4-18-2663/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril 2018.a. Tallinn (Tallinna. kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-2663 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

O.E isikukood XXX elukoht xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 30.04 menetluse .2018.a. üld otsus väärteoasjas nr. 2302,18,000027.

Asja läbivaatamise kuupäev 17.septembril 2018.a. Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja O.E ,kaitsja Birgit Sisask, - kohtuvä lise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Jaak Paju.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1 § 57 lg 1 p 3, VTMS § § 133 ,

132 p 1, -135, kohus

otsustas:

O.E kaebus rahuldamata. Jätta

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

30.04.2018.a. . üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18,000 jätta muutmata

Määratud rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE

701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185049785.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 05. novembril 2018.a. alates kella 12.00 .

Asjaolud

04.04.2018.a. koostas Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskus korrakaitsebüroo

väärteomenetleja väärteoprotokolli selle kohta, et O.E

02.01.2018.a. kell 20.10 ajal juhtis

mootorsõidukit , registreerimismärgiga xxx xxx Harju maakonnas Tallinnas .ristmikul ,foori xxx keelava punase tulega ei jäänud seisma stoppjoone ees, vaid sõitis välja ristmikule ning otsa paremalt liikunud sõiduautole Xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju R E ja H L ning tervisekahjustused K L.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.04.2018.a. 02,18,000027 Riina E otsuse alusel väärteoasjas 23 määrati

liiklusseaduse § 22 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot.

3 lg.1

Kaebuse sisu.

Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning leiab, et Liiklusseaduse §

223 lg.1 väärteokoosseis tema käitumises puudub ning väärteomenetlus tuleb tema suhtes lõpetada.Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud LS § 58 lg.3 rikkumisena, millega pandi toime LS § 223 lg. s 1 sätestatud tegu. LS § 58 lg.3 kohaldamise eelduseks on -

reguleeritud ristmiku olemasolu. Teo toimepanemise koht on Tallinnas Xxx pst. ja Xxx tn. ristmik. LS § 2 p.68 järgi on ristmik reguleeritav, kui liiklejate järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded, muul juhul on ristmik reguleerimata. Kaebaja väitel ei ole Xxx pst. ja Xxx tn. ristmik reguleeritud ristmik LS § 2 p.68 tähenduses, sest antud ristmikul reguleerib foorituli ainult Xxx pst. liiklust ega määra kõrvalteelt s.o. Xxx ja x tn. tulevate liiklejate Xx

ristmiku ületamis järjekorda. Sealt tulijate õigusi kohustusi reguleerib „anna teed“ e -

liiklusmärk. tänaval liikleja peab Xxx ja M. Xxx Xxx pst.-l olevale liiklejale teed andma sõltumata sellest, kas pst. on parajasti lubav või keelav tuli fooris. Samuti tuleneb LS § 57 Xxx lg.st 1, mis reguleerib sõitmist reguleerimata ristmikul, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Kaebaja väitel ei ole tema liiklusõnnetust põhjustanud.

Liiklusõnnetus oleks R. objektiivselt omistatav, kui ta loonuks relevantse ohu või E suurendanud seda ohtu, mis realiseerus koosseisupärases tagajärjes.

Vaatlusalusel ristmikul kaitseb punane foorituli ülekäigurajal olevaid jalakäijaid, mitte aga kõrvalteelt peateele liikujaid, kellel on kohustus juhinduda absoluutsest „anna teed“ märgist.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-23-13 seisukohal, et lisaks teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose olemasolule on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes.

Menetlus kohtus.

Kaebuse esitaja ja kaitsja d kohtus esitatud kaebuse juurde. Kaebaja ei ole Liiklusseaduse jäi § 223 lg.1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist toime pannud ,väärteokoosseis tema käitumises puudub ning väärteomenetlus tuleb tema suhtes lõpetada. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud LS § 58 lg.3 rikkumisena ,selles on kohtuväline menetleja vääral seisukohal. Kohtuistungil väitis kaebaja O.E, et talle põles valgusfooris roheline tuli , tema ületas ristmiku sujuvalt, kui kõrvalteelt sõitis talle ette teine sõiduk. Antud lõigul on Xxx puiestee kerge pöördega paremale.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Tegemist oli ohtliku liiklusseaduse sätte rikkumisega. Menetlusalusele isik on olnud tähelepanematu ja sõitnud ristmikule keelava punase tulega. Kohtuvälise menetleja esindajale jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku kaitsja Xxx pst. ja Xxx väide, et tänava ristmik ei ole reguleeritud ristmik LS § 2 p.68 tähenduses. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et antud ristmik on reguleeritud ning kui fooris põleb punane tuli, tuleb seisma jääda stoppjoone taga. Seaduse mõte on ühene. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et valgusfooris põles Xxx pst.-l liiklejatele punane tuli. Karistus on R. E s määratud sellise liiklus eaduse sätte rikkumise eest miinimumi lähedane ning karistus on määratud proportsionaalselt rikkumise raskusega.

Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest:

- -2/; LÕ akt 02.01.2018.a. nr. 0013 /tl.1 - /tl 3-25/; Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga

- xxx xxx) vaatlusprotokoll/tl. 26/;. sõiduki ( ,reg. märk

- Xxx xxx xxx) vaatlusprotokoll /tl.27/; sõiduki ( ,reg. märk

- Regionaalhaigla teatised K L , O.E kui liiklusõnnetuses kannatanute saabumisest haiglasse /tl. 28-29/

- i kohta /tl.64/ Karistusregistri väljavõte R.Erm

Koh

tuotsuse põhjendused Kohus,tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil, tunnistajad K Mu ja K L i ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasja kogutud tõendeid s

seisukohale, et O.E

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalusele isikule Riina E on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse § 58 lg.3 rikkumises.

Liiklusseaduse § sätete kohaselt foori või reguleerija keelava mär

58 lg.3 guande korral peab

juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Vaidlust ei ole selles, et O.E 02.01.2018.a. kell 20.10 ajal juhtis mootorsõidukit xxx , registreerimismärgiga xxx Harju maakonnas Tallinnas Xxx pst.- Xxx tn .ristmikul .

Kaebuse motiiviks on menetlusaluse isiku kaitsja väide nagu oleks LS § 58 lg.3 kohaldamise eelduseks reguleeritud ristmiku olemasolu. Teo toimepanemise koht on Tallinnas Xxx pst. ja

Xxx Xxx pst. ja Xxx tn.ristmik. Kaebaja väitel ei ole tn. ristmik reguleeritud ristmik LS § 2 p.68 tähenduses, sest antud ristmikul reguleerib foorituli ainult pst. liiklust ega määra Xxx

kõrvalteelt s tn. tulevate liiklejate ristmiku ületamise järje .o. Xxx ja Xxx -korda. Sealt tulijate

õigusi kohustusi reguleerib „anna teed“ liiklusmärk. - Xxx ja M. Xxx tänaval liikleja peab Xxx pst.-l olevale liiklejale teed andma sõltumata sellest pst. on parajasti lubav või keelav , kas Xxx tuli fooris. Samuti tuleneb LS § 57 lg.st 1, mis reguleerib sõitmist reguleerimata ristmikul, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast

Kohus selle kaebaja kaitsja väite ei nõustu ning leiab, et Liiklusseaduse § 2 p.68 mõtte ga kohaselt on Xxx pst. ja Xxx tn. ristmik reguleeritud ristmik.

Liiklusseaduse § 2 p.68 sätestab ristmiku mõist ning LS § 2 p.68 kohaselt on e istmik samar tasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, epuhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhk koha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu või metsatee teega

- lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata.

Kuna Xxx pst. ja Xxx tn.

ristmikul määravad liiklejate (liiklejateks on ka jalakäijad) liikumise järjekorra foorituled, siis on Liiklusseaduse mõistes tegemist reguleeritud ristmiku-ga.

Samuti väitis kaebaja, et temale põles fooris roheline tuli ja ta ületas sujuvalt ristmikku. Kohtus tunnistajana üle kuulatud u sõnade kohaselt nägi ta 2018.a. jaanuari algu K M -ses pealt

Xxx pst.- Tema liikus Xxx l juhtunud liiklusõnnetust. pst. suunaga linnast välja vasakpoolsel sõidurajal. Parempoolsel sõidurajal veidi temast eespool , vahemaa oli um-bes 10 m, liikus teine sõiduk. Paremalt poolt ristuvalt tänavalt lähenev sõiduk ja temast ees-pool liikunud sõiduk põrkasid kokku. Tunnistaja väitel põles fooris punane tuli ja isegi üheksa kuud hiljem jäi tunnistaja selle juurde, et fooris põles punane tuli. Tunnistaja jäi kohtuistungil vaatamata menetlusaluse isiku kaitsja mitmetele segadusse ajavatele küsimustele fooritulede kohta, oma seletuse juurde Xxx puiesteel liiklejatele punane tuli. , et fooris põles

Kohus kuulas tunnistajana üle i, kes oli liiklusõnnetuses osalenud teise sõidu K L -ki (Xxxi)

juht.Tunnistaja K. L Xxx Xxx puiestee i ütluste kohaselt tahtis tema tn. tulles ületada d et jõuda

Xxx -les roheline tuli , seega sai ta tänavale.Enne ristmikku veendus, et jalakäijatele põ takistamatult ristmikku ületada, sest linna poolt tulles on sõidu-kitele stoppjoon. Ristmikule jõudes tuli ootamatult sõiduauto, kes talle hooga sisse sõitis. Kuna juhipoolne uks oli kinni kiilunud, siis väljus ta autost kõrvalistuja ukse kaudu. Teise auto juhiga tal mingit vestlust ei olnud.Tal olid valud kaelas ja ta peale avariid sündmuskohal viidi Mustamäele EMO-sse. Tunnistaja selgituste kohaselt koostati temale samuti väärteoprotokoll ja ta sai väärteokorras karistada LS § 223 lg.1 järgi Kaebaja väitel ei ole tema liiklusõnnetust põhjustanud. Liiklusõnnetus oleks R.E objek-tiivselt omistatav, kui ta loonuks relevantse ohu või suurendanud seda ohtu, mis realiseerus koosseisupärases tagajärjes. väärteokoosseis tema käitumises puudub ning väärteomenetlus tuleb tema suhtes lõpetada. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud LS § 58 lg.3 rikkumisena ,selles on kohtuväline menetleja vääral seisukohal. Kohtuistungil väitis kaebaja O.E, et talle põles valgusfooris roheline tuli , tema ületas ristmiku sujuvalt, kui kõrvalteelt sõitis talle ette teine sõiduk. Antud lõigul on Xxx puiestee kerge pöördega paremale. Kohus leiab, et menetlusalune isik ei pannud valgusfooris põlenud punast tuld tähele, ei jäänud pidama stoppjoone taha, nagu sätestab Liiklus seaduse § 58 lg.3 , -

mille sätteid menetlusalune isik rikkus. O.E ei jäänud foori keelava punase tulega seisma stoppjoone ees, vaid sõitis välja ristmikule ning otsa paremalt liikunud sõiduautole Xxx.

Kohus märgib veel ka seda, et tegemist oli nn. segasüüga, kuna ka teine liiklusõnnetuses osalenud juht K. L

23 lg.1 alusel karistada. sai LS § 2

Kaebajale määratud karistuste osas leiab kohus järgmist.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63 sätestab põhikaristuse kohaldamise mitme süüteo eest. Sama paragrahvi lg.1 -kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel , mis näeb ette raskeima karistuse. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 lg.1 ning on määranud Riina E karistuse liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi ning karistanud teda rahatrahviga 50 trahviühikut s.o.

200 euroga.

LS § 223 lg.1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et O.E karistamisel toimepandud väärteo eest na rahatrahvi. tuleb kohaldada põhikaristuse

Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus rahatrahv 50 trahviühikut määratud sanktsiooni - -

keskmis on isikuks, keda pole varem est määrast tunduvalt madalamana , kuna O.E väärteo korras karistatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt sedastanud , et põhikaristus

tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele

Kohus leiab, et antud

juhul

, mil põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav on . Kohus leiab, et O.E puhul tuleb arvestada tema isikuga, tema poolt toime panduga, süü suurusega ning ka seda, et menetlusalusel isikul pole mingeid karistus i.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebajale määratud rahatrahv on õigusrikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne ning põhjendatud. Kohus leiab, et Riina

E madalam - määratud keskmisest karistus täidab nii üld kui ka eripreventiivset eesmärki ning mõjutab teda läbi tema majandusliku olukorra halvenemise edaspidi olema liikluses hoolsam.

Kohus juhindub VTMS § 120, § 132-135.

Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/