1-17-362/118 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-362

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2018. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-17-362 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Mariken Arro (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi S t üüdimõistetu H.C ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu H.C Elukoht (vabanemise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx l): maakond; isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel) xxxxxxxxxxxxx : Kaitsja Vandeadvokaat Kaire Aus Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON 1. Vabastada H.C temale Maakohtu 13.02.2017. a otsusega kriminaalasjas nr Pärnu 1-17-362 karistuse mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 2.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata H.C-le katseaeg kestvusega kuni 03.07.2021. a. 3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4. Allutada H.C - katseajal 24 (kahekümne neljaks) kuuks KarS § s 75 sätestatud käitumiskontr täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 ollile ja kohustada H.C-d

lg-

s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - miskoha

, töö või õppi vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel määrata H.C-le käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata teadaolevalt

kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased isikud); 4) osaleda sotsiaalprogrammis

kriminaalhooldaja äranägemisel; 5) alluda elektroonilisele järelevalvele 9 (üheksa) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest alates. 6. Määrus H.C suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 7. Vabastada süüdimõistetu H.C karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 8. H.C-lt 160 ( Välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud ükssada kuusk ) eurot ümmend 80 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700009861. Selgitusse tuleb märkida „1 “. -17-362, menetluskulu, H.C

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu süüdi § 199 lg 2 p 7, 8, 9 – Maakohtu 13.02.2017. a otsusega tunnistati H.C KarS

§ 25 lg 2 järgi karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1

, mille eest isteti talle mõ

3

alusel mõisteti H.C-le kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristus, lugedes 5 kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu 25.05.2015. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 5 aastat 5 kuud . 1 päev vangistust Kinnipeetava karistusaeg algas 02.02.2016 eb 03.07.2021. a. . a ja lõpp Vangla ei toeta H.C htaegselt karistuse kandmisest vabastamist tingimisi ennetä elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn asub 2-toaline kõigi mugavustega üürikorter, kus käesolevalt elab H.C abikaasa koos nende kahe ühise alaealise lapsega. Korteri üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteriomaniks ja kinnipeetava abikaasa on andnud nõusoleku korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha H.C rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. ei toeta H.C ennet Prokurör ähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu H.C selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult H.C tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukoha uulanud ära H.C ga ning k

tema kaitsja, leiab, et H.C vabastamine karistuse ja tingimisi ennetähtaegne kandmisel on

t põhjendatud. 2. H.C kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

t tingimisi enne tähtaega vangi ui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole stusest vabastada, k mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud § 75 l KarS g 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on H.C temale mõistetud karistusajast (5 aastat 5 kuud 1 päev) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on H.C andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

4

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud H.C

vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn. Nimetatud aadressil asub 2-toalin korter e kõigi mugavustega üüritud , kus käesolevalt elab H.C abikaasa koos nende kahe ühise alaealise lapsega. Korteriomanik ja H.C abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused H.C vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.2 H.C-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Reaalselt täitmisele pööratud vangistust kannab H.C samuti kolmandat korda. Viimase karistuse kandmiselt vabanes H.C 08.05.2007. a. Käesoleval ajal kannab H.C isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taaskord liitkaristust grupiviisilise vargus toimepanemise eest, mis jäi katsestaadiumisse. Liitkaristus on moodustatud Pärnu Maakohtu 22.05.2015. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-7277), millega H.C on süüdi tunnistatud teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise toimepanemise eest. Seega nähtub H.C varasemast elukäigust, et ta on toime pannud äärmiselt raske kuriteo. Samas on kohtu hinnangul H.C puhul oluline arvestada, et H.C on pannud viimase kuriteo (s.o raske tervisekahjustuse tekitamise) toime mais 2014. a (varavastane kuritegu, mille eest mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 13.02.2017. a otsusega on toime pandud 15.10.2013. a). Seega on H.C viimase kuriteo toime pannud pikka aega tagasi (s.o ligikaudu 4 aastat 6 kuud). Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Pärnu Maakohtu 19.11.2014. a määrusega asendati H.C suhtes kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega H.C oli ajavahemikul 05.01.2015. a kuni 11.01.2016. a allutatud ja elektroonilise järelevalve alla. Ajal, mil H.C oli allutatud elektroonilise järelevalve alla, H.C ei kuritarvitanud talle antud võimalust viibida vabaduses ning H.C ei pannud toime uusi õigusrikkumisi. Kohtu hinnangul on oluline ka see, et H.C tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus, võttes arvesse H.C selgitusi kohtuistungil ja Pärnu Maakohtu 22.05.2015. a otsusest nähtuvat, leiab, et H.C kahetsuse siiruses ja selles, et H.C on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohus peab oluliseks arvestada sedagi, et H.C on aru saanud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja sellega kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest. Kohtu hinnangul on positiivne, et H.C on aru saanud ka vajadusest mitte suhelda oma endise tutvusringkonnaga ja väljendanud kõrget motivatsiooni neid ka reaalselt vältida. 3.2 Kohus peab positiivseks H.C käitumist karistuse kandmise ajal. H.C-l puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on H.C käitumine vangistuse ajal olnud korrektne ja viisakas. Vanglas viibimise ajal on H.C läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. H.C omandas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis põhihariduse ja käesolevalt õpib nimetatu kooli 10ndas klassis. H.C on osalenud ka vangla tööhõives. 3.3 Kohus leiab, et H.C vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on H.C-l toetavad lähedased ja kindel elukoht oma abikaasa ning nende ühiste alaealiste laste juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxu linn. Kohus peab positiivseks sedagi, et H.C-l on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxx rasketehnika operaatorina (s.o kohas, kus H.C on ka varasemalt töötanud). Seega on H.C-l võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja panustada perekonna

5

majanduslikku heaolusse, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna H.C on kuritegusid toime pannud ka majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik

ka seetõttu, et K Raha andmetel on H.C-l seisuga 08.10.2018. a rahalisi nõudeid ligikaudu - 7654 euro ulatuses ja vabanemisfondis 1500 eurot. Lisaks peab kohus positiivseks, et H.C on moti

veeritud vabanemise korral võlgnevusi likvideerima. 4. Kohus on seisukohal, et H.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et H.C-l on mõistetud reaalsest vangistusest ära kantud ligikaudu 3 aastat 4 kuud vangistust. Lisaks võimal tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist dab kohtu hinnangul H.C elektroonilise järelevalve kohaldamisega tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldavad H.C kohtule antud selgitused järeldada, et H.C on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja

ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et H.C suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et H.C tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti võimaldab käesoleval ajal rakendatav range järelevalve H.C paremat resotsialiseerumist ja kontrolli tema tegevuse üle. 5. H.C-le tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 03.07.2021. a. H.C tuleb allutada käitumiskontrollile 24 ks kuuks. Siinjuures võtab kohus arvesse - H.C poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat ranget vajad

ust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrik lisaks KarS § 75 lg kumiste riski, tuleb H.C -s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel täiendavad kohustused. H.C M

tuseks mitte tarvitada alkoholi. artinile tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohus Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske. KarS § määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast 75 lg 2 p 4 alusel tuleb H.C-le arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et H.C-l oleks tagatud regulaarne sissetulek ja se

eläbi toimetulek. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel tuleb keelata H.C-l suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et H.C suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud.

Välistada tuleb lähedased isikud. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 a määrata kohustuseks osaleda lusel tuleb H.C-le sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata H.C-le sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada H.C-d alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Kriminaalmenetluse kulud

6

H.C pemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse tingimisi enne tähtaja lõp läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Advokaadibüroost Kaire Aus

Kaire Aus. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 160,88

eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel 160,80 eurot. väljamaksmisele kuuluvaks summaks Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 4 määratud kaitsjale - makstud tasu 160,80 H.C-lt

eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Raina Pärn Kohtunik