Legislator Case Law & Legislation
1-17-9010/28 AI generated

1-17-9010/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-17-9010/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust. Kohus määras, et ülejäänud osa vangistusest ei pöörata täitmisele tingimusel, et

Legislator headnote

AI generated

1-17-9010/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust. Kohus määras, et ülejäänud osa vangistusest ei pöörata täitmisele tingimusel, et

Keywords

AI generated
untimely advance on costs duress by threat substantive defects untimely notification of defects changed financial circumstances formal defect
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

05. november 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-9010

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Timo Aleksandrini vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Timo Aleksandrin, isikukood 38703302230, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub

Karistuse kandmise algus 14.05.2018 ja lõpp 14.11.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

15.10.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Timo Aleksandrin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Timo Aleksandrinile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 02.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9010 tunnistati

Timo Aleksandrin süüdi KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ning KarS §

64 lg 1, 3 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta

vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud

vangistust. Kohus määras, et ülejäänud osa vangistusest ei pöörata täitmisele tingimusel, et

Timo Aleksandrin ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kohustusi ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5, 8 sätestatud kohustusi:

mitte tarvitada alkoholi, asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala

jooksul pärast vanglast vabanemist, alluma psühhiaatrilisele ravile (mitte vähem kui 21 päeva)

ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutud sotsiaalprogrammis. Kohus luges Timo

Aleksandrini katseaja alguseks 02.10.2017. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.03.2018

määrusega kriminaalasjas nr 1-17-9010 pöörati Timo Aleksandrinile Viru Maakohtu

02.10.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust täitmisele. Kohus luges

Timo Aleksandrini karistuse kandmise alguseks tema karistuse kandmisele asumise aja.

Kohtumäärus jõustus 12.04.2018.

Viru Vangla esitas 10.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Timo Aleksandrini

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades uue kuriteo toime panemise tõenäosust, ei toeta Timo Aleksandrini

ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Timo Aleksandrini

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Timo Aleksandrini ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

15.10.2018 kohtuistungil selgitas Timo Aleksandrin elukoha kohta, et kui ta saaks endale

töökoha ning saaks üüri maksta, siis tal oleks võimalus asuda elama ema juurde. Alkoholi

tarvitamise kohustuse rikkumise kohta avaldas Timo Aleksandrin, et alkoholijoobes läks

kriminaalhooldusesse elukaaslase tõttu. Ta ütles enda elukaaslasele, et temaga koos elamise

asemel oleks ta enne valmis minema vanglasse. Ta läbiks hea meelega ennetähtaegse

vabanemise korral mõne kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi, sest

vangla ei ole talle lühikese karistusaja tõttu sotsiaalprogramme võimaldanud. Timo Aleksandrin

lisab, et ennetähtaegse vabanemise korral läheks ta otse arestimajja, sest temale mõistetud

rahatrahv on asendatud arestiga ning üks kohtuasi seoses rahatrahvi asendamisega on veel ees.

Timo Aleksandrin selgitab, et tal oleks hea meel käia kriminaalhooldaja juures ennast

märkimas. Kolmandat korda ta vanglasse tulla ei taha, ta hoiaks eemale.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Timo Aleksandrin ei kuulu vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamisele.

Lühikese karistusaja tõttu Timo Aleksandrinile individuaalset täitmiskava ei koostatud. Samas

väärib

tunnustust,

et

kinnipeetav

on

väljendanud

ise

valmisolekut

osaleda

kriminaalhooldusametniku poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Ka ei ole kohtul Timo

Aleksandrini käitumisele vangistuse jooksul midagi ette heita. Kinnipeetava iseloomustusest

nähtub, et Timo Aleksandrinit ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Tema

käitumine vanglas on olnud nõuetele vastav ning ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole

esinenud. Kohtu hinnangul viitab kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal, et isikul on

motivatsiooni muutuda.

Timo Aleksandrin elas enne vangistust ema korteris, kuid vangla materjalidest nähtub, et Timo

Aleksandrini ema ei ole enam nõus oma poega korterisse lubama, kuna poeg tekitas ema

korteris elades palju probleeme. Timo Aleksandrin ise on avaldanud, et tema ema on valmis

teda enda juurde elama võtma, kui ta leiaks endale töökoha ning aitaks üüri maksta.

Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tal vabanemisjärgselt võimalus pöörduda eluaseme

saamiseks ka Jõhvi Linnavalitsuse poole või pöörduda xxxx majutusteenuse saamiseks, kuid

käesolevaks ajaks ei ole kohtule esitatud mingit konkreetset teavet kindla vabanemisjärgse

elukoha kohta. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses võivad mõjutada võlgnevused (Täitise

andmetel on Timo Aleksandrinil võlgasid 11 836,27 eurot). Ka ei nähtu, et kinnipeetaval oleks

olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis parandaks isiku toimetulekut vabaduses

ning vähendaks isiku ohtlikkust ühiskonnas. Kuivõrd Timo Aleksandrin on varasemalt

tunnistanud, et suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, siis võib suurendada isiku

riskikäitumist vabaduses ka kriminaalkorras karistatud isikutega edasi suhtlemine. Eelnevalt

märgitud asjaolusid kogumis hinnates ei saa aga kohus asuda kuidagi seisukohale, et

kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid Timo Aleksandrini ennetähtaegset

vabastamist.

Kinnipeetava varasem elukäik viitab, et Timo Aleksandrini näol on tegemist süstemaatilise

õigusrikkujaga. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut karistatud kriminaalkorras 3-l korral ning

teda on ka korduvalt väärteokorras karistatud. Viru Maakohtu 02.10.2017 otsusega mõisteti

Timo Aleksandrinile liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6

kuud vangistust ning ülejäänud 6 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata muuhulgas

tingimusel, et isik täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Reaalne

vanglakaristus ning käitumiskontroll isikut õiguskuulekale teele ei suunanud, sest isik näitas

käitumiskontrolli ajal oma käitumisega, et ta ei ole võimeline täitma käitumiskontrolliga

kaasnevat kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati temale mõistetud karistus

täitmisele. Kohtu hinnangul viitab ebaõnnestunud kriminaalhooldus tõsiasjale, et järjekordse

kriminaalhoolduse edukas läbimine on pigem ebatõenäoline. Kuivõrd isik on kõik kuriteod

pannud toime alkoholijoobes, siis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka asjaolu, et

kinnipeetaval on motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest vabaneda nõrk. Alkoholi tarvitamine

võib aga oluliselt mõjutada isiku õiguskuulekust vabaduses. Kõike eeltoodut arvesse võttes

asub kohus seisukohale, et Timo Aleksandrini puhul on uute kuritegude aset leidmise tõenäosus

liiga suur. Ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei soodusta käesoleval juhul isiku

vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Timo Aleksandrini vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamisega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp