1-18-721/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 5. november

2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-721 Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid B.B vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Kinnipeetav B.B. Isikukood: XXX; viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas (karistuse kandmise algus 12. märts 2018 ja lõpp 22. november 2019) Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova (kirjalik seisukoht) Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg kaugkohtuistung, 29. oktoober 2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada B.B temale Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2018 otsusega

kriminaalasjas nr 1-18-721 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. B.B-le katseaeg kuni 22. novembrini 2019. Katseaeg hakkab kulgema Määrata käesoleva määruse jõustumisest.

3.

Allutada B.B katseajaks käitumiskontrollile.

4. B.B -des 1 6 Käitumiskontrolli raames kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p – toodud kontrollnõudeid. B.B peab: 4.1. elama xxxxxxxxxxxxxx;

4.2. kriminaalhooldusosakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele; 4.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 4.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

5. Keelata B.B KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi

tarvitamine ja kohustada B.B läbima sotsiaalprogramm, mis on suunatud

alkoholist tulenevate riskide maandamisele või B.B liikluskäitumise parandamisele.

6. KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutada B.B elektroonilisele valvele 2

kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade B.B

keha külge kinnitatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. B.B tunnistati Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18- 721 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda eelvangistuses viibitud vangistusega üks aasta ja kolm kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

aeg 28.–29. jaanuar 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti B.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17. märtsi 2017 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, st 5 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra ja mõisteti B.B liitkaristuseks üks

aasta kaheksa kuud ja kümme päeva vangistust. B.B kohustati ilmuma vangistust kandma kohtu teatatud ajal ja kohta. B.B vangistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema vanglasse saabumisest.

2. Tartu Maakohus saatis 15. veebruaril 2018 B.B-le teatise, milles kohustas B.B ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse hiljemalt 5. märtsil 2018. Et B.B selleks ajaks Tartu Vanglasse karistust kandma ei ilmunud - ja , tegi Tartu Vangla 6. märtsil 2018 Politsei Piirivalveameti Lõuna prefektuurile taotluse B.B sundtoomiseks vanglasse. B.B ilmus Tartu Vanglasse karistust kandma 12. märtsil 2018. Seega algas B.B karistuse kandmise aeg 12. märtsil 2018 ja see lõpeb 22. novembril 2019.

3. 5. oktoobril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid B.B

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.

4. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

5. Vangla hinnangul seisneb B.B ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, millega ta võib põhjustada avarii. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui ta on tarvitanud alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 28%.

6. B.B on kriminaalkorras karistatud neljal korral. B.B kannab esimest vangistust. Ta

kannab praegu karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Ka varem on teda karistatud samalaadsete kuritegude eest. Kuritegude

3

muster kordub ja kuritegude soodustegurid on impulsiivne käitumine, alkoholi tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus.

7. B.B töötas ajavahemikul 4. juuni 2018 kuni 4. juuli 2018 Tartu Vangla majandustöödel.

8. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

9. B.B on võimalik vabanemisel asuda elama oma isale kuuluvas kahekorruselises kaheksa toaga eramus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eramus on radiaatorsüsteem keldis asuva katla baasil.

Maja on ruumikas, avar ja avatud planeeringuga. Seal on tagatud tehnilised tingimused

elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Eramu omanik kinnipeetava isa ja eramus elavad

kinnipeetava vanaema ja õde on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme

paigaldamiseks. Vabanemisel on B.B võimalik tööle asuda metstöödega tegelevas ettevõttes . B.B vabanemine elektroonilise valve alla ei takista tema töötamist, sest D. O. tööobjektide asukohad saab nädala lõikes täpselt määratleda. juhataja ja omaniku sõnul D. O. on tal B.B-ga pikaajalised sõprussuhted. B.B üldine majanduslik toimetulek on hea.

10. Kinnipeetava lähimasse sotsiaalsesse võrgustikku äsja leitud tüdruksõber, paar-kolm sõpra, isa, vanaema ja õde. Eriti lähedased on B.B suhted oma õega. Oma emaga pole ta suhelnud viimased üheksa aastat. B.B suhtleb oma tüdruksõbraga igapäevaselt ja viimane toetab teda.

B.B tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, need aga ei avalda küll süüdimõistetule negatiivset mõju.

11. B.B on karistatud neljal korral joobes juhtimise eest. B.B sõnul tarvitab ta sõpradega alkoholi umbes kord kuus ja nädalavahetusel ta saunaõhtul mõne pudeli õlut. joob Ta peab alkoholi tarbimist mõistlikuks ja kinnitab, et alkoholi ei mõjuta suhteid, töötamist või igapäevaelu. Tal on heatasemelised sotsiaalsed oskused ja hea arutlemisoskus. Korduv joobes juhtimine viitab B.B impulsiivsusele ja vähesele probleemilahendusoskusele ning näitab, et varasem tingimisi karistus ja üldkasulik töö ei ole olnud piisavad, et ta mõtleks oma tegude

tagajärgedele või peaks enda elus läbi viima. muutustele, mis ta B.B on rikkunud üldkasuliku töö nõudeid. Vangistuse ajal on ta näidanud tahet muutuseks. Ta uurib pidevalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening kohta, mis näitab, et ta on huvitatud programmi läbimisest. B.B on määratud osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja ta alustab programmiga 21. septembril 2018. Ta soovib elada seadusekuulekalt ja saada oma elu korda.

12. Kriminaalhooldusametnik leidis, et B.B-le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 22. novembrini 2019. Elektrooniline valve tuleb talle

määrata kaheks kuuks. B.B tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada osalema sotsiaalprogrammis. Kuna B.B on kõik oma kuriteod sooritanud alkoholijoobes,

on täielik loobumine alkoholist eelduseks tema edasisele seadusekuulekale eluviisile.

Osalemine sotsiaalprogrammis parandab B.B sotsiaalseid oskusi, kujundab tema väärtushinnanguid ja aitab kaasa õiguskuulekate hoiakute kinnistamisele.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

13. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule

oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

4

14. Kinnipeetav ütles kohtuistungil järgmist. T

a soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta on hakanud vanglas lugema ja sporti tegema. Ta ei ole suuteline alkoholi tarvitades piiri pidama, mistõttu soovib ta alkoholist täielikult loobuda.

Kohtu seisukoht

15. Kohus vabastab B.B vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.

16. B.B kannab karistust KarS § 329, § 424 ja § 424 lg 2 järgi, mis on oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod. KarS § 76 lg 1 p 1 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem

kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve

kohaldamisega. Ka peavad olema täidetud Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruses

„Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise

tingimused. B.B on temale mõistetud ühe aasta kaheksa kuu ja kümne päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui seitse kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. B.B on andnud

kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu isale kuuluvas eramus on võimalik valvet läbi viia ning viimati nimetatu on vajaliku nõusoleku andnud. Eramus elavad ka kinnipeetava õde ja

vanaema, kes samuti on B.B eramusse tulekuga nõus. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

17. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda

(RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis

loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg (VangS) -st

1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just

uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv KarS § 871 lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele

seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p 20. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.

18. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks

vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – – ja vastupidi (Stree/Kinzig

Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch, 29. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch, 63. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud

kuritegude põhjal. B.B mootorsõiduki purjuspäi juhtimisi. Need on pannud toime

5

abstraktsed ohudeliktid on keskmisest kergemad kuriteod. B.B See tähendab seda, et

vabastamine ei eelda väga väikest retsidiivsusohtu. Tõsi, see oht ei saa olla ka ülearu suur.

Kohtu hinnangul on küllaltki tõenäoline, et

B.B ei hakka vabaduses kuritegusid toime panema – või vähemasti ei hakka ta seda tegema eeldatavasti ca aasta kestva katseaja kestel.

19. B.B puhul on üks uute kuritegude ohu allikas: alkohol. Kui kinnipeetav suudab kaine olla, on kuritegude toimepanemise tõenäosus tema eelnevat elu silmas pidades nullilähedane. Kindlasti ei ole välistatud, et B.B hakkab vabaduses uuesti alkoholi tarvitama. See aga ei saa lähtuvalt ülal öeldust automaatselt väärata tema vabastamist.

20. Kõigepealt kõneleb B.B kasuks see, et tal on kindel elukoht ja lähedased inimesed: selline stabiilne elukeskkond annab aluse eeldada, et B.B hakkab elama õiguskuulekalt. Ka

on positiivne see, et B.B saab hakata tööd tegema: töö tegemine vähendab esiteks

jõudeaega, mis võiks muidu kuluda joomisele, ja teiseks annab see B.B elule kindla

struktuuri, mille olemasolu võib süüdimõistetut alkoholist eemal hoida. Tõsi, käesolevas punktis öeldu kuigivõrd kaalukas ei ole, sest kindel elukoht, lähedaste toetus ja töö on B.B

olnud ennegi, aga need ei ole B.B kuritegudest eemal hoidnud.

21. Positiivse retsidiivsusprognoosi jaoks on e B.B ei ole varem eskätt oluline see, et vangistust kandnud. Seega võib juba ainuüksi seetõttu loota, et tema puhul õnnestus täita VangS § 6 lg s 1 sätestatud eesmärk: B.B suunati õiguskuulekale teele. Et see lootus pole üksnes -

teoreetiline, kinnitab see, kuidas on B.B vanglas olles Kinnipeetav käitunud. läbis

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“: on võimalik, et see programm andis talle mõningaid teadmisi selle kohta, kuidas alkoholist hoiduda. B.B sõnul on ta hakanud vanglas lugema ja sporti tegema. Ei saa eos eeldada, et B.B selle kohta valetas: on võimalik, et ta tõepoolest on nende kahe harrastusega tegelema hakanud. Kui see nii on, suurendab see tema edaspidise õiguskuuleka elu tõenäosust, sest struktureeritud tegevused võivad teda alkoholist eemal hoida.

22. Eelöeldu tähen kohus vabastab B.B ennetähtaegselt dab seda, et .

23. KarS § 76 lg 5 ls 1 alusel tuleb B.B-le määrata kuni 22. novembrini 2019 kestev katseaeg. KarS § 76 lg 5 ls 2 alusel allutab kohus käitum B.B katseajaks iskontrollile.

24. Süüdimõistetule tuleb KarS § 75 lg 2 alusel panna mitu lisakohustust.

25. Kohus keelab B.B KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise. B.B retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav.

26. B.B tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada osalema sotsiaalprogrammis, mis on

suunatud alkoholist tulenevate riskide maandamisele või B.B liikluskäitumise parandamisele. Konkreetse programmi valib kriminaalhooldaja.

27. Viimaks allutab kohus B.B KarS § 75 lg 2 p 9 alusel ka elektroonilisele valvele. Kohus

määrab KarS § 75

1

lg 3 alusel elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud. See lühike tähtaeg on

põhjendatav sellega, et B.B-st lähtuv uute kuritegude oht on võrdlemisi madal ja temalt kardetavad kuriteod on kerget laadi. Vastavalt KarS § 751 -le 4 hakkab elektroonilise valve lg tähtaeg kulgema päevast, elektroonilise valve seade süüdlase keha külge mil kinnitatakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik