3-18-1266/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1266

Haldusasi

A.R. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks

11.06.2018

sekkumistaotluse

sisuliseks

läbivaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.R.

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindaja Raavo Palu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.R. kaebus.

2. Kohustada Andmekaitse Inspektsiooni lahendama sisuliselt A.R. 11.06.2018

sekkumistaotlus, mis tähendab otsustuse tegemist kaebaja taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.12.2018 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.R. esitas 11.06.2018 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) sekkumistaotluse, millest

nähtuvalt taotles ta Google LLC-le ettekirjutuse tegemist taotleja isikuandmete eemaldamiseks.

3-18-1266

2(3)

Taotluse kohaselt avaldub Google’i otsingutulemustes taotleja kohta blogspot.com leheküljel

avaldatud postitus. Taotleja on korduvalt pöördunud Google’i poole palvega see eemaldada,

kuid Google on keeldunud ning need taotleja privaatset infot sisaldavad pöördumised

avalduvad nüüd samuti otsingutulemustes.

2. AKI käsitles A.R. sekkumistaotlust märgukirjana ning vastas sellele 27.06.2018 kirjaga nr

2.1.-1/18/1710. AKI selgitas taotlejale võimalust pöörduda seoses maine kahjustamisega

tsiviilkohtu poole. Samuti vastas AKI, et USA-le ei laiene ükski Euroopa Liidu direktiiv ning

taotlejal endal on võimalik otse blogspot.com lehega ühendust võtta. AKI selgitas, et kui

alglehelt on andmed eemaldatud, kuvavad otsingumootorid teatud aja veel vanu andmeid,

kuniks otsingumootorid on oma otsingutulemusi uuendanud. Otsingutulemuste uuendamise

kiirendamiseks soovitas AKI taotlejal endal pöörduda Google’i poole.

3. A.R. esitas 28.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada AKI

27.06.2018 otsus nr 2.1.-1/18/1710 ning kohustada algatama menetlus.

Halduskohus jättis 09.07.2018 määrusega kaebuse käiguta mh kaebuse täpsustamiseks. Kohus

selgitas kaebajale, et vastus märgukirjale on toiming, mille tühistamist halduskohtus ega

kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt nõuda ei saa. Samuti ei saa kaebaja nõuda ega kohus

kohustada AKI-t algatama menetlust. Haldusmenetluse algatamise vajaduse üle otsustab

praegusel juhul haldusorgan. Kaebajal ei ole õigust nõuda AKI-lt konkreetsete toimingute

tegemist. Kuna kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus Google’i otsingumootorit

kasutades ei avalduks tema kohta tehtud puhverdatud postitus blogspot.com leheküljel ning

samuti kaebaja tehtud pöördumised Google’i poole, on kaebajal võimalik kaebuses taotleda

AKI kohustamist kaebaja 11.06.2018 sekkumistaotluse sisuliseks lahendamiseks (s.o kaebaja

taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks).

Kaebaja märkis 23.07.2018 vastuses, et nõustub kohtumääruses toodud põhjendustega ning

soovib sekkumistaotluse sisulist lahendamist. Seega luges kohus 14.08.2018 määruses kaebuse

nõudeks AKI kohustamist kaebaja 11.06.2018 sekkumistaotluse sisuliseks lahendamiseks ning

võttis kaebuse menetlusse. Sama määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest.

4. Vastustaja

esitas

11.09.2018

kompromissettepaneku.

Selles

pakkus

vastustaja

kompromissina, et vaatab kaebaja 11.06.2018 sekkumistaotluse sisu osas uuesti läbi ehk

teostab kaalutluse, kas alustada järelevalvemenetlust või mitte. Kohus edastas ettepaneku

11.09.2018 kaebajale, paludes kaebaja seisukohta sellise sisuga kompromissi sõlmimisele.

Kaebaja teatas 11.09.2018 e-kirjas, et on nõus AKI poolt menetluse alustamisega. Kohus

selgitas kaebajale teistkordselt kompromissettepaneku sisu ning palus sellega nõustumisel

edastada nõutavas vormis vastus. Kaebaja ei vastanud kohtule.

5. Vastuseks kohtu selgitustele menetlusliku olukorra kohta esitas vastustaja 09.10.2018

kohtule avalduse kaebuse õigeksvõtu kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 kohaselt rahuldab kohus kaebuse, kui

vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud kirjalikus avalduses kaebuse õigeks.

Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtmise järel ei kontrolli kohus

enam vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust, vaid rahuldab kaebuse. Kui vastustaja

avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit

pidamata.

7. Kohus peab enne kaebuse rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu

eeldused on täidetud. Praegusel juhul on vastustaja järginud HKMS § 159 lg-s 1 õigeksvõtule

3-18-1266

3(3)

sätestatud kirjaliku vormi nõuet. Vastustaja on kohtule 09.10.2018 saadetud avalduses

selgesõnaliselt väljendanud, et võtab kaebuse õigeks ja on valmis kaebaja sekkumistaotlust

uuesti läbi vaatama.

8. Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab HKMS § 159

lg 1 alusel kaebuse. Kaebuse rahuldamise tagajärjel tuleb rahuldada kaebuse nõuded. Kohtu

menetluses on nõue kohustada AKI-t lahendama kaebaja 11.06.2018 sekkumistaotlus sisuliselt.

Seega tuleb vastustajal otsustada kaebaja 11.06.2018 sekkumistaotluse rahuldamine või

rahuldamata jätmine.

9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Praegu

tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg-s 5 sätestatakse, et kui vastustaja võtab kaebuse

õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ei ole menetluskuludokumente

esitanud, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/