõlkekulud.

7. T. Maksimova ja O. Vomm vaidlevad OÜ Vipodeklarant apellatsioonkaebusele vastu ning

paluvad jätta selle taotluste p 1 osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata,

alternatiivselt jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Vastustajad paluvad mõista OÜ-lt Vipodeklarant välja nende apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud ja jätta OÜ Vipodeklarant menetluskulud tema enda kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja 1 loobunud tervest oma hagist. 18.07.2017 istungil rahuldas kohus hageja

asendamise taotluse, millega primaarse nõude osas sai hagejaks pankrotihaldur. 07.11.2017

istungil avaldas hageja 1 soovi loobuda alternatiivsest nõudest. 07.11.2017 seisuga ei olnud

hagejal 1 menetluses mitut nõuet, et tal olnuks võimalik neist ühest loobuda. Kuna hagist

loobumine on kaevatav, pidi kohus tulenevalt TsMS § 464 lg-st 2 selleks, et hageja 1 saaks

menetlusest kõrvaldatud, tegema kas kohtumääruse või -otsuse. Hagist loobumine omandab

õigusliku jõu maakohtu otsuse jõustumisel. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas riivab hagist

loobumise teistkordne lahendamine otsuses hageja 1 subjektiivseid õigusi;

2) on alusetu väide, et hagejad peaksid vastutama kostjate menetluskulude eest kaashagejatena

võrdsetes osades. Kohus rahuldas hageja asendamise taotluse, mis tähendab, et esimese hageja

asemele on astunud teine hageja. Asjakohatu on tugineda PankrS § 43 lg-le 1, kuna

pankrotihaldur on menetluses astunud võlgniku asemele. Hageja 1 on võlausaldaja;

3) kuna hageja 1 on hagist loobunud, siis TsMS § 168 lg 4 järgi tuleb kostjate menetluskulud

jätta hageja 1 kanda. Kostjate 1 ja 2 menetluskulude nimekiri edastati 01.02.2018 hageja 1

lepingulisele esindajale, seega hagejal 1 oli võimalik kulude kohta arvamust avaldada.

8. A. Kopõlova ja S. Joda vaidlevad võlgniku pankrotihalduri apellatsioonkaebusele vastu ning

taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude pankrotihalduri kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Riigikohus on leidnud, et kui poolt esindab

advokaat, siis ei saa kohtule ette heita selgitamiskohustuse mitte täitmist. Poole kohustus on

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks, ning on oluline õiguslikku

tähendust omav asjaolu selle kohustuse hindamise juures, kas poolt on esindanud advokaat;

2) leidis kohus põhjendatult, et tõenditest ei nähtu, et kahju oleks tekitatud ja kostjad oleks

hoolsuskohustust rikkunud. Kohus on eksperdi selgitustega arvestanud. Eksperdil oli võimalus

kinnisasjast igakülgne ülevaade saada, kuid ta ei ole kogu infoga arvestanud. Kohus on

põhjendatult pidanud eksperdiarvamusest usaldusväärsemaks asjaolu, et kinnistu müüdi

23.08.2017 täitemenetluse käigus enampakkumisel, mis kajastab õigesti kinnistu hetke

turuhinda. Enampakkumisel oli kolm ostuhuvilist. Kui lahutada kinnistu enampakkumisel

kujunenud väärtusest (34 497,26 eurot + käibemaks) pärast 2009. aastat tehtud parendused

(19 745,56 eurot), kujuneb kinnistu 2009. a väärtuseks 14 751 eurot, mis on ligilähedane

14.04.2009 tehingus nimetatud summale. Kui kahju ei ole tekkinud, siis ei ole ka juhtorgani

liikmed hoolsuskohustust rikkunud;

3) ei ole kostjad 3 ja 4 hoolsuskohustust rikkunud. Kinnistu kiire müügi tingis maksuotsuse

täitmise vajadus. Kostjad 3 ja 4 olid teadlikud hoonete kehvast seisukorrast ning sellest, et

võlgnikul ei olnud vahendeid hoonete kordategemiseks. Tegemist oli majandussurutise

kõrghetkega. Kostjad 3 ja 4 võtsid otsuse vastu pärast seda, kui olid tutvunud juhatuse liikme

müügiläbirääkimiste tulemustega. Nõukogu liikmetelt ei saa oodata, et nad peavad järelevalve

käigus hakkama dubleerima juhatuse igapäevaseid kohustusi;

4) tuleb taotlused täiendavate tõendite esitamiseks ja ekspertiisi määramiseks jätta rahuldamata.

Hageja 2 viibis kohtuistungil, kus eksperti küsitleti, ning tal oli võimalus taotleda täiendavat

või kordusekspertiisi. Hageja 2 seda ei teinud;

5) on väljamõistetud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Hagejale 2 on menetluskulude

taotlused kätte toimetatud, seega oli tal võimalik kulude kohta seisukohta avaldada.

9. A. Kopõlova ja S. Joda vaidlevad OÜ Vipodeklarant apellatsioonkaebusele vastu ning

taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude OÜ Vipodeklarant kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kohus rikkunud menetlusnormi, lahendades hagist loobumise taotluse kohtuotsuses.

Ebaõige on väide, et hageja 1 haginõudest loobumine on käsitletav haginõude kitsendamisena;

2) ei ole hageja 1 pärast asendamist menetlusosaline ja ei saa olla ka kaashageja;

3) on väljamõistetud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Hagejale 1 on menetluskulude

taotlused kätte toimetatud, seega oli tal võimalik kulude kohta seisukohta avaldada;

4) kui hageja 1 nõuab maakohtu otsuse tühistamist osas, millega lõpetati menetlus hageja 1

hagis, peab ta tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus

jättis OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri hagi rahuldamata, jaotas menetluskulud ja

määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab OÜ TAO MV (pankrotis)

pankrotihalduri hagi T. Maksimova, O. Vommi, A. Kopõlova ja S. Joda vastu osaliselt ning

mõistab T. Maksimovalt, O. Vommilt, A. Kopõlovalt ja S. Jodalt solidaarselt OÜ TAO MV

(pankrotis) kasuks välja kahjuhüvitise 21 992,44 eurot, viivise 05.11.2018 seisuga 26 576,24

eurot ja viivis kahjuhüvitiselt 21 992,44 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 06.11.2018 kuni täitmiseni ning jätab menetluskulud maakohtus 73,8% ulatuses

solidaarselt OÜ Vipodeklarant ja OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri ning 26,2%

ulatuses solidaarselt T. Maksimova, O. Vommi, A. Kopõlova ja S. Joda kanda.

Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega maakohus lõpetas menetluse OÜ Vipodeklarant

hagis seoses hagist loobumisega ning millega maakohus jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni

jõusse 10.04.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus ja OÜ Vipodeklarant

apellatsioonkaebus tuleb kuuluvad osaliselt rahuldamisele.

OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus.

11. Pankrotihalduri hagi (V kd, tl 78-89) kohaselt palus pankrotihaldur mõista kostjatelt 1, 2, 3

ja 4 solidaarselt välja kahjuhüvitis 84 002,08 eurot ja viivis OÜ TAO MV (pankrotis) kasuks.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli kostja 1 võlgniku juhatuse liige ning kostjad 2, 3 ja 4 võlgniku

nõukogu liikmed ning nad rikkusid juhatuse ja nõukogu liikmetena oma kohustusi sellega, et

müüsid võlgniku kinnisvara (tervikvara) oluliselt alla turuhinna ja põhjustasid selle

rikkumisega võlgnikule kahju. Vaidlusalune tehing tehti 14.04.2009 ning sel ajal tegutses

äriühing aktsiaseltsina.

Maakohus leidis, et kostjad ei ole oma kohustusi rikkunud ning võlgnikule kuulunud kinnisasi

müüdi vastavalt turuhinnale.

Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu.

12. ÄS § 315 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava kahjuhüvitisnõude eeldused on

järgmised: juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35), äriühingule

kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS

§ 127 lg 4) ning puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on

täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2 teine lause).

Kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra

võrreldavat halvenemist, s.o äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuste

rikkumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist

ei oleks toimunud.

Juhatuse liige peab ÄS § 315 lg 1 ja TsÜS § 35 kohaselt täitma oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele

isikule lojaalne. Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab

tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt

informeeritud ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas

kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikku huvi äriühingu huvidele. Samuti

laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev hea usu põhimõtte järgimise

kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (vt Riigikohtu lahend

3-2-1-152-16 p 14 ja nr 3-2-1-33-10 p 11).

Tõendamiskoormise jaotusest tulenevalt peab äriühing tõendama, et juhatuse liige on rikkunud

oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on tekkinud äriühingule kahju.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks nõukogu liikme vastu kahjuhüvitusnõude esitamisel on ÄS

§ 327 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste

rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 327 lg 2 teise lause

kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud

korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelnevast tulenevalt on nõukogu liikme vastutus sarnane

juhatuse liikme vastutusega. Analoogselt ÄS § 315 lg-ga 2 jaguneb ÄS § 327 lg-s 2 sätestatud

nõude tõendamiskoormis selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et

nõukogu liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on

aktsiaseltsile tekkinud kahju (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-16, p 24).

13. Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 võlgniku juhatuse liikmena ning kostjad 2, 3, ja 4

võlgniku nõukogu liikmetena rikkusid võlgniku kinnisvara (tervikvara) oluliselt alla selle

turuhinna müües hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning põhjustasid sellega võlgnikule kahju.

13.1. 14.04.2009 lepinguga müüs AS TAO MV XX kinnisasja hinnaga 250 000 krooni

(15 977,9 euro) OÜ-le Demomark. Tehingu tegemisel esindas müüjat AS TAO MV juhatuse

liige T. Maksimova (kostja 1) ning asja materjalidest nähtuvalt tegi AS TAO MV nõukogu

koosseisus O. Vomm, S. Joda ja A. Kopõlova (kostjad 2, 3 ja 4) 06.04.2009 otsuse (IV kd, tl

74), millega andis nõusoleku müüa vaidlusalune kinnistu 250 000 krooni eest OÜ-le

Demomark.

01.06.2009 müüs OÜ Demomark vaidlusaluse kinnistu hinnaga 260 000 krooni OÜ-le Ida

MV-Metall ning tehingu tegemisel esindas ostjat juhatuse liige ja osanik O. Vomm, kes on

ühtlasi T. Maksimova tütar. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (I kd, tl 87-89) nähtuvalt oli

T. Maksimova OÜ Ida MV-Metall asutaja.

Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2015 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-13-61829 on tuvastatud

ettevõtte üleminek (üleandja AS TAO MV, 01.11.2010 kujundatud ümber osaühinguks ja

omandaja OÜ Ida MV-Metall) ning see on toimunud perioodil aprill 2009 kuni veebruar 2010.

Samas otsuses on tuvastatud, et ainuüksi kinnistu XX võõrandamine ei kujuta endast ettevõtte

üleminekut, kuid hinnata tuleb kõiki ettevõtte üleminekut iseloomustavaid kriteeriume

(mõlema tegevuskoht samal kinnisasjal, sõlmis elektrienergia müügilepingu, koostööpartnerite

kokkulangevus 52,1% osas jms).

Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2015 kohtuotsuses tuvastatud asjaolud lükkavad ümber kostjate

väite, et 14.04.2009 müügitehing sõlmiti Maksu- ja Tolliameti 14.04.2008 maksuotsuses

kajastatud maksuvõla 125 418,37 eurot tasumise eesmärgil. Asja materjalidest nähtuvalt tasus

võlgniku maksuvõlast 62 009,64 eurot OÜ Vipodeklarant ning nimetatud summast on

kohtutäituri poolt pärast vaidlusaluse kinnisasja müüki 23.08.2017 OÜ-le Vipodeklarant

hüvitatud 15 406,50 (sh põhivõla katteks 15 000) eurot.

Võlgniku pankrot kuulutati välja 09.07.2014. Maakohus leidis, et kuna pankrotimenetluses

oleks pankrotihaldur pidanud vaidlusaluse kinnistu võõrandama ning puuduvad tõendid, et

pankrotihaldur oleks saanud kinnistu võõrandada kõrgema hinnaga, siis kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt ei sattunud võlgnik 14.04.2009 tehinguga halvemasse olukorda võrreldes

olukorraga, milles ta oleks olnud, kui väidetavat rikkumist ei oleks olnud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline põhjendus on põhjendamata ja oletuslik.

03.07.2014 menetlusdokumendis (II kd, tl 11-18) on kostjad kinnitanud, et enne 14.04.2009

tehingut pidasid nad seoses kinnisasja võõrandamisega läbirääkimisi erinevate isikutega ning

seetõttu vastas müügihind turuhinnale. Maakohus leidis, et 03.07.2014 menetlusdokumendile

lisatud VESBORD OÜ, OLEVAD OÜ, OÜ STAKO DILER ja Paliteks OÜ kinnitused

tõendavad kostjate seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud kinnitused ei tõenda

usaldusväärselt, et 14.04.2009 kinnisasja müügihind vastas turuhinnale. VESBORD OÜ

kinnitust ei ole allkirjastanud osaühingu seaduslik esindaja (II kd, tl 78). OLEVAD OÜ kanti

registrisse 16.04.2009 (II kd, tl 80) ning seega ei saanud osaühing anda võlgniku esindajale

arvamust 2009. a veebruaris. Ringkonnakohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga, et

nimetatud kinnitused on ilmselt antud vahetult enne 03.07.2014 menetlusdokumendi

koostamist, millele viitab muu hulgas ka OÜ STAKO DILER kinnitusel olev kuupäev

09.05.2014. Samuti on kinnitused vastuolus hageja esitatud tõenditega kinnisasja turuhinna

kohta, millised on andnud kinnisvara hindamise asjatundjad. Maakohtu otsuse põhjendustest ei

nähtu,

miks

pidas

maakohus

piisavaks

eelmärgitud

kostjate

poolt

03.07.2014

menetlusdokumendile lisatud kinnitusi, kuid ei hinnanud teisi tõendeid ja hageja seisukohti.

Kostjad ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi usaldusväärset põhjendust, miks nad ei

pöördunud kinnisasja turuhinna kindlakstegemiseks kinnisvara hindamise asjatundjate poole

ega esitanud võrdlusandmeid võrreldavate kinnisasjade müügitehingute kohta. Samuti ei ole

kostjad põhjendanud, millistest kaalutlustest lähtudes otsustati müüa kinnisasi just OÜ-le

Demomark.

Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks lahend nr 3-2-1-20-14, nr 3-2-1-33-10) asunud

seisukohale, et kinnisasja müümisel oluliselt alla turuhinna on käsitletav hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumisena ÄS § 315 lg 1 ja § 327 lg 1 tähenduses. Kui müügilepingust

tuleneva vastusoorituse väärtus on väiksem kinnisasja turuhinnast, on tegemist võlgniku jaoks

kahjuliku tehinguga.

Ringkonnakohus märgib, et juhatuse ja nõukogu funktsioonid on äriühingu tegevuse

juhtorganitena erinevad. ÄS § 316 lg-st 1 tulenevalt on nõukogu peamiseks ülesandeks

aktsiaseltsi tegevuse planeerimine ja juhtimise korraldamine ning järelevalve teostamine

juhatuse tegevuse üle. Riigikohus korduvalt rõhutanud (näiteks lahend nr 3-2-1-152-16, nr 3-

2-1-113-16), et järelevalve kohustust peavad nõukogu liikmed teostama korraliku ettevõtja

hoolsusega ning see ei tohi piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui

ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul

rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Järelevalve kohustuse täitmiseks on

nõukogul õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning tutvuda kõikide

aktsiaseltsi dokumentidega.

Ringkonnakohus leiab, et nõukogu liikmed teadsid 14.04.2009 tehingu kahjulikkusest, nendel

oli võimalus 06.04.2009 otsusega keelduda nõusoleku andmisest müüa kinnisasi hinnaga

250 000 krooni ning kostjate 3, 4 ja 5 vastuväited ei anna alust järeldada vastupidist. Kostjate

vastuse kohaselt otsustati kinnisasi veidi madalama müügihinnaga võõrandada, et täita

14.04.2008 maksuotsust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, siis maksuotsust ei täidetud

ning võlgniku maksuvõlast tasus 2010 ja 2011 62 009,64 euro ulatuses OÜ Vipodeklarant.

Kostjate seisukohtadest ei nähtu ka see, kuidas nad kavatsesid 125 418,37 euro suuruse

maksuvõla tasuda kinnisasja müügist saadud 15 977,9 euroga. Seega ei ole õige kostjate väide,

et kinnisasi otsustati võõrandada veidi madalama müügihinnaga maksuotsuse täitmise

eesmärgil. Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2015 otsus, millega tuvastati ettevõtte üleminek,

tõendab hageja seisukohta, et kinnisasja müük toimus eesmärgiga vältida maksuotsuse täitmist.

Kuna ka kostjad 3 ja 4 on kinnitanud, et nende eesmärk oli täita maksuotsus ja vältida

maksujõuetust, siis nad olid teadlikud võlgniku majanduslikust olukorrast. Maksu- ja

Tolliameti 14.08.2014 vastusest kohtunõudele (IV kd, tl 73) nähtub, et kostjad 3 ja 4, olles

võlgniku nõukogu liikmed, osutasid võlgnikule aastatel 2008-2012 OÜ Fonemo kaudu

raamatupidamisteenust. Lisaks oli kostja 2 võlgniku juhatuse liikme T. Maksimova tütar ning

sõlmis OÜ Ida MV-Metall juhatuse liikmena 01.06.2014 kinnisasja müügilepingu. Nimetatud

tõendite kogum kinnitab, et kõid kostjad osalesid aktiivselt võlgniku majandustegevuses ning

olid teadlikud selles, et 14.04.2009 müügitehingu hind ei vasta turuhinnale. Puuduvad mistahes

tõendid, millest nähtuks, et kostjad 2, 3 ja 4 oleks tundnud huvi, kas väidetavalt kostja 1 poolt

esitatud andmed müügihinna kohta vastaksid turuhinnale ning kas on tehtud päringuid

kinnisvara hindajatele, et selgitada välja kinnisasja turuhind. Tegemist oli äriühingu tervikvara

müügiga ning sellisel juhul ei saanud järelevalve sisuks olla vaid formaalne nõustumine kostja

1 poolt väidetavalt esitatud andmetega. Seega oli kostjate 2, 3 ja 4 pädevuses hoida ära

võlgnikule ilmselt kahjulik tehing.

13.2. Hagiavalduse kohaselt ei vastanud kinnisasja müügihind 250 000 krooni (15 977,9 eurot)

turuhinnale. Hageja tugines seejuures kinnisvarafirma Arco Vara hinnangule (I kd, tl 90), mille

järgi oli kinnisasja väärtus tehingu tegemise ajal üle 100 000 euro.

Kostjad leidsid vastuses hagile, et kinnisasi müüdi turuhinnaga ning hageja esitatud

kinnisvarafirma Arco Vara vastus hageja päringule ei ole usaldusväärne tõend ega kinnita

kinnisasja müümist alla turuhinna.

Hageja taotluse alusel määras maakohus 30.10.2015 määrusega (III kd, tl 39-40) ekspertiisi XX

kinnistu turuväärtuse kindlakstegemiseks 14.04.2009. a seisuga. Ekspertiisi teostajaks määras

maakohus riiklikult tunnustatud eksperdi H. Haljaste.

Eksperthinnangu (III kd, tl 44-106) kohaselt on hoonestatud kinnistu registriosa nr 918307

asukohaga XX , Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, turuväärtuseks väärtuse

kuupäeval ja seisukorras 116 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostjate taotlusel kuulas maakohus 07.11.2017 istungil ekspert H. Haljaste üle (VI kd, tl 5

pöördel-7 pöördel) ning ekspert jäi kirjalikult antud arvamuse juurde. Kohtuistungi protokollist

nähtuvalt pooled taotlust kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramiseks ei esitanud.

Samuti ei pidanud maakohus omal algatusel kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi

määramist vajalikuks. Eelnevast järeldub, et riiklikult tunnustatud ekspert H. Haljaste arvamus

oli usaldusväärne ning selles puudusid vasturääkivused ja ebaselgused, mis oleks tinginud

vajaduse määrata kordusekspertiis. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et

kuigi TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu,

on õiguskirjanduses leitud, et kohtu poolt määratud ekspertiis on harilikult kaalukam asjatundja

arvamusest või tunnistaja ütlusest (vt Kõve. V, Järvekülg. I, Tsiviilkohtupidamise seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. § 232 komm 3.6.2.).

Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et riiklikult tunnustatud ekspert H. Haljaste

arvamus kinnisasja turuväärtuse kohta 14.04.2009 seisuga on usaldusväärne. Muu hulgas

nähtub eksperthinnangust, et enne arvamuse andmist analüüsid ekspert ca 90 tehingut antud

piirkonnast, mis toimusid aastatel 2008-2009 ning hõlmasid hoonestatud äri- ja tootmismaad.

Lisaks nähtub arvamusest, et perioodil 2008-2009 võõrandati võrreldava suurusega hoonetega

kinnistuid kokku 18. Kinnistu ülevaatuse käigus kuulas ekspert ära omaniku esindaja

O. Vommi ja rentniku esindaja V. Johansoni selgitused ning märkis, et teostatud parenduste

mõju vara väärtusele on oluliselt väiksem hindamistulemuste täpsusklassist. Maakohtu istungil

07.11.2017 kinnitas ekspert muu hulgas ka seda, et kinnistul asuvad hooned olid

kasutuskõlblikud ning ta tutvus enne arvamuse andmist kohtutoimiku materjalidega, millised

saadeti talle digikujul. Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa

olla usaldusväärne eksperdi arvamus, kui ekspert ei ole tutvunud ekspertiisi koostamisel

kohtutoimikuga ega selgitanud välja kinnistul asuvate hoonete kasutamiskõlblikkust.

Eksperdi arvamuse usaldusväärsust kinnitavad ka teised tõendid, sh eelnevalt märgitud

kinnisvarafirma Arco Vara hinnang ning kinnistusraamatu väljavõte (I kd, tl 62-63), millest

nähtuvalt oli XX kinnistu koormatud kuni 03.03.2009 hüpoteegiga summas 1 300 000 krooni

(ca 83 000 eurot) AS Eesti Ühispank kasuks.

Kostjate seisukoht, et eksperdi arvamus ei ole usaldusväärne, on paljasõnaline. Eelnevat

kinnitab ka asjaolu, et maakohtu menetluse kestel ei esitanud kostjad taotluse kordusekspertiisi

või täiendava ekspertiisi läbiviimiseks.

Asja materjalidest nähtuvalt müüdi vaidlusalune kinnistu kohtutäituri korraldatud

enampakkumise käigus 23.08.2017 hinnaga 41 396,71 eurot (käibemaksuta 34 497,26 eurot, V

kd, tl 158-169). Maakohus nõustus kostjate seisukohaga, et nimetatud müügitehingu hind seab

kahtluse alla eksperdi arvamuse kinnistu turuhinna kohta. Samas nähtub Kaevuri Kinnisvara

OÜ (ostja) majandusaasta aruandest, et 23.08.2017 müügileping ei sisaldanud endas kõiki

müüja ja ostja vahelisi kokkuleppeid. Kaevuri Kinnisvara OÜ majandusaasta (27.07.2017 kuni

30.08.2018) aruande kohaselt võttis ostja kohustuse tasuda müüja eest kolmandale isikule

47 009,64 eurot mille täitmist tagas 62 009,64 euro suurune hüpoteek OÜ Vipodeklarant

kasuks. Lisaks nähtub ringkonnakohtule 26.09.2018 esitatud tõenditest, et 47 009,64 eurot on

ostja poolt OÜ-le Vipodeklarant üle kantud ning hüpoteek kinnistusraamatust kustutatud. Veel

nähtub Kaevuri Kinnisvara OÜ majandusaasta aruandest, et ostja lõpetas ostetud kinnistut

koormanud üürilepingu ja tasus üürnikule hüvitist 9000 eurot. Seega tasus Kaevuri Kinnisvara

OÜ vaidlusaluse kinnistu eest 81 506,90 eurot (ilma käibemaksuta) ning põhjendamatu on

maakohtu (ja kostjate) tuginemine 23.08.2017 müügilepingus kajastatud hinnale. Siinjuures on

ebaõige maakohtu (ja kostjate) seisukoht, et ekspert H. Haljaste kohtuistungil antud selgituse

kohaselt ei saanud kinnistu hind 2009. a olla suurem selle hinnast tänasel päeval (2017. a).

Eksperdi selgituse kohaselt (V kd, tl 7 pöördel) ei ole äärepiirkondade hinnad taastunud nii

nagu suurtes linnades, kuna äärepiirkondade hinnad ei langenud nii palju. Samas märkis

ekspert, et tema selgitus ei põhine analüüsil. Seega ei puuduta eksperdi selgitus vaidlusalust

kinnisasja ning kuna ekspert jäi kohtuistungil kirjalikult antud arvamuse juurde, siis ei saa ka

väita, et kinnistu hind ei saanud olla 2009. a suurem kui 2017. a.

Maakohtu otsuse põhjendava osa p-des 38 ja 39 esitatud seisukohad ei ole õiged.

Eksperthinnangu kohaselt vaatas ekspert kinnistu üle 19.11.2015 ning kuulas ära omaniku

esindaja O. Vommi ja rentniku esindaja V. Johansoni. Sellest järelduvalt ei ole tähendust

maakohtu poolt viidatud OÜ Ida MV-Metall ühepoolsetel korraldustel (II kd tl 29, 30) kinnistu

maksumuse kohta seisuga 31.12.2013 ja seisuga 31.12.2013. Pealegi ei ole korraldustel

märgitud renoveerimiskulude kohta kostjad tõendeid esitanud. Maakohtu poolt viidatud

23.01.2015 tõend (II kd, tl 101) ei tõenda samuti kinnistule kulutuste tegemist OÜ Ida MV-

Metall poolt. Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et kostjate poolt 20.02.2015

esitatud fotod ei lükka ümber eksperdi arvamust kinnistu turuväärtuse kohta 2009. a.

Eksperdi arvamuse kohaselt on prognoositav müügiperioodi pikkus hinnatud turuväärtuse

juures kuni 18 kuud. Kohtuistungil selgitas ekspert, et oluliselt lühema müügiperioodi korral

kinnistu hind langeb. Kuna kostjatel puudus vajadus kinnistut oluliselt lühema ajaga müüa, siis

lähtub ringkonnakohus eksperdi poolt arvamuses antud kinnistu hinnast.

13.3. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-des 13.1 ja 13.2 kostjate poolt ÄS §-s 315

ja §-s 327 sätestatud kohustuste rikkumise, s.o XX kinnistu võõrandamise oluliselt alla

turuhinna, mis põhjustas võlgnikule kahju. Seega on kostjate tegevus põhjuslikus seoses

võlgnikule kahju tekkimisega.

Hageja lähtus kahju suuruse arvestamisel kinnistu turuhinnast 100 000 eurot, millest arvestas

maha 14.04.2009 müügilepingu alusel saadud 15 977,9 eurot. Sellest tulenevalt on hageja

kahjunõude suurus 84 002,08 eurot (V kd, tl 87). Seega arvestas hageja kahju VÕS § 127 lg 1

järgi.

Asja materjalide kohaselt müüs Ida MV-Metall OÜ XX kinnistu 23.08.2017 Kaevuri

Kinnisvara OÜ-le. Nimetatud müügilepingu alusel on OÜ Vipodeklarant saanud

põhivõlgnevuse katteks 15 000 eurot (VI kd, tl 22) ja 47 009,64 eurot (26.09.2018

menetlusdokumendi lisa nr 3), kokku 62 009,64 eurot ning selle tagajärjel on kustutatud XX

kinnistule OÜ Vipodeklarant kasuks seatud hüpoteek summas 62 009,64 eurot. Nimetatud

asjaolusid ei ole menetlusosalised vaidlustanud.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

23.08.2017 müüdi kinnistu täitemenetluses, selle tulemusel rahuldati OÜ Vipodeklarant nõue

Ida MV-Metall OÜ vastu ning OÜ Vipodeklarant sai müügist kokku 62 009,64 eurot. Tegemist

on sama nõudega, mida OÜ Vipodeklarant omab võlgniku pankrotimenetluses. Samal määral

oleks OÜ Vipodeklarant nõue saanud rahuldatud ka siis, kui 14.04.2009 tehingut ei oleks

toimunud, kinnistu oleks kuulunud pankrotivarasse ning müügi oleks korraldanud

pankrotihaldur. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

Seetõttu tuleb hageja kahjunõuet vähendada 62 009,64 euro võrra, s.o ulatuses, milles hageja

nõue on menetluse kestel rahuldatud, ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 21 992,44

eurot (84 002,08-62 009,64).

14. Hagiavalduse esitas maakohtule 31.03.2014 OÜ Vipodeklarant, kes palus mõista

T. Maksimovalt, O. Vommilt, A. Kopõlovalt ja S. Jodalt solidaarselt välja kahjuhüvitis

84 002,08 eurot OÜ TAO MV kasuks (I kd, tl 16).

Riigikohtu 27.03.2017 määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2016 määrus ja Viru

Maakohtu 27.07.2016 määrus osas, millega kohtud jätsid läbi vaatamata OÜ Vipodeklarant

hagi T. Maksimova, O. Vommi, A. Kopõlova ja S. Joda vastu 84 002,08 suuruse kahjuhüvitise

ja viivise väljamõistmiseks OÜ TAO MV (pankrotis) kasuks ning tühistatud osas saadeti asi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Riigikohus märkis eelnimetatud määruses muu hulgas, et pankrotihalduril on õigus astuda

pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist hageja asemel ka sellisesse menetlusse, milles

menetletakse võlausaldaja hagi, millega võlausaldaja nõuab võlgnikult äriühingu juhtorgani

liikmetelt kahju hüvitamist äriühingule. Kui pankrotihaldur menetlusse ei astu, on hagejal

võlausaldajana õigus menetlust jätkata ja tema esitatud hagi ei muutu võlgniku pankroti

väljakuulutamisega õiguslikult perspektiivituks.

Hageja taotluse alusel asendas maakohtus 18.07.2017 kohtuistungil senise hageja OÜ

Vipodeklarant OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduriga.

Eelnevast tulenevalt ei ole õige kostjate 3 ja 4 10.10.2017 menetlusdokumendis esitatud

seisukoht, et hageja on põhjendamatult jätnud kasutamata võimaluse esitada tagasivõitmise

hagi PankrS § 116 lg 1 järgi.

15. Hageja palus mõista kostjatelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi menetlusse võtmisele järgnevast 31 päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus võttis hagi menetlusse 21.04.2014 (I kd, tl 177). Lisaks arvestab ringkonnakohus

sellega, et hagejale on hüvitatud 04.09.2017 15 000 eurot ja 11.04.2018 47 009,64 eurot ning

12.04.2018 seisuga on võlgnevuse jääk 21 992,44 eurot.

Viivise võlgnevus alates 22.05.2014-04.09.2017 on 22 261,53 eurot, alates 05.09.2017-

11.04.2018 on 3312,1 eurot ja alates 12.04.2018 kuni 05.11.2018 on 1002,61 eurot, kokku

26 576,24 eurot (vt viivisekalkulaator)

Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise katteks 21 992,44

eurot, viivise katteks 05.11.2018 seisuga 26 576,24 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt 21 992,44

eurot alates 06.11.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.

OÜ Vipodeklarant apellatsioonkaebus.

16. OÜ Vipodeklarant ja OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri 18.08.2017 taotluse (V kd,

tl 96) alusel asendas maakohus senise hageja OÜ Vipodeklarant OÜ TAO MV (pankrotis)

pankrotihalduriga.

Lisaks nähtub 18.08.2017 taotlusest, et OÜ Vipodeklarant loobus alternatiivsest nõudest

(kahjuhüvitise väljamõistmisest OÜ Vipodeklarant kasuks) ning palus end menetlusest

kõrvaldada seoses hageja asendamisega. 18.07.2017 kohtuistungi protokolli kohaselt (V kd, tl

65 pöördel) otsustas maakohus lahendada nimetatud taotluse lõpplahendis.

07.11.2017 kohtuistungi protokollist (VI kd, tl 1-2) nähtub, et OÜ Vipodeklarant lepinguline

esindaja kinnitas veelkordselt, et OÜ Vipodeklarant loobus alternatiivsest nõudest ja palus teda

menetlusest kõrvaldada. Kostjad 1, 2, 3 ja 4 loobumisele vastu ei vaielnud. Veel nähtub

kohtuistungi protokollist, et maakohus võttis loobumise vastu ning otsustas teha selle kohta

eraldi määruse või lahendada taotlused kohtulahendiga.

Maakohus lahendas OÜ Vipodeklarant 07.03.2018 taotlused kohtuotsusega ning kohtuotsuse

resolutsiooni p 2 kohaselt maakohus otsustas: “Lõpetada menetlus OÜ Vipodeklarant hagis,

kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.“

Arvestades hageja eelmärgitud taotlust ja kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitut, on

arusaadav, et põhinõude osas jätkas hagejana menetlust OÜ TAO MV (pankrotis)

pankrotihaldur ning OÜ Vipodeklarant osas on menetlus lõpetatud seoses alternatiivnõudest

loobumise ja hageja asendamisega.

Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu apellatsioonkaebus osas, milles leitakse, et maakohus on

põhjendamatult lõpetanud menetluse OÜ Vipodeklarant hagis seoses hagist loobumisega.

Ringkonnakohus märgib, et ka OÜ Vipodeklarant taotluse lahendamine alles 07.03.2018

kohtuotsuses ei anna aluse apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

17. Apellatsioonkaebus on põhjendatud aga osas, milles maakohus jättis TsMS § 168 lg 4 alusel

menetluskuludest 90% OÜ Vipodeklarant kanda.

OÜ Vipodeklarant esitas maakohtule hagi enne OÜ TAO MV pankroti väljakuulutamist ja

nõudis kahjuhüvitise väljamõistmist OÜ TAO MV kasuks (I kd, tl 6). Riigikohtu 27.03.2017

määruses esitatud seisukohtade alusel lubas maakohus astuda hagejana menetlusse OÜ TAO

MV (pankrotis) pankrotihalduril ning OÜ Vipodeklarant taotluse alusel menetlus tema suhtes

loobumise tõttu lõpetati. Menetlus jätkus maakohtus OÜ Vipodeklarant esitatud nõude osas, st

maakohus menetles sama nõuet, mille ta oli menetlusse võtnud 21.04.2014. Seega ei ole

tegemist TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud olukorraga ning menetluskulude jaotusel tuleb lähtuda

TsMS § 163 lg-st 1.

Kuna ringkonnakohus rahuldas hageja nõude ca 26% ulatuses (21 992,44 eurot 84 002,08-st

eurost), siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 74% ulatuses solidaarselt

OÜ Vipodeklarant ja TAO MV OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kanda ning 26% ulatuses

solidaarselt kostjate 1-4 kanda.

Ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel muu hulgas sellega, et

vaidlusalusele kinnisasjale oli 16.01.2014 (s.o enne hagi esitamist) seatud hüpoteek OÜ

Vipodeklarant kasuks ning nõude osaline rahuldamine toimus menetluse kestel nimetatud

hüpoteegi realiseerimise teel.

18. Menetluskulud ringkonnakohtus, mis on seotud OÜ TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri

apellatsioonkaebusega, jäävad 74% ulatuses solidaarselt OÜ Vipodeklarant ja OÜ TAO MV

(pankrotis) pankrotihalduri kanda ning 26% ulatuses solidaarselt kostjate 1-4 kanda.

OÜ Vipodeklarant vaidlustas maakohtu otsuse seonduvalt menetluskulude jaotusega. TsMS

§ 178 lg 4 alusel jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes, mis on seotud OÜ

Vipodeklarant apellatsioonkaebusega, poolte endi kanda.

Kuna ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude

jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2

sätestatud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 lahend nr 3-2-1-142-15).

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja