2-18-12649/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12649 Tsiviilasi G P avaldus K J P suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimuste osas avaldajale üleandmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: G P (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Urmas Arumäe Puudutatud isik I: A V (isikukood XXX) Puudutatud isik II: K J P (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik III: H P (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Eestkosteasutus: Kose Vallavalitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Haabersti Linnaosa Valitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada G P ja A V kompromiss, mille kohaselt lõpetada asja menetlus.

2. Lõpetada asja menetlus.

3. Tühistada 15.10.2018 määrusega määratud menetlustähtajad.

4. K J P riigi õigusabi osutamise kulud jätta riigi kanda. H P menetluskulud jätta avaldaja kanda. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

2(3) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, lg 6 teise lause, § 430 lg 1 ja §

428 lg 1 p 4 alusel tuleb kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

2. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised kompromissi hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse; kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3. Kohus on eelnevalt selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.

4. Kohus on seisukohal, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita.

5. Lapsele riigi õigusabi osutamise kulud on TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel põhjendatud jätta riigi kanda ja muud lapse menetluskulud, samuti kompromissi poolte menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, arvestades ka analoogiat TsMS § 168 lõikega 3. See ei loo G. P kohustust hüvitada riigituludesse temale osutatud riigi õigusabiga seotud menetluskulusid, sest kohus andis G. P riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid.

6. H. P menetluskulusid ei ole põhjendatud jätta tema enda kanda. Kohus kaasas H. P menetlusse üksnes seepärast, et pidas vajalikuks H. P kui last kasvatava isiku lapse huvide väljaselgitamiseks ära kuulata. Kohus ei algatanud käesolevat menetlust H. P põhjendamatu tegevuse tõttu või tema avalduse alusel. G. P avaldus ei olnud esitatud

H. P vastu ega H. P õiguste suhtes. Asja ei menetletud H. P õiguste ja kohustuste üle otsustamiseks. H. P ei ole põhjustanud käesolevat menetlust ega tema kaasamist menetlusse menetlusosalisena. TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peaks H. P menetluskulud kandma menetlusosaline, kes oli menetluse esemeks olnud õigussuhte osaline. TsMS § 172 mõttest tulenevalt on põhjendatud jätta H. P menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse võis algatada üksnes avalduse alusel TsMS § 172 lg 7 teise lause mõttes ja avaldust ei rahuldatud. Samuti ei ole ilmne, et avaldus ei olnud põhjendamatu TsMS § 172 lg 7 esimese lause ja lg 1 teise lause mõttes, arvestades, et lapsevanemad oleksid võinud sõlmida kokkuleppe kohtule avaldust

3(3) esitamata. Konkreetsete menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, arvestades H. P õiguslikku seisundit menetluses, saab kohus hinnata menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine menetlust lõpetavas määruses takistaks määruse tegemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik