Legislator Case Law & Legislation
1-17-5756/26 AI generated

1-17-5756/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-5756/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-17-5756

Legislator headnote

AI generated

1-17-5756/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-17-5756

Keywords

AI generated
inadmissibility of the application inadmissibility of legal aid request insufficient substantiation of appeal suspension of visa refusal refusal under eea agreement inadmissibility of costs appeal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-5756

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-5756

Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi J.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, § 214 lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav J.U (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Jätta J.U apellatsioon Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018. a otsuse peale läbi

vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 15. oktoobri 2018. a otsusega tunnistati J.U kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks KarS § 214 lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 4 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 15 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4, § 74 lg 1, 2, 5 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust algusega 08.07.2018. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui J.U

5 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 9 ettenähtud kohustust. Tõkend – vahistamine jätta 1(3)

1-17-5756 muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud 6-kuulise vangistuse alguseks lugeda 08.07.2018.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti J.U-lt riigi tuludesse välja sundraha 1 250 eurot ja kaitsjatasu menetluses kokku 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud

menetluskulud kokku summas 2000 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. 26. oktoobril 2018 esitas J.U apellatsiooni, milles palub jätta menetluskulud riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et J.U apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11. veebruari 2016. a määruses nr 3-1-1-7-16

seisukohale, et 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu

peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii

kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude

hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi

hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus

individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida

kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb

kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

7. Apellatsioonis, mille on esitanud J.U , ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb J.U kaebus jätta läbi vaatamata. 2(3)

1-17-5756

8. Kriminaalasjas on J.U, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 15.

oktoobril 2018 (kd 3 tl 63-65), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad

menetluskulud absoluutsummana. J.U nõustus tasumisele kuuluvate

menetluskuludega. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise

individualiseerimises. J.U kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 3 tl 65). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J.U kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, sh menetluskuludest ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (kd 3 tl 70 pöördel). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus J.U apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)